Kriminaalasi nr 1-12-3866 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.01.2017) Kriminaalasja number 1-12-3866 T

§ 424

järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 768 eurot.

§ 66lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooks ul.

Kohtuotsus jõustus 08.05.

1. Tartu Maakohtu 08.03.
2. a määrusega asendati

§ 70

lg 1, 2 alusel H.J-ile 23.04.2012 otsusega karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa summas 488 eurot, s.o 152 trahviühikut, 50 päeva vangistusega.

§ 65lg 2 alusel liideti H.J-ile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 26.01.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-52 liitkaristusena mõistetud 1

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 26.11.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava H.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta H.J vabastamist ja leiab, et H.J-ile on antud korduvalt võimalus kergemaliigiliste karistuste kandmiseks, mida ta ei ole täitnud, lisaks on toime pannud uue kuriteo. Prokuröri arvates vajab H.J planeeritud sotsiaalprogrammi läbimist kontrollitud keskkonnas, et muuta suhtumist ja edaspidi seaduskuulekalt käituda. H.J avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav leiab, et on vanglas asunud paranemise teele, ta on läbinud sotsiaalprogramme ja muutnud mõtteviisi. H.J usub, et suudab joomise maha jätta, kuna ka tema sõbrad on joomise maha jätnud. Vabanemisel plaanib H.J leida töö ja eluaseme muretseda. Ka oma alkoholiprobleemiga kavatseb ta vabaduses ikka edasi tegeleda. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused H.J tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei ole H.J vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud eelkõige tulenevalt H.J isikust ja varasemast elukäigust. H.J karistusandmetest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Enne käesoleva otsusega mõistetud rahalist karistust oli H.J karistatud juba kaks korda, sh reaalse vangistusega. Vaatamata sellele ei tasunud H.J rahalist karistust ja jätkas uute kuritegude toimepanemist. Võimalusi karistust vabaduses kanda anti H.J-ile veelgi. Viimati, s.o enne käesoleva asenduskaristuse mõistmist, karistati H.J 26.01.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nt 1-16-52 alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, mis oli toime pandud varasema 17.04.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1717 mõistetud katseajal. Lisaks sellele, et H.J pani katseajal toime uue kuriteo, rikkus ta ka kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Ka 15.07.
3. a kohtuotsuega kriminaalasjas nr 1-13-6466 alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest karistuseks mõistetud üldkasulikku tööd ei teinud H.J nõuetekohaselt, samuti ei täitnud ta kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati ka siis vangistuse ärakandmata osa täitmisele. 2