S § 65 lg 2 alusel 3 aasta 11 kuu ja 16 päevase vangistusega; 22.01.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, KarS § 65 lg 1 alusel 3 aasta 11 kuu ja 16 päevase vangistusega, vabanes pärast karistuse ärakandmist 17.05.2015. Viru Maakohtu 16.04.2015 kohtumäärusega kohaldati 2 aastaks karistusjärgset käitumiskontrolli Vahistamine alates 27.05.2015 Kaitsja Karine Nersesjan Süüdistatav Kohus juhindus
S § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
Lõplikuks karistuseks mõista O.I-le 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda O.I eelvangistuses viibitud aeg alates 27.05.2015 karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 27.05.2015.a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista O.I-lt
lg 1 p 4,9 alusel menetluskulud :, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 240 eurot ja
lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o. 975 eurot , kokku 1215 eurot riigituludesse .
Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse O.I-le Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – CD-plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa O.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 27.05.2015 kella 03.00 paiku Tallinnas XXXasuva maja trepikojas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil nõudis XXXraha ja mobiiltelefoni Samsung Calaxy S3 neo maksumusega 250 eurot, samal ajal teda kägistades ja ähvardades noa taskust väljavõtmisega, millest kannatanu XXXtundis füüsilist valu ning reaalset ohtu oma elule ja tervisele tema suhtes samal ajal tarvitatud vägivalla tõttu. O.I tegu jäi lõpule viimata, kuivõrd XXXtalle raha ja mobiiltelefoni ei andnud ning sekkusid kõrvalise isiku poolt kohale kutsutud politseitöötajad. 2 Oma tegevusega O.I , varem röövimise toime pannud isikuna, vahetult alustades võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, pani toime röövimise katse, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - - Süüdistatav O.I on nõus lühimenetluse kohaldamisega. O.I tunnistas end süüdi ja kahetses toimepandud tegusid. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses O.I enda ülekuulamist ei taotlenud. O.I süü temale inkrimineeritud kuriteos on lisaks süü tunnistamisele tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, mis on lubatavad ning millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud , s.o. Kannatanu XXXülekuulamise protokollist /tl 4-6/ nähtub, et 27.05.2015 kell 02.30 kõndis ta Sõle 15 juurest kodu XXX poole, saatis sõbrannale just mobiiltelefoniga sõnumi, et hakkab koju jõudma, kui tundis, et keegi kõnnib tema taga, hakkas kiiremini liikuma, möödus XXXmaja taha sõitnud taksost, oma trepikoja uksest sisenedes ei lastud tal trepikoja ust sulgeda. Üks mees lükkas ta trepikoja vahekäiku pikali maha ja ütles aktsendiga eesti keeles, et kui ta vait ei jää võtab taskust noa . Tundis meeletut hirmu oma elu pärast ja karjus ühe korra hästi kõvasti ning mees ütles uuesti , et ta vait oleks, sest muidu võtab noa. Kannatanu tundis reaalset ohtu oma elule. Mees hakkas temalt mobiiltelefoni ja raha nõudma, mobiiltelefon Samsung Calaxy S3, väärtusega 250 eurot oli tal jaki taskus ja telefoni kotis ka 5 eurot, kuid ta ütles mehele, et tal ei ole . Mees surus teda ühe käega kaelast maha, kannatanul oli raske hingata ja tundis füüsilist valu. Kui mees kaelast lahti laskis tahtis, et mees lubaks tal väljas suitsu teha, kuid mees ei lubanud, tegi suitsu trepikojas ja mees hoidis teda kahe käega kinni, suudles teda suule, see oli vastik ja ta ei tahtnud seda. Kuulis siis, et keegi on trepikoja ukse taga, hakkas appi karjuma ja mees ähvardas jälle noa taskust välja võtta kui ta vait ei ole . Tal õnnestus nupule vajutades avada trepikoja uks ja politsei pääses trepikotta. Oli toimunust šokis ja kartis väga, et mees tõesti võib taskust noa võtta ja teda vigastada või tappa, kuna oli teda juba kaelast kägistanud . Hiljem sai teada, et maja juures peatunud takso juht kutsus politsei, sest nägi meest talle järgnemas.; Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega /tl 7-13/ nähtub, et vaadeldi kannatanule kuuluvat mobiiltelefoni Samsung Galaxy S3, mobiiltelefoni kotti ja 5 eurost kupüüri; Asitõendi vaatlusprotokollist /tl 16-17/, nähtub , et on vaadeldud CD-l salvestist 27.05.2015 häirekeskusesse numbrile 112 sisse tulnud kõnest , milles vajatakse politseid Sõle 42 maja juurde seoses kallaletungiga punases jopes tütarlapsele; Tunnistaja XXXülekuulamise protokollist /tl 18-22/ nähtub , et ta oli ööl vastu 27.05.2015 tööl, osutas taksoteenust , sai väljakutse Sõle tänava sünnitusmaja juurde, kus ukse juures oodanud naine vabandas, et takso kutsus kuigi on vaja sõita ainult paar maja edasi XXX juurde, kuid ei julge, sest Kristiine kaubanduskeskusest alates jälitab teda üks noormees. Nägi sünnitusmaja nurga taga seismas hallis jopes noormeest. Taksosse istunud naine ütles, et tema ees oli mööda tänavat liikunud veel üks tütarlaps ja nüüd hakkab noormees kindlasti teda jälitama. Edasi sõites nägigi tütarlast minemas ja see noormees järgnes talle. Sõidutas kliendi maja juurde, ca 5 minuti pärast sõitis uuesti vaatama kas noormees tõesti jälitab seda tänaval liikunud tütarlast. XXXmaja vastas keeras tütarlaps teerajale ja noormees järgnes vahemaad vähendades. Ta keeras takso maja hoovi ning kui nad XXXmaja juures korraks kohakuti olid lootis, et takso hirmutab noormehe ära, noormees vaatas küll tema poole kuid järgnes ikkagi tüdrukule. Tüdruk jõudis maja nurga taha ja hakkas trepikotta sisenema ning noormees jooksis tema juurde. Tema ei saanud autoga hoovi järgneda, jättis auto tõkkepuu taha, väljus ja kui jõudis trepikoja juurde, olid tüdruk ja noormees juba trepikotta sisenenud. 5 sekundi pärast kuulis tüdruku väga kõva karjumist. 10 sekundi pärast otsustas kutsuda politsei. 3 - - - - - Trepikojast sel ajal kedagi ei väljunud, kohale jõudnud politsei läks trepikoja juurde, tüdruk hakkas uuesti karjuma ja siis avanes trepikoja uks ning hüsteerias tüdruk pääses välja, politsei pidas noormehe kinni. Tüdrukule järgnenud noormees oli u 25 või 26 aastane, kõhnema kehaehitusega , keskmist kasvu tumeruugete juustega, laia altpoolt kandilise näoga. ; Äratundmiseks esitamise protokollist /tl 23-27/ nähtub et tunnistaja XXXtunneb süüdistatavas O.I ära isiku, kes jälitas 27.05.2015 kella 03.00 ajal tänaval naisterahvast ja sisenes naisterahva järel maja trepikotta, kust seejärel kostus naisterahva karjeid; Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja isiku kinnipidamise protokollist väärteoasjas /tl 29-30, 31/ - nähtub, et 27.05.2015 kell 03.05 Tallinnas XXXtrepikojas kinnipeetud isikuks osutus O.I , kellel oli seljas hall pusa ja hallid dressipüksid, nina piirkonnas ja parema käe küünarnukil marrastus, mõlemal käel lõikumisjäljed; O.I kahtlustatavana üle kuulamise protokollist /tl 32-35/ nähtub, et ta tunnistas end täielikult süüdi ja selgitas, et tahtis vaid nalja teha. Nägi Sõle tänava kaupluse läheduses tütarlast, otsustas talle järgneda, et raha küsida, läks tüdruku järel trepikotta ja tüdruk hakkas kohe karjuma. Selleks, et tüdruk ei karjuks, võttis tal kaelast kinni ja ütles et tal on nuga ja võtab selle välja kui tüdruk ei lõpeta karjumist. Küsis tüdrukult raha, kuid telefoni kindlasti ei küsinud. Tüdruk ütles, et tal raha ei ole. Siis tahtis ta trepikojast ära minna, kuid väljas seisis taksojuht ja ta otsustas, et ei lähe trepikojast välja, sest kartis, et taksojuht peab ta kinni. Kui politsei saabus, puges ukse taha peitu, kuid politsei leidis ta üles ja pidas kinni.; Statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr XXX/tl 71-77/ nähtub, et O.I oli 27.05.2015 võimeline oma teo keelatusest aru saama ning on oma vaimse seisundi tõttu võimeline esinema kohtus ja kandma kohtulikku karistust, süüdivus ei ole piiratud; Harju Maakohtu 30.03.2012 kohtuotsusest /tl 92-96/ nähtub, et O.I on varem toime pannud röövimise ja karistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Ettekandest /tl 36/ nähtub et 27.05.2015 kella 03.43 ajal kambrisse paigutatud O.I hakkas end kambris vigastama, turvalisuse tagamiseks kästi tal kõik riided seljast võtta. Peale seda hakkas end rusikaga näkku, peaga vastu lavatsit ja tualetipotti peksma ning liikus seosetult põrandal istudes ringi; SA XXX03.06.2015 arstitõend nr 97 /tl 60/ – nähtub, et O.I on pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks 2005.a. ja 2011.aastal ; Psühhiaatriakliiniku 03.06.2015 vastusest järelepärimisele /tl 67-68/ nähtub, et O.I on pöördunud psühhiaatriakliinikusse ajavahemikul 1996-2002 ja talle pandud diagnoos. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et O.I süü talle röövimise katse toimepanemises esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud eelkõige tema enda poolt süü tunnistamisega ja nimelt on O.I kinnitanud, et järgnes Sõle tänaval ühele naisele ning sisenes tema järel maja trepikotta, kus haaras naisel käega kaelast, et naine ei karjuks ja ütles, et tal on nuga, küsis tüdrukult raha, kuid mobiiltelefoni ei küsinud ja tüdrukule midagi ei teinud. Samuti on O.I süü tõendamist leidnud : kannatanu XXXütlusega, et 27.05.2015 öösel kella 2.30 ajal kodu poole minnes jälitas teda keegi, sisenes tema järel trepikotta ja surus seal kaelast haarates põrandale, ta hakkas karjuma ning mees käskis tal vait olla, et muidu võtab taskust noa. Tundis kaelas füüsilist valu ja suurt hirmu, sest kartis, et mees võib teda noaga vigastada või tappa. Mees nõudis tema käest mobiiltelefoni ja raha, kuid ütles mehele, et tal ei ole raha ja telefoni. Mingil hetkel kuulis, et keegi on trepikoja ukse 4 taga ja hakkas appi karjuma, õnnestus mehe käest vabaks rabeleda ja trepikoja uks avada. Ukse taga olnud politsei pidas mehe kinni ; tunnistaja XXXütlusega , et öösel vastu 27.05.2015 taksojuhina tööl olles Sõle tänaval märkas kuidas tänaval liikunud naist jälitas üks mees, kes järgnes naisele ka XXXmaja trepikotta, seejärel kuulis naise karjumist, kutsus politsei ning politsei pidas koos naisega trepikotta sisenenud mehe kinni . Kannatanu XXX ja tunnistaja XXX ütlused on kooskõlas isiku kinnipidamise protokollis väärtoeasjas /t.l. 31/ kajastuvaga, mille kohaselt 27.05.2015 kell 03.05 ajal peeti Tallinnas XXX kinni O.I . Äratundmiseks esitamise protokollis /t.l. 23-27/ kajastuva kohaselt on tunnistaja XXX talle äratundmiseks esitatud O.I ära tundnud mehe, kes jälitas ühte naist Sõle t 39 a maja trepikotta. Kuigi O.I on oma ütluses kinnitanud, et tahtis vaid nalja teha ja küsis naiselt ainult heaga koju sõitmiseks raha ning telefoni pole küsinud, on süüdistatava taolised ütlused kohtu hinnangul eluliselt ebausutavad . Selleks , et tänaval liikuvalt inimeselt raha küsida, ei ole tarvis teda trepikojani jälitada ja siis jõuga koos temaga trepikotta siseneda. Raha saab inimeselt heaga küsida teda tänaval lihtsalt kõnetades, mitte talle hirmu tekitavalt tänavalt trepikotta järgnedes. Kannatanu XXX ütlusest nähtuvalt , oli O.I-le teada, et kannatanul on mobiiltelefon, kuna O.I järgnes kannatanule juba siis, kui kannatanu mobiiltelefoniga sõnumi saatis ja seejärel telefoni taskusse pani. Seetõttu ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütluses, et mees nõudis tema käest raha ja mobiiltelefoni. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et O.I tegevuse eesmärgiks oli võõra vallasasja , s.o. raha ja mobiiltelefoni äravõtmine. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande KarS § 200 kommentaar 3, 4 kohaselt on röövimine asja äravõtmine vägivallaga, mis võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine ning füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kannatanu XXX ütluste kohaselt paiskas talle trepikotta järgnenud O.I ta põrandale pikali ja surus siis kaelast haarates teda vastu maad, ähvardas karjumise korral võtta taskust noa ning nõudis siis mobiiltelefoni ja raha. Seega kasutas O.I kannatanu eeldatava vastupanu mahasurumiseks nii tema psüühilist mõjutamist s.o ähvardas võtta taskust noa , kui ka füüsilist mõjutamist , s.o kannatanut maha paisates ja kaelast haarates rakendas kehalist jõudu , et luua alus kannatanult nõutava raha ja mobiiltelefoni üleminekuks. O.I poolt võõra vallasasja ära võtmise eesmärgil vägivalla, s.o. nii psüühilise kui füüsilise mõjutamise kasutamine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, kuna nii süüdistatav O.I kui kannatanu Jermann oma ütlustes kinnitasid, et O.I ähvardas karjumise korral võtta taskust noa, haaras kannatanul kaelast ning kannatanu kinnitas, et mees surus teda kaelast haarates vastu maad ja tundis selle tõttu valu kaelas. O.I jäi vägivallaga võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil tema tahtest olenematult lõpule viimata, s.o. jäi katse staadiumi , kuna kohale saabus tunnistaja XXX kutsutud politsei ja kannatanul õnnestus avada politseile trepikoja uks ning politsei pidas O.I kinni. Nähtuvalt Harju Maakohtu 30.03.2012 kohtuotsusest /t.l. 92-96/ tunnistati O.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega on O.I puhul tegemist isikuga, kes on varem röövimise toime pannud ning tema poolt toime pandud röövimise katse on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. 5 Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.I karistust raskendavad asjaolud puuduvad. O.I on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. O.I on toime pannud I astme varavastase süüteo, mille eest on karistusena ette nähtud kolme- kuni viieteistaastane vangistus. O.I-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, mida kohus , arvestades toimepandud kuriteo tehiolusid ja seda, et tegu jäi katse staadiumi, hindab keskmisest madalamaks ning karistust kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist . O.I näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kohtulikult karistatud ning kes vabanes eelmise karistuse kandmiselt kõigest 10 päeva enne uue kuriteo toimepanemist, mistõttu kohtu hinnangul ei ole O.I teinud talle varem mõistetud karistustest mingeid vajalikke järeldusi, ei ole asunud elama seaduskuulekat elu ja jätkab kuritegude toimepanemist. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti arvestades võimalust mõjutada O.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et O.I-le ei ole võimalik mõista vangistust seaduses ettenähtud karistuse minimaalses määras . Kohus leiab, et arvestades O.I avaldatud kahetsust kergendava asjaoluna , samuti et kuritegu jäi katse staadiumi ja kannatanule kahju ei tekkinud, on võimalik vangistust mõista alla KarS- i eriosas ettenähtud karistuse keskmist ning prokuröri poolt taotletud – 4 aastat vangistust , määra. Kuid O.I poolt avaldatud kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja süü suurusest, et talle mõistetud vangistuse võiks jätta tingimisi täitmisele pööramata .
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu osutatud õigusabi eest summas 240 eurot, s.o. kohtueelses menetluses 144 eurot ja kohtumenetluses 96 eurot, mida kohus peab põhjendatuks . Menetluskuluks on
lg 1 p 9 kohaselt ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
lg 1 p 1 alusel on I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 975 eurot. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud
lg 3 alusel määrata menetluskulusid tasumisele ositi , kuna O.I-le mõistab kohus vangistusliku karistuse, mille kandmise ajal , aga ka mõistetud karistuse kandmiselt vabanemise järgselt ei ole objektiivselt usutav, et O.I asuks vabatahtlikult osade kaupa välja mõistetud menetluskulusid tasuma.
ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu (ekspertiisi akt nr 312) 382,50 eurot ja statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (ekspertiisi akt nr 15E-KPS00109 kulu 255 eurot. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud mõista teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiiside eest makstud tasusid välja O.I-lt , kuna tegemist oli tema süüvõime hindamiseks vajaliku menetlustoiminguga, mida O.I ise teadlikult ei põhjustanud. Seetõttu jätab kohus
lg 3 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiiside teostamisega seotud menetluskulud summas 637,50 eurot riigi kanda. CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestustega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.