) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja Z.V, ik.XXX, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 21. septembri 2010.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsuse alusel
lg2 p7,8,9 alusel rahalise karistusega 180 päevamäära ehk 9000 krooni riigituludesse; väärteomenetluse korras karistatud ühel korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Z.V
järgi ja karistada rahalise karistusega 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära 150x3.20 = 480 eurot riigituludesse. 2.
sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus Z.V poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 ( kümme) kuud, so. 48 (nelikümmend kaheksa) EUR-i kuus (480:10= 48). Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.
lg 1 p 1 alusel võtta Z.V’ elt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.
Prokuröri poolt kohtus Z.V ’ ele nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, so 150x3.20=480.-(nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme kuud, s.o. 480:10=48.-(nelikümmend kaheksa) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 2 Kriminaalasi nr 1-11-4403 30-ks kuupäevaks.
järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.
lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.
lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni ehk 3.20 EUR. Kuna Z.V ’ e päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla miinimumpäevamäära ja seega tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära 3.20 EUR-i. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – Z.V suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni, ehk 417.03 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele riigituludesse. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 4 pooltundi ehk 4x15.98 eurot=63.92 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 12.78 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 76.70 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg1 alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele veel kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu koos käibemaksuga 19.18 eurot. Kristel Pedassaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.