1-12-6019/3

(10930000005)Kohtunik Innokenti Menšikov Kriminaalasi M.K süüdistuses käskmenetluses Süüdistatav M.K KarS § 391 lg 1 järgi, Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX, töötu. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld oli tühistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.,02.2012.a kohtumääruse alusel. RESOLUTSIOON Tunnistada M.K süüdi KarS § 391 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. Määrata M.K-le KarS § 66 lg 1,3 alusel rahalise karistuse summas 128 eurot tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 32 eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „M.K , 1-12-6019, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: KarS § 83 lg 2 alusel konfis keerida M.K-lt 27.12.2009.a äravõetud VF päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti More Filters ja 140 sigaretti Saint-George, mis asuvad hoiul MTA Ida Maksu- ja Tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Vestervalli 7, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 1

(3)1-12-6019 Mõista M.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, määratud kaitsja Vladimir Rogulski poolt õigusabi osutamise eest 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti ning sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata M.K-le menetluskulude summas 550,65 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 45 eurot 88 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „M.K , 1-12-6019, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas M.K süüdistatakse selles, et toimetas deklareerimisele kuuluvat kaupa üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. Samal ajal oli M.K isik, kelle suhtes on kohaldatud väärteokaristust sama teo eest, nimelt 11.12.2009.a kohaldas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse ametnik M.K suhtes üldmenetluse nr 6-3/3165-2 korras karistust 12.11.

1. a toime pandud väärteo eest. M.K pani toime väärteo alkoholi-, tubakakütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 57 lg 1 ning tolliseaduse § 73 lg 1 järgi. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse ametnik määras M.K-le karistuseks rahatrahvi 1020 krooni (65,19 eur). See rahatrahv on tasumata. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Lähtudes eelnevast omab M.K kustutamata väärteokaristust. 27.12.
2. a pani M.K toime samasuguse väärteo. Nimelt saabus M.K 27.12.
3. a kell 02.00 Eesti Vabariiki Vene Föderatsioonist. M.K sisenes Eesti Vabariiki Narva tollipiiripunkti kaudu, liikudes sõidukis Ford (reg nr 472 TGJ) kaasreisijana mööda liiklusriba. M.K deklareeris suuliselt lubatud koguse sigarette. Täiendava läbivaatuse käigus avastati tema üleriiete alla kleeplindiga keha peale kinnitatult ja tema sokkidesse peidetuna veel 800 sigaretti More Filters ja 140 sigaretti Saint-George Venemaa aktsiisimärkidega. Need sigaretid ei olnud mitte mingil viisil deklareeritud. Antud fakti kohta koostas Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti nr 09-12.15/12/
4. Ametnik pidas 940 deklareerimata sigaretti kinni. Lähtudes eelpooltoodust toimetas M.K üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri deklareeritavat kaupa jättes selle deklareerimata. M.K hoidus kõrvale tollikontrollist. M.K-le on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Oma tegevusega pani M.K toime KarS § 391 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o deklareeritava kauba toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri selle deklareerimata jättes, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. 2

(3)1-12-6019 11.06.2012.a koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Sofja Hristoforova kohtus kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada M.K süüdi KarS § 391 lg 1 järgi ja karistada teda KarS § 44 alusel rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 128 eurot. Vastavalt KarS § 66 määrata rahalise karistuse tasumine ositi tähtajaga 4 (neli) kuud. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et M.K süü KarS § 391 lg 1 järgi on tõendatud reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse aktiga nr 09-12.1-5/12/3222, reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse aktiga nr 09-12.1-5/12/2805, füüsilise isiku väärteoprotokolliga nr 63/3165-1, üldmenetluse otsusega väärteoajas nr 6-3/3165-2, asitõendi vaatlusprotokolliga, kahtlustatava M.K ütlustega, 03.02.2012.a kohtumäärusega, 15.05.2012.a kohtumäärusega, samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 391 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254. Innokenti Menšikov Kohtunik 3