1-16-5714/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10874 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta K.D (isikukood XXX ) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus 20.04.2016 otsusega tunnistas K.D süüdi KarS § 119 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust. Kohus suurendas tema karistust KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 06.10.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks moodustus 2 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust. 21.07.2015 ja lõpeb 27.09.
7. KarS § 68 lg 1 alusel algas K.D karistusaeg
8. Tartu Maakohus 14.10.2016 määrusega jättis K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtus põhistas enda seisukohta järgmiselt. 2.1 Maakohus märkis, et K.D on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Ta on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid - varavastaseid süütegusid (sh röövimise), liiklussüüteo, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, eluvastase süüteo, s.o surma põhjustamise ettevaatamatusest, ja tervisevastase süüteo. Käesolevalt kannab ta karistust isikuvastaste süütegude eest - ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Seejuures on praeguse karistuse aluseks olevad kuriteod toime pandud katseajal (s.o ajal, mil K.D tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 06.10.2014 otsuse alusel). 2.2 Edasi tõi kohus välja, et K.D-le on mõistetud eriliigilisi karistusi, sh reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Viimati anti talle võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 06.10.2014 otsusega. Vaatamata eriliigilistele karistustele ei teinud K.D oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid, ennekõike vägivaldset ja agressiivset käitumist teiste inimeste suhtes. Kuriteod, mille eest K.D käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud üldkasuliku töö tegemise tähtajal. Samuti nähtub Harju Maakohtu 06.11.2013 otsusest (kriminaalasi nr 1-13-9785), et K.D on ka varasemalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Lisaks on K.D varasemalt rikkunud ka kontrollnõudeid – ei esitanud vajalikke lepinguid ja valetas töökoha kohta. Seega puudub alus olla veendunud, et sel korral on senini ärakantud karistus täitnud eesmärgi ja K.D on suuteline läbima ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja edukalt. 2.3 Edasi leidis kohus, et K.D käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (määratud 07.04.2016 ja 22.07.2016) suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on K.D osalenud riigikeele taseme testimisel ning vestlustel psühholoogiga. Varasema vangistuse ajal on ta läbinud viha juhtimise programmi, kuid see ei ole ilmselgelt soovitud mõju avaldanud, kuna K.D kannab karistust vägivallakuritegude eest. 2.4 Kohus tuvastas veel, et K.D vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Tal on olemas kindel elukoht, mis kuulub talle ja kus elab tema abikaasa kahe lapsega. Süüdimõistetu abikaasa ja vanemad on nõus K.D igakülgselt toetama. Positiivne on seegi, et K.D-le on tagatud kindel töökoht keevitajana. Seega on tal võimalus saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, mis võimaldab panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Tartu Vangla andmetel on K.D vabanemisfondis ka 1290 eurot (mis võimaldab esialgset ja lühiajalist äraelamist). Ta on asunud ka hüvitama temalt kannatanu kasuks väljamõistetud kahjusid. Kohtu hinnangul ei kaalu aga loetletud positiivsed asjaolud üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid).
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse K.D ise. Selle kaebuse lahendas Tartu Ringkonnakohus 31.10.2016 määrusega, millega jättis maakohtu määruse muutmata ja K.D määruskaebuse rahuldamata.
10. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse ka K.D kaitsja M. Meristo-Dmitrijev, kes taotleb samuti lahendi tühistamist ning märgib, et vajadusel võib tema kaitsealuse suhtes kohaldada ka elektroonilist valvet. Kaebuse argumendid on järgmised. 4.1 Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta vangla koostatud iseloomustuse positiivse osa ning selle, et negatiivsed asjaolud praktiliselt puuduvad. Kohus ei arvestanud, et kinnipeetavaga on vanglas tehtud tugevat tööd - temaga on läbi viidud kõikvõimalikud programmid, ta on osalenud ja osaleb tööhõives, distsiplinaarkaristused on tühiste asjade eest ja need ei ole takistuseks kriminaalhoolduse läbiviimisel. K.D kuriteod ja käitumine enne vangistust ei saaks olla mittevabastamise aluseks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et nõuded K.D vastu puuduvad ja mida rutem ta vabadusse pääseb, seda kiiremini saab kannatanu raha ja taastusravi edasi teha. Inimesele tuleb pärast arvukate programmide läbimist anda võimalus elada vabaduses, pannes talle lisakohustusi. Kui isik siis ka ei suuda õiguskuulekalt elada ja nõudeid täita, siis on ta tõesti lootusetult kadunud, aga praegu oleks veel vajalik ja võimalik K.D-le see võimalus anda. 4.2 Kohus ei ole arvestanud kõrgemalseisvate kohtute seisukohta, et ainult toimepandud kuritegude raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli jooksul saaks maandada uute kuritegude riski. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kahe aasta kestel. Katseajal saaks K.D kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Tähtaegsel vabanemisel ei oleks tal võimalust saada kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumiseks, tal tuleks kõike ise saavutada ilma riigi abita. Kinnipeetav omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja elada seaduskuulekalt. Edaspidine vangistus ei anna ei ühiskonnale ega K.D-le enam midagi, sest ta on aru saanud oma teost ja selle tagajärgedest. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Tartu Ringkonnakohus jääb enda 31.10.2016 määruses väljendatud seisukohale, mille kohaselt on Tartu Maakohus põhjendatult ja õigesti jätnud K.D tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kaitsja määruskaebusele vastates märgib kolleegium üksnes järgmist.
12. Ringkonnakohus on 31.10.2016 lahendis juba selgitanud, et peab K.D karistuse kandmise jätkumist täielikult põhjendatuks, kuivõrd tema jätkuvale ohtlikkusele viitavad süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus (sh mitmel puhul vägivallaga seotud kuritegude eest), tema poolt varasemalt katseaegadel kuritegude sooritamine ja kinnipidamisasutuses distsipliinirikkumiste toimepanemine. Samuti on tema eelnevate käitumiskontrolli nõuete vastu eksimiste pinnalt kaheldav, kas ta suudaks seekord katseaja läbida edukalt.
13. Kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi argumendid kriminaalkolleegiumi K.D tingimisi enne tähtaeg vanglast vabastama ei veena. Kõigepealt peab ära märkima, et kinnipeetavat positiivsest küljest näitavat teavet maakohus arvesse võtnud kindlasti on, s.o ära on nimetatud nii tema vabanemisjärgsed elutingimused kui K.D poolt vanglas riigikeele taseme testimisel osalemine ja vestluste läbiviimise psühholoogiga. Mis puutub aga M. Meristo-Dmitrijevi viidetesse selles, nagu oleks tema kaitsealusega vangistusasutuses läbi viidud kõikvõimalikud programmid ning ta on osalenud ja osaleb tööhõives, siis kinnipeetava iseloomustusest selliseid andmeid ei leia. Vastupidi, maakohtu istungil on K.D ise nt öelnud, et ühtegi programmi ta läbinud ei ole. Samuti ei ole ta kohtule teada andud, et osaleb tööhõives. Tegelikult ei ole mainitud asjaolud aga ka määrava tähendusega, kuivõrd K.D vangistusaegset käitumist ei saa positiivseks hinnata juba seetõttu, et seda ilmestavad distsiplinaarkaristused. Seejuures ei ole võimalik tema rikkumisi arvestamata jätta kaitsja argumendil, et need olid justkui vähetähtsad. Nimelt peab kinnipeetav järgima vangla kodukorda minetusteta või vastasel juhul ei saa teha järeldust tema käitumise muutumisest üksnes positiivses suunas. 7.1 Veel ei nõustu kolleegium kaitsja seisukohaga selles, nagu ei saaks K.D vabastamise vastu rääkivana arvesse võtta tema kuriteo asjaolusid ning käitumist enne käesolevat vangistust. Nimetatud tegurite arvestamise vajaduse näeb nimelt ette juba KarS § 76 lg
14. Samuti unustab advokaat oma sellist väidet esitades ära, et maakohus, tehes järelduse K.D karistuse eesmärkide seniselt täitmata jäämisest, on lisaks ära nimetanud kinnipeetava kehtivad distsiplinaarkaristused ning tema varasemalt ebarahuldavalt kulgenud katseajad, sh katseajal kuritegude toimepanemise. Ehk siis K.D ongi oma varasema elukäiguga näidanud, et katseaeg ühes kontrollnõuetele allutamisega tema kuritegelikku käitumist ära ei hoia ning vanglareegleid ta ka eksimusteta täita ei suuda. 7.2 Mis puutub aga kaitsja märgetesse selles, et K.D käesoleval ajal vanglast vabastamine on kannatanu huvides, kinnipeetav on sõnades motiveeritud oma käitumist muutma ning sellele aitaks kaasa tema kriminaalhooldusele allutamine, siis need argumendid isiku vabastamist kindlasti kaasa ei too. Nagu eespool juba märgitud, on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, kuid K.D puhul sellist järeldust veel teha ei saa. Ehk siis ta peab jätkama karistuse kandmist vangla tingimustes.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus