KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2015. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8018 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla, Orvi Tali Apelleeritud kohtuo

§ 25

lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav E.H (isikukood:XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas) Kaitsja Karine Nersesjan Prokurör Kristina Kivi Resolutsioon Jätta süüdistatava E.H apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 03.11.2015. a otsusega tunnistati E.H süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja teda karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas maakohus E.H-le mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 2 aasta 4 kuuni. 1 E.H mõisteti süüdi selles, et ta püüdis 27.05.2015 kella 03.00 paiku Tallinnas Sõle 39A asuva maja trepikojas röövida H-L J raha ja mobiiltelefoni. Nimelt nõudis ta H.-L. J raha ja mobiiltelefoni, samal ajal kannatanut kägistades ja ähvardades võtta taskust noa. Röövimine jäi lõpule viimata, kuna H.-L. J talle raha ja mobiiltelefoni ei andnud ning sekkusid kõrvalise isiku poolt kohale kutsutud politseitöötajad. Kuna E.H on varem röövimise toime pannud isik, on tema tegu kvalifitseeritav KarS §

§ 25lg 2 järgi.

1. Harju Maakohtu 03.11.
2. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E.H, kes palub jätta vangistus 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. E.H märgib, et ta on 80 % ulatuses töövõimetu ning ekspertiisi kohaselt saab oma tegudest aru 60 % ulatuses. Apellant leiab, et tema kuritegu ei ole õigesti kvalifitseeritud, kuna ta ei viinud tegu lõpule, vaid see jäi katse staadiumi. Ta mõtles ümber ega soovinud kannatanut röövida. Nad istusid koos kannatanuga 15 minutit trepikojas ja suitsetasid. Kui ta oleks tahtnud kannatanut röövida, oleks selleks läinud 2 minutit. Süüdistatava väitel oli tegemist ebaõnnestunud tutvuse sobitamisega. Tal on toimunu pärast häbi ning lubab, et edaspidi käitub õiguskuulekalt. E.H taotleb kannatanu kohtuistungile kutsumist, kuna viimane saaks kinnitada tema väiteid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 3.1 Ekslik on apellandi väide, et maakohus pole teo kvalifitseerimisel arvestanud, et see jäi katse staadiumi. Maakohus on mõistnud E.H süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Seega ongi maakohus mõistnud E.H süüdi röövimise katses, mitte lõpule viidud röövimises. Maakohus on aga tuvastanud, et tegu jäi katsestaadiumi mitte E.H vabatahtliku loobumise, vaid kohale saabunud politseiametnike sekkumise tõttu. Maakohus on viidanud kannatanu ütlustele, et kui ta kuulis, et keegi on trepikoja ukse taga, hakkas ta karjuma, mille peale ähvardas E.H teda jälle sellega, et võtab taskust noa välja. Seda kannatanu karjumist kuulis ka tunnistaja. Seega ei viita miski sellele, et E.H oleks enne politseinike saabumist loobunud alustatud röövimise toimepanemisest. Seoses E.H taotlusega kutsuda kohtusse kannatanu, kes saaks tema väiteid kinnitada, märgib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustik seda ei võimalda. Maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, s.o kriminaaltoimiku alusel. See tähendab, et uusi tõendeid enam kohtus esitada ning tunnistajaid või kannatanuid kohtus uuesti üle kuulata ei ole võimalik. Kohus tugineb tunnistajate ja kannatanute kohtueelses menetluses antud ütlustele. 3.2 Mis puutub E.H väitesse, et ta võime oma käitumist juhtida on piiratud, siis statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 15E-KPS0010, millele on viidanud oma 2 otsuses ka maakohus, nähtub, et E.H oli 27.05.2015 võimeline oma teo keelatusest aru saama ning ta süüdivus ei ole piiratud. 3.3 Süüdistatav taotleb, et tema karistus jäetaks tingimisi täitmisele pööramata. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ei ole võimalik mõistetud vangistust tingimisi täitmisele pööramata jätta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. 4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali 3