Kriminaalasi nr 1-15-1717 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015. a Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 07.12.2015. a) Kriminaalasja number 1-15-1717 Kohtuni

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele M.Z-ile Tartu Maakohtu 17.04.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1717 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 10 (kümme) kuud vangistust. M.Z suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtumääruse jõustumisel. M.Z karistuse kandmise algust lugeda alates tema vahistamisest, s.o 07.10.2015.a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK M.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1717

§ 121

järgi ja karistuseks on mõistetud 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.Z 2 aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati M.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustati M.Z käitumiskontrolli ajal võtma end arvele töötukassas või otsima endale töökoha

1. juuniks
2. a. 29.09.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik Irina Anniko kohtule erakorralise ettekande. Kriminaalhooldusalusel diagnoositud alkoholisõltuvus on saanud takistavaks teguriks käitumiskontrolli nõuete ja

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud täiendava kohustuse täitmisel.

M.Z puhul on tuvastatud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustuse rikkumine 16.05.2015.

a, 07.07.

1. a ja 01.08.
2. a. 26.08.
3. a on algatatud uus kriminaalasi nr 15249000280

§ 424tunnustel.

Samuti ei täida M.Z registreerimiskohustust kriminaalhooldusametniku poolt määratud aegadel. Hooldusalune ise seletab kohustuste rikkumist kroonilise alkoholismi, tekkinud stressi, närvipinge ja tervisehäirega. M.Z-ile koostatud riskihindamise ja hoolduskava järgselt on M.Z suunatud läbima sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“, kuid alkoholijoobe tõttu hooldusalune esimesse tundi 14.09.

1. a ei ilmunud. Erakorralise ettekande kohaselt on hooldusalune alkoholi liigtarbimise, agressiivse käitumise ja psüühikahäirete esinemise tõttu pöördunud psühhiaater dr Margit Karindi poole 25.06.
2. a, kus määrati medikamentoosne ravi ja uus vastuvõtuaeg 10.09.
3. a, kuhu isik ei ilmunud. Kriminaalhooldaja hinnangul viitab arsti juurde mitteilmumine asjaolule, et M.Z ei ole motiveeritud alkoholisõltuvuse ja sellest tulenevate psüühikahäiretega tegelema. M.Z-iga on korduvalt vesteldud alkoholi kuritarvitamisest ja sellest tulenevatest riskidest, kuid isik ei ole oma käitumist muutnud. Tuginedes eelpool toodule on kriminaalhooldusametnik arvamusel, et M.Z takistab tahtlikult kriminaalhoolduse teostamist hoides kõrvale kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest ning sooritades uue kuriteo. M.Z puhul ei ole karistuse täitmine vabaduses osutunud efektiivseks ega täitnud oma eesmärki. Sellest tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele vastavalt

§ 74lg 4.

Kohus määras kohtuistungi 05.10.

1. a. Kohtukutse anti M.Z-ile isiklikult kätte 25.09.
2. a. M.Z istungile ei ilmunud. Kriminaalhooldaja avaldas, et ka temal puuduvad andmed süüdimõistetu kohta ning taotles M.Z vahistamist. Kuna kohtul oli alust arvata, et M.Z on asunud kõrvale hoiduma süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kohaldas kohus 06.10.
3. a määrusega kohtuotsuse täitmise tagamiseks M.Z suhtes tõkendina vahistamist. M.Z peeti kinni 07.10.
4. a ning toimetati 08.10.
5. a tulenevalt KrMS § 131 lg 4 küsitlemiseks kohtuniku juurde. Tõkendit ei muudetud. 28.10.
6. a kirjaga taotles M.Z enda vahi alt vabastamist kuni 05.01.
7. a. 02.11.
8. a vastuskirjaga teatas kohus, et vahi alt vabastamise osas võtab kohus seisukoha 07.12.
9. a toimuval kohtuistungil erakorralise ettekande arutamiseks. 07.12.
10. a kohtuistungil ei osanud M.Z öelda, miks ta ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Alkoholiprobleemiga soovis ta väidetavalt tegeleda, aga siis selgus, et enne tuleb haiget maksa ravida ja koos nende ravimitega ei saanud alkoholi vastast ravi teha. M.Z lisas, et ta taotles enda vabastamist vahi alt, kuna tahtis tööle minna ja endale vanglasse hädavajaliku muretseda. Ta saab aru, et karistus tuleb ära kanda. Kriminaalhooldaja jäi oma taotluse juurde pöörata kartistus täitmisele. Kriminaalhooldaja selgitab, et M.Z kriminaalhooldus on kulgenud puudulikult, koostööd ei ole võimalik teha. Hooldusalune ei ilmunud tihti kohale või ilmus alkoholijoobes või jääknähtudega. Alkoholi tarbimisest on isikuga korduvalt räägitud ja suunatud ravile. Isik pöördus küll psühhiaatri vastuvõtule, kuid vaid ühel korral, edaspidi jäi ilmumata. Lisaks sellele sooritas 2

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. M.Z negatiivset suhtumist õiguskorda ning talle mõistetud karistusse näitab tema käitumine kogu kriminaalhooldusperioodil. Ta ei ole täitnud registreerimiskohustust, korduvalt on tuvastatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ning lisaks eelnevale on M.Z toime pannud uue kuriteo. Korduvate rikkumiste toimepanemist on M.Z põhjendanud alkoholisõltuvusega justkui see vabastaks teda vastutusest. Vaatamata kriminaalhooldaja pingutustele kriminaalhooldusalust aidata, ei ole M.Z näidanud valmidus kriminaalhooldajaga koostööd teha ja oma käitumist korrigeerida. M.Z oli teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuetest ja kohustustest, samuti oli ta teadlik kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Kohtu hinnangul on M.Z suhtunud ükskõikselt talle antud võimalusse kanda talle mõistetud karistus ära vabaduses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek M.Z-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et M.Z-ile ei avalda mõju leebemad meetmed ja karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Eelneva põhjal otsustab kohus

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele M.Z-ile Tartu Maakohtu 17.04.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1717 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 10 kuud vangistust. M.Z karistuse kandmise algust lugeda alates tema vahistamisest, s.o 07.10.2015. a. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3