järgi ning teda karistati rahalise karistusega 100-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 320 eurot. Kohtuotsus jõustus 13.11.2012. Kuna B.S ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, taotleb Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 25.04.2016 kohtule esitatud avalduses rahatrahvi asendamist. Kohus leiab, et sissenõudja avaldus B.S-ile rahalise karistuse asendamiseks tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. B.S ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Reet Rosenthali kinnitusel ei ole B.S ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seega iseenesest oleks B.S-ile mõistetud rahalise karistuse asendamine põhjendatud. Samas ei võimalda seda teha alates 01.01.2015 karistusseadustikus tehtud muudatused.
lg-s 2 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 432 lg-s 34 on sätestatud, et kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Tartu Maakohtu 05.11.2012 otsusega on B.S süüdi tunnistatud võimuesindajate solvamise eest seoses nende ametikohustuste täitmisega.
(kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) sätestas kriminaalvastutuse võimuesindaja solvamise eest. Käesoleval ajal kehtiva
redaktsiooni järgi on võimuesindaja solvamise eest ettenähtud aga vastutus väärteokorras. Seega käesoleval ajal poleks B.S-i poolt toimepandu enam kuriteona kvalifitseeritav.
lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seega ei saa kohtu hinnangul
lg-st 2 tulenevalt vangistusena täitmisele pöörata B.S-ile Tartu Maakohtu 05.11.2012 otsusega mõistetud rahalist karistust. Kuna vangistust täitmisele pöörata ei saa, ei saa rahalist karistust ka asendada. See ei vabasta süüdimõistetut siiski rahalise karistuse tasumise kohustusest. Kuna rahalise karistuse asendamine ei ole niikuinii enam võimalik, võib käesoleva asja kohtu hinnangul lahendada kirjalikus menetluses. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.