1-15-8018/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja RESOLUTSIOON: Viru Maakohus

1. august 2017, Jõhvi kohtumajas 1-15-8018 Deniss Minzatov Piret Juuse Olga Nõmmemees 23.08.2017 avalikul kohtuistungil Viru Vangla esitatud materjalid I.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks I.K, isikukood XXX, xxx Sergei Politšev Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta I.K suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Rahuldada kaitsja Sergei Politševi taotlus I.K-le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 96 eurot (sh tasu 80 eurot ja käibemaks 16 eurot). Jätta kaitsjatasu täies ulatuses riigi kanda. Määrus saata Viru Vanglale, I.K-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. suhtes I.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.11.2015 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus 27.05.2015 ja lõpp 27.09.
2. Kinnipidamisasutuses I.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 9 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust ning eriala puudub. Varasema vangistuse jooksul läbinud riigikeele tasemete A1 ja A2 kursused. Vabanemisel ei ole I.K töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Enne 1 vangistust ei töötanud. Sergei Sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension ning tal on vabanemisel võimalus taastada pension. Majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Emaga suhted halvad, seega toetav tugivõrgustik puudub. Suhtlusringkond vabaduses oli väike, sellesse kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud. Käesolevale vangistusele eelnevalt oli vabaduses 12 päeva. Väidetavalt tarvitas paaril päeval lahjat alkoholi. Alkoholiseaduse alusel karistatud ühel korral, 15-aastasena, tarvitama hakkas mõnevõrra varem. Varasemast riskihindamistest nähtub, et isik on pidanud loomulikuks sagedast alkoholi tarbimist, enda puhul ei ole probleemi näinud. Isik on varasemalt pannud alkoholi tarvitamisest tingituna kuritegusid toime. Sellest tulenevalt nähtub teemas uue kuriteo risk. Isik on endine narkosõltlane, meditsiiniosakonna andmetel remissioonis, viimane tuvastatud tarvitamine
3. a. Algklassides inhaleeris lenduvaid aineid, amfetamiini hakkas tarvitama 14aastaselt. Tavapärane tarvitamine oli enda sõnul 1-2 korda nädala jooksul. Meditsiiniosakonna andmeil on tarvitanud ka heroiini, alates 2007 on süstinud fentanüüli. Enda sõnul on tarvitanud ainult amfetamiini. Karistusregistri andmetel karistatud NPALS alusel 7 korral.
4. a kriminaalkorras karistatud vangistuses olemise ajal amfetamiini tarvitamise eest. Toimetulekuks narkosõltuvusega pöördus xxx poole ning talle määrati medikamentoosne ravi. Manustas arsti määratud ravimeid ettenähtust rohkem. 2013.a läbinud sotsiaalprogrammi "xxx". Kriminaalkorras karistatud üksteist korda. Vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolevalt kannab karistust röövi eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Soodusteguriks isiku vaimne tervis ja sõltuvusprobleemid. Sõnades küll ei väljenda kuritegevust pooldavaid seisukohti, kuid sellele viitab tema käitumine. Varavastased süüteod on olnud isiku toimetulekuviisiks. Korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi, pannud toime uue kuriteo katseajal. Väärteokorras karistatud 26 korral. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 73%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 71%. Vangla toetab isikut karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et I.K vabaduses puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Karistusregistri andmetel I.K korduvalt on karistust kandnud vangistuses ning teda on väärteokorras karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest, mistõttu on alust eeldada, et tema suhtlusringi peamiselt moodustavad sarnase eluviisiga isikud, kelle negatiivsele mõjutusele ta kergesti võib alluda nagu võib teha järelduse KIR-i andmete põhjal. I.K kavatseb elama asuda aadressile xxx. Rahvastikuregistri andmetel nimetatud aadress on alaliseks elupaigaks vaid I.K emale G. V., Nimetatud aadress oli I.K elukohaks kuni 27.11.2013; sellele järgnevalt tal elukoht puudub. Kodukülastuse ajal toimunud vestluses G. V. sõnaselgelt väitis, et ta kategooriliselt keeldub I.K enda juurde elama võtmast eelkõige poja eluviisist tulenevalt; ema on kaotanud igasuguse lootuse poja elustiili paranemise suhtes; 68-aastane ema soovib rahus oma vanaduspõlve pidada, mitte tunda hirmu poja pärast ja poja ees. Seega I.K vabanemise järgselt elukoht puudub. Taotluse andmetel I.K vabanemise järgselt töökoht puudub. KIR-i andmete põhjal võib teha järelduse, et enne vangistust I.K sai töövõimetuspensioni, kuid toimetulekuoskuse puudulikkusest ja kulutamisharjumuslikust eluviisist tulenevalt ta pidevalt oli rahapuuduses, mistõttu sooritas kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et vabanemise järgselt I.K on võimalik esitada taotlus töövõimetoetuse maksmise jätkamiseks. 2 Kohtuistungil Prokurör ei toetanud I.K suhtes vabastamisjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Karistusjärgne käitumiskontroll tähendab käitumiskontrollile allutamist. Isik peab vastama KarS § 75 nõuetele. Kriminaalhooldust ei saa läbi viia isiku suhtes, kellel ei ole elukohta. Isik väidab, et tal puudub elukoht. Kriminaalhooldusametniku arvamuses ja vangla iseloomustuses on ka, et elukoht vabaduses puudub. I.K ei nõustunud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ei ole elukohta vabaduses, peale vabanemist läheb tööle xxx. Kaitsja avaldas, et on käitumiskontrolli kohaldamise vastu. Formaalsed eeldused KarS § 871 järgi on osaliselt täidetud osas, mis puudutab ära kantud karistust. Käitumine vanglas. Isikul on 10 distsiplinaarkaristust, aga 7 neist on seotud reeglite rikkumisega, mis puudutavad suitsetamist. Need rikkumised ei ole ohtlikud ja ei näita, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Karistusjärgne käitumiskontroll piirab isiku põhiõigusi. Peab olema eriti hoolas, et piirata isiku liikumisvabadust. Kuna vabaduses ei ole kindlat elukohta, siis ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri, I.K ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et I.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemis t samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. I.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on olnud ka kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus kuna isik ei suutnud täita sellega kaasnevaid tingimusi. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samas puudub I.K vabanemisel kindel elukoht ning isik avaldas, et läheb tööle Soome. See teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist. Seetõttu leiab kohus, et I.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole reaalselt teostatav I.K vabanemisjärgselt elukoha puudumise tõttu ning eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. 3 Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik (RKKKm nr 3-1-1-1-16, p 9.3). Kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda. / Deniss Minzatov Kohtunik / 4