← Eesti

1-22-4753/11

Obsah (5)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-22-4753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25.augustil 2022.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Maarit Maria Kopso ja tõlgi Zemfira Lampmann juuresol

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas S.H süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat karistus

§ 121

lg 2 p 2 järgi, tungis 06.07.2022 kella 23:30 paiku aadressil xxxx kallale oma elukaaslasele K. Z., pekstes teda täpsemalt tuvastamata viisil, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu ja tervisekahjustustena paistetuse ja hematoomi vasaku silma ümbrusesse ning paistetuse vasaku käelaba ja randme juurde. Sel moel pani S.H oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on abiprokurör Kaspar Urmas Oja, süüdistatav S.H ja tema kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest S.H-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg st kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.07.2022.a, s.o 1 päev, arvates selle aja vangistusest maha, seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.H ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: • • • • • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada S.H käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada S.H käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis • Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub S.H temale

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub S.H-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 981 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb S.H-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu summas 140,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1121,40 eurot tuleb S.H tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 93,45 eurot. Asitõendid • DVD plaat, mis asub kriminaalasja juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 312; § 313; § 315;

§ 68

lg 1, § 74 lg 1, 3; § 75; 75 lg 2 p 2, § 75 lg 2 p 8, § 78 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.H

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata S.H eelvangistusaeg viibitud aeg, s.o.

07.07.2022 (1 päev) karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust. 2

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui S.H ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada S.H käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada S.H käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. S.H määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna

§ 78

p 1 alusel arvestada S.H-le määratud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.08.2022.a. Menetluskulud Välja mõista S.H-lt 981 eurot sundraha ja kaitsjatasu 140,40 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1121,40 eurot tuleb S.H tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 93,45 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • DVD plaat, mis asub kriminaalasja juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.