1-08-16913/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-16913 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.U (B.U) kaitsja advokaat Anne Vissaku (Vissak) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.U kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 10,80 eurot (kümme eurot ja kaheksakümmend senti), advokaat Anne Vissakule tema poolt B.U-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.U-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
7. B.U tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.U 1-0816913 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. B.U tunnistati Viru Maakohtu 7.04.2009 otsusega süüdi KarS § 141 lg 2 p 2, 6, § 136 lg 1 ja § 263 p 1, 2, 3, 4 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 4.04.2010 ja lõpeb 4.03.
10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve alla avanes 4.03.
12. Tartu Maakohtu 9.05.2013 määrusega jäeti B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 B.U on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Samas on prokurör oma arvamuses välja toonud süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, sh ka reaalne vangistus. Siinjuures nõustub maakohus prokuröri ja Tartu Vangla arvamusega, et B.U on käesoleva aja seisuga uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrge (vägivallakuriteo osas viie aasta jooksul kuni 62%) ja arvestada tuleb tema poolt toime pandud kuritegude raskust ja iseloomu ning kandmata karistuse veel suurt osa. 2.2 Maakohus võttis veel arvesse, et B.U puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused ja kindel töökoht. Ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Vaatamata B.U-le varem antud võimalustele rahaliste karistuste näol, aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele asenduskaristusena, on tal jätkuvalt probleemid seaduskuulekalt elamisega ja ta pani toime uued kuriteod, sh grupilise vägistamise. Nendel asjaoludel jääb tema ennetähtaegseks vabastamiseks väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kohtu etteheide kõrge vägivallakuriteo toimepanemise riski olemasolu kohta tugineb küll vangla riskianalüüsile, kuid ka riskianalüüsist ei nähtu motiive, millele tuginedes analüüsi tulemusele on jõutud. Seega ei saa sellele omistada väga suurt tähelepanu. Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et Tartu Vangla riskianalüüsi kohaselt on vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus mitte 62%, nagu maakohus on oma määruses näidanud, vaid 41-62%. B.U on vabanemisel elukoht ja tõenäoline võimalus saada kodukohas töökoht. Juhuks, kui B.U lootus saada töökoht ei realiseeru, on ta valmis võtma endale lisakohustuse võtta ennast kohtu määratud tähtaja jooksul töötuna arvele. 3.2 Maakohus ei ole pööranud tähelepanu B.U käitumisele karistuse kandmise ajal ning ei ole välja toonud, et B.U puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti ei ole maakohus pööranud tähelepanu asjaolule, et B.U töötab Tartu Vanglas majandustöödel. B.U on läbinud Tartu Vanglas mitmeid sotsiaalprogramme, sh Eluviisitreeninge ja Vihajuhtimise.
14. aasta juunis omandas B.U puidupingitöölise eriala. Samuti hüvitab ta igakuiselt rahalisi nõudeid 75 euro suuruses summas. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu ka turvalise sotsiaalvõrgustiku olemasolule perekonnaliikmete näol ning B.U valmisolekule võtta enda kanda kriminaalhooldaja ja Tartu Vangla poolt välja pakutud lisakohustused, sh ka kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viimane on B.U-le oluline, kuna aitab tal toime tulla sõltuvusainete probleemiga, mis on suuresti olnud tema kriminaalse käitumise algpõhjuseks. 2 3.3 Väheoluline ei ole ka asjaolu, et B.U kannab vangistust esmakordselt. Siinkohal tuleb märkida, et juba maakohtus juhtisid B.U ja kaitsja tähelepanu asjaolule, et Tartu Vangla iseloomustuses on ebaõigesti kirja pandud, et B.U kannab teist vangistust. B.U enese kinnituse kohaselt kannab ta reaalset vangistust esimest korda. Seega võib uskuda B.U poolt kohtus avaldatut, et ta soovib oma elu muuta.
15. Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2013 määrusega määrati kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 6.06.
16. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on B.U puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et B.U ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuses on esile toodud küll mitmed B.U positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoht ja võimalus saada tööle, vanglas sotsiaalprogrammide läbimine ja majandustöödel osalemine, puidupingitöölise eriala omandamine ja rahaliste nõuete osaline hüvitamine), kuid ka ringkonnakohus leiab, et need pole piisavad, õigustamaks käesoleval ajal B.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
19. Ringkonnakohtu hinnangul on B.U varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud käesoleval ajal tema vabastamisküsimuse üle otsustamisel kaalukamad, kui vangistuse kandmise ajal tehtud edusammud. B.U on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud. Seejuures on väär süüdimõistetu väide, mille kohaselt kannab ta vanglakaristust esmakordselt. Enne käesolevat vangistust asendati B.U-le Lääne-Viru Maakohtu 12.12.2005 otsusega mõistetud rahaline karistus 4000 krooni Viru Maakohtu 20.02.2008 määrusega vangistusega 26 päeva. Seega on kinnipeetava iseloomustuses ja maakohtu määruses õigesti märgitud, et reaalses vangistuses viibib B.U teist korda. Mõistetud rahalistele karistustele ning kantud lühiajalisele vangistusele vaatamata jätkas B.U kuritegude toimepanemist ning need muutusid raskemaks – käesolevalt kannab ta karistust muuhulgas grupiviisilise vägistamise eest. Sellistel asjaoludel on ringkonnakohtu jaoks väheusutav, et käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei jätkaks B.U kuritegude toimepanemist ning oleks suuteline elama seaduskuulekalt.
20. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid B.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Karistusest on kandmata veel märkimisväärselt pikk aeg, mille kestel on B.U võimalik näidata, et ta on end tõepoolest muutnud ega pane vabaduses taas toime kuritegusid. 3
21. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus