Obsah (5)

§ 424§ 68§ 65§ 50§ 55

1-22-4396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2022, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4396 (22263000229) Kohtunik Indrek Nummert Istu

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluse korras Veiko Juninen Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: 37808114910 Elu- või asukoht ja aadress: viibimiskoht XX; elukoht vabaduses x x, x x, x x, x x Kodakondsus: Eesti Haridus: x Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: xx Kontaktid: x x; x Karistatus: 06.10.2021 Pärnu Maakohus

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust, asendatud 538 üldkasuliku töö tunniga 2 aastase tähtajaga, lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks, 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust pööratud täitmisele 24.05.2022 Pärnu Maakohtu määrusega, karistuse kandmise aja algus 27.06.2022 Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 24.04.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Lk 1 / 4 1-22-4396 1. Süüdi tunnistada Veiko Juninen

§ 424

lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.04.2022, s.o 1 (üks) päev. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 06.10.2021 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta, 1 (ühe) kuu ja 20 (kahekümne) päeva vangistuse võrra, mõistes seeläbi lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 8. septembrist 2022.

§ 424

lg 4 p 2 ja

§ 50

lg 3 alusel võtta Veiko Juninenilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse kulgemine peatub vangistuses viibimise ajaks ning juhtimisõiguse äravõtmise 1 aasta pikkune periood hakkab kulgema alates Veiko Junineni vangistusest vabanemisest. LS § 127 kohaselt on isik kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Veiko Juninenilt menetluskuludena riigituludesse tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha summas 981 eurot ning tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 105,60 eurot, kokku 1086,60 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Veiko Junineni tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu
2. kuupäevaks (s.o 25.10.2022-25.09.2023) menetluskulude katteks 90,55 eurot kuni nõude tasumiseni. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kohus selgitab, et antud vabatahtliku tasumise tähtajast mittekinnipidamisel esitatakse nõue täitemenetlusse ja sellisel juhul isikule lisanduvad täitemenetluskulud ja kohtutäituri tasud
4. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele, Tallinna Vanglale ning jõustumisel Transpordiametile. Lk 2 / 4 1-22-4396 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Veiko Juninen isikuna, keda on varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud

§ 424

lg 2 järgi Pärnu Maakohtu 24.05.2021 otsusega, juhtis taas 24.04.2022 kella 01:09 ajal x x x x x suunaga x poole mootorsõidukit x x registreerimisnumbriga x x alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,27 mg/l kohta +- 0, 12 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,15 mg/l kohta. Veiko Juninen rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis pani Veiko Juninen toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks 3 aastat, 1 kuu ja 19 päeva vangistust, mille kandmise algust hakatakse arvama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.09.2022. Lisakaristusena võetakse Veiko Juninenilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lk 3 / 4 1-22-4396 Kohtueelsel uurimisel süüdistatav on end süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Veiko Juninenilt riigituludesse välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 105,60 eurot, kokku 1086,60 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ja muid kriminaalmenetluses äravõetud esemeid ei ole. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, Tallinna Vanglale ja jõustumisel Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4