Obsah (5)

§ 121§ 263§ 2891§ 329§ 199

Kriminaalasi nr . 1-16-5714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 28. no

§ 121

, § 199 lg 2 p 4, 7 järgi § 64 lg 1 alusel 6 kuud vangistust; 2) Tartu Maakohtu 25.09.2008.

§ 263p 1, § 424 järgi Kar

S § 65 lg 2 alusel 3 aastat 4 kuud 1 päev vangistust; 3) Tartu Maakohtu 04.09.2009.

§ 2891lg 1 järgi Kar

S § 65 lg 1 alusel 3 aastat 4 kuud 1 päev vangistust; 4) Tartu Maakohtu 21.05.2012.

§ 329

järgi rahaline karistus 190 päevamäära, s.o 608 eurot; 5) Tartu Maakohtu 27.05.2013.

§ 199

lg 2 p 4 järgi 5 kuud vangistust; 6) Tartu Maakohtu 31.01.2014.

§ 199lg 2 p 4, 5, § 121 ja § 424 järgi Kar

S § 64 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 11 kuud vangistust (vabanes karistuse kandmiselt 21.08.

1. a). Üks kehtiv väärteokaristus. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18.01.2016.a. 1 Kaitsja: Vandeadvokaat Karl Saavo – Advokaadibüroo Karl Saavo; asukoht Tartu linn Riia 4; telefon 7339002; epost: karl.saavo@gmail.com; Prokurör : Lõuna ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kohtuistungi toimumise aeg Ringkonnaprokuratuuri 21., 23., 28..november
2. a. Juhindudes KrMS §311, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.2, p.4, p.9, § 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON :
3. Süüdi tunnistada F.I KarS § 263 lg.1 p.1 järgi ja (kümme) kuud vangistust. karistuseks mõista 10
4. Karistuse kandmise algust F.I’i puhul arvestada alates tema saabumisest karistust kandma.
5. Tõkend - elukohast lahkumise keeld F.I’i suhtes jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Kohtuotsuse täitmisele pööramisel saadab kohus F.I-le KrMS § 414 lg.1 alusel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Isiku määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist või vahistamist vangla taotluse alusel. Kriminaalmenetluse kulud: F.I menetluskulud on: 1) sundraha 645 eurot (KrMS § 179 lg.1 p.2); 2) tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 191,40 eurot ja kohtumenetluses 498,48 eurot (KrMS § 175 lg.1 p.4), kokku riigi õigusabi tasu 689,88 eurot; 3) kannatanule Rihard Ormak hüvitatud kulud 35,85 eurot (KrMS § 175 lg.1 p.2) Kokku on teadaolevad menetluskulud 1370,73 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend eurot 73 senti) eurot. KrMS § 180 lg.1, lg.3 alusel määrata F.I hüvitatavaks menetluskulude summaks 1370,73 eurot ja mõista välja 1370,73 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend eurot 73 senti) eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr .EE932200221023778606 Swedbangas või arvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 2 juhtudel
6. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-16-5714 “ F.I, menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
7. detsembril 2016.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus arutas üldmenetluse korras F.I-le esitatud järgmist süüdistust: F.I ´it süüdistatakse selles, et tema 04.10.2015.a. kella 20:30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus bussioote paviljonis, s o avalikus kohas koos uurimisel tuvastamata isikuga tungis kallale xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx, mille käigus lõi ühel korral xxxxxxxxxxxxx tugevajõuliselt rusikaga näkku ja püüdis veelkordselt rünnata, kuid teda takistati, tekitades kannatanule nina pindmise vigastuse ja valutunde, seejärel lõi eeluurimisel tuvastamata isik xxxxxxxxxxxxxxxx ühel korral rusikaga näkku ning seejärel F.I võttis kannatanul kaelast kinni ning lõi talle küünarnukiga näkku, seejärel lõi eeluurimisel tuvastamata isik korduvalt kannatanu xxxxxxxxxjalaga jalgadesse, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja valutunde, pannes sellega toime avaliku korra raske rikkumise, rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt . Seega F.I pannes toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti F.I kohtu alla määrusega 17.08.2016 temale esitatud süüdistuses KarS § 263 lg.1 p.1 järgi. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 21.-
8. novembril. F.I tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt – selles et ta lõi üht poissi, kahte poissi ei löönud. Kaitsja leidis kaitseaktis ja kohtulikus vaidluses, et F.I tegevus on kvalifitseeritud õigesti, vaidlusalune on karistuse kohaldamine. Kohtuliku uurimise tulemusena selgub, kas süüdistus on täielikult tõendatud. Prokurör toetas esitatud süüdistust. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära kannatanud, tunnistajad ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et F.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses § 263 lg.1 p.1 järgi ja tema süü esitatud süüdistuses on täies ulatuses tõendamist leidnud. On leidnud tõendamist, et F.I 04.10.2015.a. kella 20 süüdistuses märgitud kohas Adavere alevikus bussiootepaviljonis, s.t. avalikus kohas koos uurimisel tuvastamata isikuga lõi ühel korralxExxxxxxxxxxx tugeva jõuga rusikaga näkku ja püüdis xxxxxxxxxxt veelkord rünnata, kuid teda takistati, ja seejärel võttis F.I kannatanul xxxxxxxxxxxxxl kaelast kinni ja lõi talle küünarnukiga näkku. Kannatanul xxxxxxxxxxx tekkis F.I löögist nina pindmine vigastus, kannatanu tundis valu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxe tekitati sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja valutunne. Eeluurimisel tuvastamata isik lõi kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ühel korral rusikaga näkku. Sellise käitumisega F.I rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg.1 p.1 nõudeid, mille kohaselt Seega F.I pannes toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.I tegevus süüdistuses kirjeldatud ja kohtu poolt tuvastatud viisil on tõendatud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: 1)kannatanu xxxxxxxxxxx ütlustega selle kohta, et ta tuli Adavere bussipeatuses koos xxxxxxxxxTallinna bussilt maha, bussipeatuses olid tüdrukud xxxxx ja xxxxxx Statoili bensiinijaamast tuli bussipeatusesse kamp inimesi, 7-8 inimest, kes tarvitasid alkoholi. F.I seisis kannatanule ette, kannatanu ei teadnud siis tem anime, kannatanu ütles talle tere ja F.I lõi kannatanule rusikaga näkku. Kannatanu sai aru, et isik on joobes. Kannatanu tundis löögist valu, ninast hakkas verd jooksma ja F.I hakkas teist korda kannatanut lööma, kuid keegi tuli vahele ja takistas. Kannatanu nägi, et F.I liikus xxxxxx juurde ja seal nägi kannatanu F.I järsemat liigutust xxxxxxxpoole. See, kes vahele tuli, viis kannatanu Statoili tanklasse pesema ja kannatanu xxxxx rohkem ei näinud. Kannatanul ei ole F.I-ga varem mingit kokkupuudet olnud, ta ei ole ise kedagi ähvardanud. xxxxxxxxxxx läks järgmisel päeval arstile. Tal ninavalu kestis umbes kaks nädalat, valus oli nuusata, nuusates tuli verd, pea valutas. Kannatanuoli sündmuse ajal 15-aastane. 2)kannatanu xxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et ta tuli koos xxxxxxxxAdaveres bussist maha. Kaks tüdrukut ootasid neid seal, nad rääkisid tüdrukutega. Statoilist tuli kamp inimesi bussijaama. xxxxxx ja xxxxx käest küsiti, kas nad on seal mingit poissi-tüdrukut näinud. Pikka kasvu prillidega noormees tuli xxxxxx juurde, F.I läks xxxxx juurde ja noormees, kes tuli xxxxxx juurde, lõi xxxxxxx näkku silma alla. xxxxxxliikus eemale, siis tuli tema juurde F.I, võttis kannatanul vasaku käega ümber kaela kinni, küsis nime ja kui oli nime teada saanud, lõi xxxxxxxx küünarnukiga vastu lõuga. Kannatanu küsis, miks teda rünnatakse, kuid ei saanud vastust. Kannatanule oli hirmutav, kuidas F.I tal kaelast kinni võttis ja kaelast kinni hoides 4 liikus koos kannatanuga edasi ja siis lõi F.I küünarnukiga kannatanule vastu lõuga. Kannatanu tundis päris tugevat valu, siis läks F.I oma Kamba juurde tagasi. Kannatanu võttis oma mütsi, mis oli maha kukkunud ja üritas kähku minema saada. Kanantanul oli hirmta oli juba ühelt noormehelt silma alla saanud, siis tuli teine hoop ja ta ei tahtnud rohkem. Lõuavalu kestis pea kaks päeva. Vasaku silma alt oli turses. Järgmisel päeval näitas arstile. 3)tunnistaja xxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et tunneb F.I väksest peale. Tunnis taja oli koos F.I-ga Statoili tanklas ja siis läks bussijaama. Kannatanud tulid bussi pealt. Bussijaamas olid kaks tüdrukut, kes rääkisid, et need kutid ähvardavad koolis nugadega. Siis F.I lõi ühte kannatanut käega vastu põske. Löögi tagajärjel tuli kannatanul veri ninast välja ja tunnistaja viis selle kannatanu Statoili pesema. Tunnistajal endal oli sel ajal käsi kipsis. Kedagi prillidega neil seltskonnas ei olnud, olidki ainult tunnistaja ja F.I. Tunnistaja ei tunne kohtuistungil ära kannatanuid, kuid kinnitab, et koos tema ja F.I-ga kedagi rohkem ei olnud. Mingit pikka prillidega isikut ei olnud. Tunnistaja ei löönud kedagi.Tunnistaja sõnul oli tema täitsa kaine, ta ei mäleta kõike, tal on olnud autoavarii ja mäluga probleeme. 4)tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et tema koos xxxxxxxx ootas Adavere bussijaamas xxxxxx ja xxxxxxx bussi pealt. Üle tee Statoilis oli seltskond inimesi 6-7 inimest. Tüdrukud olid xxxxx ja xxxxxxxx mõne minuti rääkinud, kui tuli see kamp Statoilist bussijaama. Tunnistaja seisis koos xxxt ja xxxxx ja xxxxxxxa, üks teisest seltskonnast tuli xxxxu juurde ja lõi rusikaga kuhugi nina juurde. Tolles seltskonnas olid mehed ja üks naine, tüdrukuid ei olnud, oli täiskasvanud naine. Tunnistaja seisis xxxxxxxxxxxx 1-2 meetrit eemal, kui xxxxxx löödi. xxxxxxxtuli ninast verd, tunnistaja hakkas kartma ja läks koos sõbrannaga kaugemale. Mingit jutuajamist enne löömist tunnistaja ei kuulnud. Pärast läks tunnistaja õpilaskodu juurde ja nägi seal xxxxxx uuesti, tal oli nina verine ja särk verine. 5)tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe andis ütlusi, et tema koos xxxxxxxxxxxxxxx ootas Adavere bussipeatuses bussilt xxxxxxxx ja xxxxxx. Üle tee Statoili tanklas oli kamp inimesi, umbes 6, nende hulgas ka F.I. Kui buss oli tulnud, tuli see kamp bussijaama, nende hulgas oli ka üks naine, mitte koolitüdruk. F.I tuli tunnistaja ja tema kaaslaste juurde, seisis xxxxx ette ja lõi xxxxxxx rusikaga näkku. See oli päris tugev löök, xxxx kõikus eemale. Tunnistaja hakkas kartma ja nad läksid koos sõbrannaga eemale, kartsid, et Rivo võib ka teistele midagi teha. Teised püüdsid F.I siis takistada. Seltskonnas oli veel üks seotud käega mees ja üks prillidega. Tunnistaja nägi hiljem Erikut ja Rihardit veel, Rihard oli täiesti teistsugune, kõndis mööda. Erikul oli verine paber nina ees. 6) süüdistatav F.I andis ütlusi, et ta oli Tallinnas sünnipäeval, kus oli joonud, hommikul tuli Adaverre tagasi ja jõi xxxxxxxxxxxxxxx edasi, oli hommikust peale joonud. Kõik seltskonnas olid purjus. Nende seltskonnas oli 4-5 inimest, kes vahetusid, tema ja xxxxxxxxxxx kogu aeg. Selstkonnast tundis F.I ainult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ühe poisiga nina pesema Statoili, poisil sai nina veriseks kui F.I lõi. Nende juurde tulid kaks noort tüdrukut, kes kaebasid, et need poisid ähvardavad neid noaga koolis. F.I ütleb, et ta ei mäleta tallest õhtust õieti midagi. Mäletab ainult ühe poisi löömist, aga kui teine poiss ütleb ka, et F.I lõi teda, ju ta siis lõi. F.I mäletab, et ta küsis ühelt poisilt nime, see on parempoolne kannatanu saalis, poiss ütles nime. Siis ta võttis kannatanul kaelast kinni ja lõi küünarnukiga lõua piirkonda. Ta mäletabki ainult selle poisi löömist, kellelt nime küsis. F.I ütleb, et tegelikult ei mäleta ta õieti midagi, aga kui kannatanud nii räägivad, ju siis oli. xxxxxx ütles ka, et F.I olevat kedagi löönud. F.I nõustub, et võis olla, et poisid ei saanudki aru, miks F.I neid lõi. Tema lõi sellepärast, et tüdrukud ütlesid, et poisid käivad nugadega ähvardamas. F.I annab ütlusi, et ühe poisi müts jäi bussijaama ja F.I saatis selle poisile õpilaskodusse. Kes oli seltskonnas see pikk prillidega noormees, F.I ei teadvat. F.I arvates oli tookordse käitumise põhjus alkoholis. F.I vabandab kannatanute ees. 5 Enda isikusse puutuvalt andis F.I seletuse, et ta töötab praegu töölepingu alausel katseajaga, on lootust jääda püsivale tööle. Praeguseks on tal elu korda saamas - on töö, elukaaslane (ootab last), ta elab normaalset elu. Käib psühhiaatri juures, juba vanglast vabanemisel andis psühhiaater talle ravimid kaasa. Alkohol ja rahusitid ei sobi kokku. Ta on teinud järelduse, et ei taha enam varasemat elu elada, kavandab võtta alkoholivastase ravi. F.I esitab garantiikirja xxxxxxxxxxxxxxxxtöötamise kohta ja väljavõtte patsiendiportaalist selle kohta, et on aprillis 2016 ja 22.09.2016 käinudxxxxxxxxxxxx juures. Need uuritud isikulised tõendid tõendavad, et Adavere bussijaamas lõi F.I esmalt xxxxxxxxxxx rusikaga näkku, seejärel võttis xxxxxxxxxxxxxxxx käega kaelast kinni ja lõi xxxxxxxxx küünarnukiga vastu lõuga. Sündmuses osales seltskonnast veel keegi pikka kasvu prillidega noormees, kes lõi Rihard Ormakut käega silma piirkonda. Selle isiku nime ei ole õnnestunud tuvastada. Kohus on seisukohal, et kannatanute xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütlused on täpsed ja detailsed. Nad kumbki teavad enda löömist. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx annavad ütlusi xxxxxxxxxxxlöömise kohta, mida nad nägid pealt. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx nägi pealt xxxxxxxxxa löömist, xxxxxxxx on noormees, kelle kohta ütlevad kannatanud, et tal oli käsi kipsis. F.I ise mäletab selle poisi löömist, kellelt ta nime küsis- see kannatanu on xxxxxxxxxxxx. Kannatanud ega tunnistajad xxxxxxr ja xxxxxxxxx ei tundnud seda pikka prillidega noormeest, kes lõi esimesena xxxxxxxx F.I sõnul selline isik seltskonnas oli, kuid ta ei tea nime. Tunnistaja xxxxxxxx eitab sellise isiku olemasolu. Kohus leiab, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et seltskonnas ei olnudki kedagi rohkem kui tema ja F.I, ei ole tõelevastavad. Need ütlused on vastuolus kahe teise tunnistaja ja kahe kannatanu ütlustega, aga ka süüdistatava F.I ütlustega. Kohus loeb kannatanute ütlustega, tunnistajate xxxxxxx ja xxxxxxxxxütlustega ja süüdistatava F.I ütlustega tõendatuks, et F.I-xxxxxxxx seltskonnas oli pikk prillidega noormees, kuid selle noormehe isikut ei ole õnnestunud kindlaks teha. Lisaks F.I-le lõi ka see noormees kannatanu xxxxxxxxxxxxxx käega näkku. Tõsikindlalt ei ole tuvastamist leidnud, et seejärel pärast F.I lööki lõi eeluurimisel tuvastamata isik xxxxxxxxxxxxxxx jalgadesse. 7)xxxxxxxxxx tervisekaart (tl.18) tõendab, et xxxxxxxxxx pöördus arstile 5.10.2015, tal on tuvastatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on tekkinud “eile rusikaga löögist vastu nina”. 8)xxxxxxxxxxxxx tervisekaart (tl.19), kus on 5.10.2015 fikseeritud “xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx”, saadud “eile löögist rusikaga vasaku sarna piirkonda”. Need kirjalikud tõendid kinnitavad kannatanutel vigastuste tekkimist kannatanute poolt kirjeldatud viisil. 9)politsei patrullileht (tl.17-18) 4.oktoobri 2015 kohta, milles fikseeritud väljakutse Adavere õpilaskodu juurde, kus õpilaskodu õpilased xxxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxxx on bussijaama peksa saanud. Lööjaid oli kolm. See tõend kinnitab, et kannatanud pöördusid kohe teatega õpilaskodu kasvataja poole, kes kutsus välja politsei. Korrakaitseseaduse § 54 järgi 6 Asjas ei ole vaidlust, et sündmus toimus Adavere alevikus, bussipeatuses. Seal liikusid vabalt erinevad isikud, sinna liikus kamp Statoili tanklast, seal ootasid bussi saabumist tunnistajad xxxxxxxxja xxxxxxxx. Seega on tegemist avaliku kohaga. F.I ja temaga koos olnud pikk prillidega noormees käitusid avalikus kohas vägivaldselt- nad lõid kannatanuid, tekitades nii hirmu nii kannatanutes kui kõrvalisstes isikutes (tunnistajates) xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx. F.I rikkus avalikus kohas käitumise nõudeid, käitudes vägivaldselt ja realiseeris selliselt KarS § 263 lg.1 p.1 koosseisu. Kohus on seisukohal, et F.I ja tunnistaja xxxxxxxxxx ütlused noorte tüdrukute kohta, kes olevat rääkinud F.I-le koolis nugadega vehkivatest kannatanutest, on väljamõeldis oma tegevusele õigustuse andmiseks. Tunnistajad xxxxxxx ja xxxxxxxx on kohaliku kooli õpilased, kes ei näinud sündmuskohal ühtki teist õpilase-eas tüdrukut, selliseid noori tüdrukuid ei näinud sündmuskohal ka kannatanu xxxxx ja xxxxx. Seega ei saanud neid olla. Ja vaatamata sellele, kas selliseid tüdrukuid oli või ei olnud, ei õigusta see F.I rünnet kahele alaealisele kannatanule. Kohus leiab, et F.I on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. KarS § 16 lg. 3 sätestab, et Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et F.I lõi mõlemat kannatanut rahulikus olekus- ilma eelneva sõnavahetuseta vm konfliktita, teadlikult seistes kannatanu xxxxx ette ja seejärel liikudes kannatanu xxxxxx ette, hoides teda kaelast kinni. Selline on tahtlik läbimõeldud tegevus. F.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, millest jääb välja kindlakstegemata isiku poolt xxxxxxxxx löömine jalgadesse. F.I tuleb temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja mõista karistus. F.I käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUSE KOHALDAMINE F.I tuleb süüdi tunnistada F.I käitumises loeb kohus vastutust raskendavaks mittekoosseisuliseks asjaoluks KarS § 58 p.10 järgi süüteo toimepanemist grupi poolt, kuna on tõendatud, et kannatanut Ormakut lõi ka teine isik, kes oli F.I-ga ühes grupis. Kohus loeb kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg.1 p.3 järgi praegusel ajal vabandamist. See ei ole ülevoolav vabandus, kuid kohtu hinnangul vastab F.I oskustele ja sotsiaalsele taustale. Karistamise aluseks on süü KarS § 56 järgi. Karistuse valikul arvestatakse. 1)kergendavaidraskendavaid asjaolusid 2)võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest 3)õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotles karistuseks mõista vangistuse alla keskmise määra- 1 aasta 6 kuud. Prokuröri hinnangul on süüdistatava süü keskmisest suurem. F.I ja tema kaitsja palusid karistust, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. Sündmusest on möödunud üle aasta. Pärast seda on ta käitunud seaduskuulekalt. Süü ei ole nii suur, et seda vangistusega karistada. F.I 7 avaldab, et ta soovib vangistuse asemel üldkasulikku tööd teha. Ta laseb teha alkoholivastase süsti. Kannatanud karistuse kohta arvamust ei avaldanud. Kohus leiab, et F.I süü toimepandud teos ei ole väike. Ta sooritas kaks rünnet, kummagi ründe erineva isiku suhtes ja teise isiku löömisele eelnes isiku kinnihoidmine. Selline kannatanu kinnihoidmine kaelast kujutas endast oma võimu, üleoleku demonstreerimist, kannatanu allutamist endale. Löök mõlemale kannatanule oli tugev. Löök lõi kannatanu xxxxx kõikuma, tekkis verejooks ninast, valu kestis päevi. Ka kannatanu xxxxxx puhul oli löök tugev, eriti arvestades, et löök toimus küünarnukiga, kuid põhjustas kannatanus tugeva valuaistingu ja valu püsis paar päeva. F.I poolt on olnud tegemist vägivallaga alaealiste suhtes. Mõlemad kannatanud olid sündmuse toimumise ajal 15aastased. Kohtumenetluse ajal, aasta hiljem on ka visuaalselt näha, et tegemist on alaealistega. F.I ise oli teo toimepanemise ajal 35-aastane. See tähendab, et keskealine täiskasvanu ründas rusikatega alaealisi, omamata selleks arvestatavat motiivi. Kõik need süüteoga seonduvad asjaolud tähendavad, et F.I süü ei ole väike. F.I jut sellest, et kannatanud on vehkinud koolis nugadega näitab, et ta otsib ka tagantjärele õigustust oma käitumisele. Täisealisele süüdistatavale peaks ka täna olema arusaadav, et see on naeruväärne õigustus ja ta lei olnuks mingit õigustust asuda karistusaktsiooni teostama. Võimalust mõjutada F.I edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest tuleb hinnata tema senise käitumise ja karistatuse alusel, kuid hinnates ka tänaseks kujunenud objektiivset olukorda. F.I on varem kriminaalkorras kuuel korral karistatud. Eelviimane karistus 5 kuud vangistust, mis asendati 300 tunni üldkasuliku tööga, mõisteti talle Tartu Maakohtu otsusega 27.05.2013.a. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Viimane karistus mõisteti F.I-le 31.jaanuaril 2014.a. Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-14-914, mil kohus konstateeris, et F.I on kõik üldkasuliku töö tunnid tegemata. Kohus liitis mõistetud karistused ja mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud vangistust. Selle karistuse kandmiselt vabanes F.I 21.08.2015.a. ehk vähem kui kaks kuud enne käesolevas asjas käsitletava kuriteo toimepanemist, olles ära kandnud karistuse täies ulatuses. Tema ennetähtaegse vabanemise küsimust arutas kohus 2015.a. jaanuaris ja Tartu Ringkonnakohus veebruaris 2015 (tl.42-43). Ennetähtaegse vabanemise arutamisel on F.I esitanud samasugused lubadused nagu praegu- et talle on garanteeritud töökoht (garantiikiri), ta on teadvustanud alkoholi liigtarvitamise riske, on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, teda toetavad vanemad (seda lubadust praegu ei ole) ja elukaaslane (Tartu Ringkonnakohtu määrus 4.02.2015 tl.42-43). Vabanemisel 21.08.2015 on F.I kõik need lubadused täitmata jätnud: ta jätkas päevade kaupa alkoholi tarvitamist. Käesoleval ajal: me saime kuulda, et vanglast välja tulles olid tal kaasas ravimid ja psühhiaatri nõuanded. Ta teadis, et ravimid ja alkohol ei sobi kokku. Kuulsime, et ka just praegusel ajal- kohtumenetluse perioodil- ei ole ta loobunud alkoholi tarvitamisest. Varasem karistuspraktika näitab seega- ükski karistusliik ei ole mõjunud. F.I on varem karistatud kõigi võimalike karistusliikidega. Mõistetud üldkasulikust tööst ei teinud ta ära tundigi, kandmata karistus liideti viimase kohtuotsusega mõistetava karistusega. Varasematest kohtulahenditest nähtub ka, et F.I ei ole allunud ka järelevalvemeetmele- ta ei täitnud elektroonilise järelevalve nõudeid, lõikas jalavõrul rihma katki. Kohtu hinnangul on F.I isik, kelle mõjutamiseks ei piisa leebematest karistusliikidest kui vangistus. F.I kandis ära viimase kohtuotsusega mõistetud vangistuse 1 aasta 11 8 kuud, kuid vähem kui kaks kuud pärast vangistusest vabanemist pani ta toime uue süüteo alkoholijoobes ja vägivallaga. Umbes samasuguse faabulaga süüteo eest ta just kandis karistust vangistuse näol. Küsides selle järgi, et kas mõistetav vangistus peaks olema reaalselt kandmisele määratud või asendatud või tingimuslik, leiab kohus, et F.I isikut arvestades ei ole aluseid karistuse asendamiseks või tingimuslikult mõistmiseks. Reaalne vangistus tuleb ära kanda. Andmed selle kohta, et F.I on praegusel ajal töökoht, et tal on elukaaslane ja ta saab teatavat ravi, võivad küll õiged olla, kuid need ei anna alust muuliigilise mõjutusvahendi valimiseks. Kui isik, kes teeb avalduse alkoholist loobumise kohta ja soovib sellele tuginedes teha karistusena üldkasulikku tööd, jätkab tegelikult alkoholitarvitamist ka veel kohtumenetluse perioodil, ei saa tema lubadustega tõsiselt arvestada. Eelmisest üldkasulikust tööst ei teinud F.I ära tundigi. KarS § 263 lg.1 p.1 järgi on sanktsioon rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus eespool põhjendas karistusliigina vangistuse valikut. Kohus leiab, et vangistuse kui karistuse kestus on proportsionaalne pikkuses 10 kuud. Vangistus kestusega 10 kuud vastab kohtu hinnangul ründele kummagi kannatanu suhtes ja kasutatud vägivalla intensiivsusele. Menetluskulude jaotus KrMS § 180 lg. 1 sätestab: Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 alusel 645 eurot; tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 191,40 eurot ja kohtumenetluses 498,48 eurot KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel, kokku riigi õigusabi tasu 689,88 eurot. Kannatanule Rihard Ormakule on kohtuotsuse kuulutamise aja 28.11.2016 seisuga hüvitatud kulud 35,85 eurot. Kokku on kohtuotsuse kuulutamise päeva 28.11.2016.a. seisuga teadaolevad menetluskulud 1370,73 eurot. Pärast kohtuotsuse kuulutamist on kohus määranud kannatanule hüvitamiseks veel kulu 66,25 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks KrMS § 180 lg.3 sätete rakendamist. F.I sõnul käib ta püsivalt tööl, tööd palju ja tööpäevad on pikad. Ülalpeetavaid ei ole. Vabaduses on viibinud F.I juba aasta. Sellises olukorras on täisealisel töövõimelisel isikul jõukohane kanda oma kulud ja arvestada menetluskulude kandmise vajadusega. Koos kohtulahendiga antakse F.I-le maksedokument KrMS § 159 lg.3, lg.4 alusel, mis sisaldab maksete tegemiseks vajalikke andmeid. Menetluskulude riigi tuludesse vabatahtliku tasumise tähtaeg (KrMS § 417 lg.2) on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 10