1-15-8018/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 23.09.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8018 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Kriminaalasi Viru Vangla materjalid S.S-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.S , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 27.05.2015 ja lõpp 27.09.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.09.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta S.S elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S.S-ilt menetluskuluna riigituludesse 182,64 kaitsjatasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 182,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu S.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.S-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.S-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2015 otsusega tunnistati S.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 27.05.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla, enda sõnul on oma karistuse kätte saanud, samuti oma vigadest aru saanud ning ei korda neid enam. On vanglas õppinud eesti keelt ning osaleb majandustöödel. Distsiplinaarkaristused on suitsetamise ja korrale allumatuse eest, kuna ei suuda suitsetamisest loobuda. Vabaduses hakkab osalema programmides ja läheb anonüümsete narkomaanide gruppi, võtab end arvele Töötukassas ning osaleb kõikides programmides, mis talle pannakse, et end parandama. Pani katseajal toime uue kuriteo suhtlusringkonna tõttu. Kuna emaga on suhted pingelised, siis tahab asuda elama aadressile xxxx, keskusesse, kus aidatakse vanglast vabanenud inimesi. Vangistuses suhtleb õega. Saab aru, et vabanemise korral peab täitma erinevaid nõudeid. Kaitsja palub kohtul kaaluda S.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuigi isiku tingimisi ennetähtaegse vabanemise perspektiivid ei ole head, mida näitab tema varasem elukäik, tema poolt toime pandud kuriteod ja vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumised. Teisest küljest on isik kinnitanud, et soovib enne tähtaega vabaneda, on järeldused teinud ja rohkem seadust ei riku. Vabanemisel tuleks tal täita kindlaid kontrollnõudeid ja tema üle oleks ka vastav järelevalve, mistõttu palub kaitsja ko htul kaaluda isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör isiku ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 11-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes vanglas kannab karistust neljandat korda. Seega on tegemist isikuga, kes üsna kiiresti võib uuesti kuritegelikule teele sattuda. Käesolevale vangistusele eelnevalt oli ta vabaduses 11 päeva. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad isiku õiguskuuleka käitumise tagamiseks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu suudaks kuni 27.09.2017 karistusaja lõpuni selle läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima rikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kehtivad distsiplinaarkaristused näitavad kinnipeetava suhtumist kehtestatud reeglitesse. Kui ta ei oska neist kinni pidada vanglas, siis ei ole usku, et ta seda teeb vabaduses. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (varem diagnoositud sõltuvus ), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge (70%). Kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamata. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur S.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Esmalt rõhutab kohus, et isikul puudub elukoht, kuhu elektroonilise järelevalve seadmed paigaldada, see on aga esmaseks tingimuseks elektroonilise järelevalve kohaldamisel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on avanedes isikul võimalik elama asuda xxxx ühiselamus. Antud ühiselamus eraldatakse tuba siis, kui isik pöördub xxxx linnavalitsuse poole. Ema juurde aadressil xxxx ei ole võimalik elama asuda kuni ema ei ole nõus pojaga koos elama. Seega puuduvad formaalsed eeldused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Lisaks märgib kohus, et S.S-i positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei ole isikule varasemalt mõistetud tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks, varasemalt varavastased, viimastel kordadel on lisandunud vägivalla komponent. Käesolev kuritegu on raske esimese astme isikuvastane kuritegu – röövimise katse. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja sõltuvusprobleemi lahendamiseks, soodusteguriks on ka isiku vaimne tervis. Positiivsena võib välja tuua, e t kinnipeetav osaleb alates 10.03.2016 vangla tööhõives. Samuti on isikul võimalik elama asuda ühiselamusse xxxx, kui ta seda ise linnavalitsuselt taotleb. Kuna emaga suhted on halvad, siis ema juurde elama minna ei saa. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul majanduslikult toime tulla. Isikule oli enne vangistust määratud töövõimetuspension, mille saab vabaduses taastada, kuid varasemast nähtub, et ainuüksi pensioniga ta hakkama ei saa. Kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, seega loomulikuks toimetulekuviisiks enne vangistust olid varavastased kuriteod. Samuti on isiku töökogemused vähesed, kuna enne vangistust ei töötanud ning kool on lõpetamata, eriala omandatud ei ole, mis võivad saada takistuseks töökoha leidmisel. Kuna emaga suhted on halvad, puudub isikul toetav tugivõrgustik. Suhtlusringkond on väike, kuhu kuuluvad peamiseks kriminaalkorras karistatud isikud ja narkosõltlased. Isik on endine narkosõltlane, meditsiini osakonna andmetel on remissioonis. Enda varasema sõltuvuse tõttu oli kergesti mõjutatav, mis võib olla riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Kinnipeetaval on diagnoositud intellektipuue ja psüühikahäire. Isiku puhul on esinenud enesevigastamised, on emotsionaalselt tasakaalutu, mistõttu võib olla ohtlik nii endale kui teistele inimestele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. S.S on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh korrale allumatuse pärast, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud ning ei ole kindel, kas ta vabaduses olles suudaks õiguskuulekalt käituda, järgides etteantud nõudeid ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. See aga näitab, et tegemist on isikuga, kes ei suuda range järelevalve all viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 70% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 68%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et S.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik