TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1788 Määruse kuupäev 25. august 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. kinnipidamiseks ja kinni

) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad

§ 361lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud alused.

Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.

1. Piiriseire kaamerast oli
2. augustil 2022 hommikul kell 9:12 näha ühe isiku liikumine Venemaa Föderatsiooni piirilt Eesti Vabariigi sisemaa poole. Sündmusele reageerinud PPA ametnikud pidasid Võru maakonnas Setomaa vallas Ulitina külas kinni ja tuvastasid piiriületajana X. (sündinud xx. märtsil xxxx), kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik tuvastati Venemaa Föderatsiooni sisepassi alusel ning ta palus kell 9:35 rahvusvahelist kaitset. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, sest on Ukraina sõja vastane ning teda 3-22-1788 ähvardab päritoluriigis tagakiusamine. Isik peeti

alusel kinni ja tema suhtes alustati menetlustoimingutega. 1.

1. Menetlustoimingutel selgitas isik PPA-le, et rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseks on poliitiline tagakiusamine Venemaa Föderatsioonis, sest ta on Ukraina sõja vastane. Ta on osalenud meeleavaldustel ning
2. aastal karistati teda kriminaalkorras poliitilistel põhjustel, sest ta osales presidendivalimiste eelvalimisi puudutavatel meeleavaldustel. Isiku sõnul ei ole tal seost Eesti ega Euroopaga. Ta valis Eesti Vabariiki sisenemise seetõttu, et Eestisse oli lihtsam tulla ning see jääb Ukraina sõjast kaugemale. 1.3.

§ 361

lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul oli kaasas ainult Venemaa Föderatsiooni sisepass, mis ei ole reisidokument. PPA-l ei ole olnud võimalik lühikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa Föderatsiooni ametivõimudele, sest isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. 1.4.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et X. saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Puudutatud isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli tema teadlik ja tahtlik tegevus. Ta ei proovinud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks seaduslikult Eestisse tulla. Puudutatud isik märkis, et ta proovis ületada piiri juba juulis 2022, kuid jäi Vene piirivalvuritele piiritsoonis vahele ja sai selle eest rahalise karistuse. Uue piiriületuse katse tegi ta 22. augustil 2022. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainult esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 1.5. PPA hinnangul esineb X. suhtes põgenemise oht, mida ei ole võimalik maandada

§-s 29 sätestatud leebemate järelevalvemeetmetega. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine piisav. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda põgenemise ohtu, sest isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. 2. PPA jäi 23. augustil 2022 toimunud kohtuistungil taotluses esitatud seisukohtade juurde. PPA selgitas isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajadust kinnitavaid asjaolusid ning täiendavaid põhjendusi ja aluseid taotluses esitatuga võrreldes ei esitanud. PPA hinnangul esineb isiku puhul põgenemisoht ning ebaselgus ka kaebaja kodakondsuses ning isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on vajalik

§ 36¹ lg p-de 2 ja 4 alusel rahvusvahelise kaitse menetluse tagamiseks.

1. Puudutatud isik selgitas
2. augustil 2022 toimunud kohtuistungil, et Venemaa Föderatsiooni sisepass ning muud politsei hoiule antud dokumendid (sh varasem karistusotsus 2 3-22-1788 piiritsoonis ebaseaduslikult viibimise eest) on piisavad, et tema kodakondsuses mitte kahelda. Välispassi poleks talle väljastatud, sest ta ei ole ajateenistust läbinud ning varasemalt on ta saanud karistada piiritsoonis viibimise eest. Pärast piiriületust kavatses ta liikuda Tartusse ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotluse, sest tutvutud veebilehtedel oli nimetatud linn märgitud lähima kohana, kus vastavasisulist taotlust esitada sai. Puudutatud isik selgitas oma varasemat liikumist Venemaa Föderatsioonis ja rahvusvahelise kaitse saamise vajadust kinnitavaid asjaolusid, samuti seda, miks ta valis rahvusvahelise kaitse taotlemise kohaks just Eesti Vabariigi. Samuti selgitas puudutatud isik Venemaa Föderatsiooni ametivõimude senist käitumist kaebaja valmistatud videomaterjaliga seoses.
3. Kohus koostas esmalt
4. augustil 2022 määruse, mille resolutsioonis otsustas jätta PPA taotluse rahuldamata. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti suuliselt puudutatud isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 näeb ette, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 6.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse

§ 36

¹ lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega. Kinnipidamiseks peab esinema vältimatu vajadus. 7. PPA tugineb taotluses

§ 361

lg 2 p-dele 2 ja 4.

§ 361

lg 2 p 2 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks ning

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. 8.

§ 361

lg 2 p-de 1 kuni 5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Nende toimingute tegemise vajadus ei saa aga iseenesest õigustada kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

§ 361

lg 2 p-des 1 kuni 5 ja 7 loetletud toimingute tegemine on võimalik ka siis, kui ei kohaldata kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Viidatud määruse punktis 12 selgitab Riigikohus ka seda, et seadus jätab seaduse kohaldaja otsustada, millega põhjendada kinnipidamiskeskusesse paigutamist selleks, et tagada

§ 361lg 2 p-des 1 kuni 5 ja 7 sätestatud toimingute tegemine.

Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada põgenemisohuga, hoolimata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes lõike 2 3 3-22-1788 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et varjupaigataotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab

§ 361lg 2 p-de 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

9.

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ei piisa üksnes asjaolude ebaselgusest. Asjaolude ebaselgus saab kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks olla üksnes koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine ei ole isiku osaluseta võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-17-792, p 18.2). Seega üksnes asjaolu, et rahvusvahelise kaitse menetluses on vajalik isiku kaitsevajadust täpsemalt selgitada, ei anna alust isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kui põgenemisoht puudub.
3. Praegusel juhul põhjendab PPA puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajadust peaasjalikult tema põgenemise ohuga. PPA viitab, et VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. PPA selgitab, et olemasoleva dokumendi hoiule võtmine ning kindlaksmääratud elukohta elama suunamine ei vähenda puudutatud isiku põgenemise ohtu. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. 11.

§ 361

lg 21 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s

1. Tegemist on ammendava loeteluga. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muu hulgas juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. mai
3. a määruse asjas nr 3-3-1-93-16 p-st 13 tulenevalt peab VSS §-s 68 loetletud asjaolusid kohaldama koos VSS § 68 esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Seega ei saa rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohtu järeldada ainuüksi ebaseadusliku piiriületuse faktist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. aprilli
5. a määrus asjas nr 3-20-2119, p 20), vaid arvestada tuleb ka muude piiriületusega seotud asjaoludega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamist õigustavat põgenemisohtu kohane põhjendada sellega, et ei ole alust välistada isikust lähtuvat võimalikku põgenemisohtu. Põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-19-415, p 11 ja seal viidatud praktika).
8. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega ning kohtu hinnangul ei ole PPA esitanud kohtule veenvaid kaalutlusi, mis kogumis võimaldaksid põgenemise ohtu pidada sedavõrd tõenäoliseks, et vajalik oleks isik kinnipidamiskeskusesse paigutada. Isiku selgitustest nähtub, et tema eesmärgiks oli jõuda Eesti Vabariiki ja esitada siin rahvusvahelise kaitse taotlus. Kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et oli selleks teinud ka eeltööd, uurides veebilehtede vahendusel, kus on ametlikult võimalik sellist taotlust esitada. Isik leidis, et taotlust saab esitada suuremates linnades. PPA ei vaielnud sellise teabe olemasolule vastu, märkides siiski, et taotlust saab esitada ka piiripunktis. Puudutatud isik peeti 4 3-22-1788 pärast piiriületust koheselt kinni, lühikese aja möödudes esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega ei ole puudutatud isik viivitanud taotluse esitamisega ülemääraselt. Kohtu hinnangul on isiku selgitused selle kohta, miks ta ei saanud piiri ületada seaduslikult ja miks tal puudub reisidokumendina välispass, usutavad. Ei ole kuigi harukordne, et naaberriigist pärit rahvusvahelise kaitse taotleja ei soovi teha kodumaal läbi naaberriiki sisenemiseks vajalikke protseduure ning ületab piiri ebaseaduslikult (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
9. aprilli
10. a määruse asjas nr 3-19-415, p 12). Ka ei viita puudutatud isiku senised haldus- ja kohtumenetluses esitatud selgitused sellele, et tal on kavas liikuda Eestist edasi, samuti ei ole kohtule esitatud materjalide pinnalt võimalik järeldada, et puudutatud isikul oleks Euroopa Liidu teistes liikmesriikides sugulasi või tuttavaid, kelle juurde puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse mittepaigutamisel võiks soovida edasi liikuda. Miski ei viita ka sellele, et puudutatud isiku koostöötahe ametivõimudega on madal või et ta ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude tuvastamiseks ametivõimudele tulevikus kättesaadav. Samuti ei ole PPA taotlusega esitatud materjalide pinnalt piisavalt alust väita, et puudutatud isik ei ole

§-s 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid võimeline täitma. Esmasel hinnangul ei saa pidada ka ebausaldusväärseteks puudutatud isiku selgitusi varjupaiga taotlemise vajaduse kohta. Puudutatud isik tõi välja, et ta on Ukrainas toimuva sõja vastane, hoiab Venemaa Föderatsioonis sõjaväekohustusest kõrvale ning on osalenud meeleavaldustel, mille tõttu on teda ka kriminaalkorras karistatud. Isik viitas, et ta on poliitiliselt taga kiusatud. Ka isikuga kinnipidamisel kaasas olnud asjad ei viita sellele, et tal oleks olnud Eestisse saabumiseks mõni muu eesmärk peale siin rahvusvahelise kaitse taotlemise. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PPA järeldus põgenemisohu kohta on nõuetekohaselt sisustamata ja väheveenev ning põgenemisoht ei ole seega kinnitust leidnud. 13. Kohus möönab siiski, et puudutatud isiku kohtuistungil antud selgitused Venemaa Föderatsiooni ametivõimude käitumise kohta seoses kaebaja tehtud väidetavate videomaterjaliga ja sellega seotud menetlusega ei ole esmapilgul kuigi veenvad, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole piisav tegeliku põgenemisohu jaatamiseks. Rahvusvahelise kaitse vajadus tuleb kindlaks teha edasises rahvusvahelise kaitse menetluses. 14. PPA on taotluses tuginenud ka

§ 36¹ lg 2 p-le 2.

Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ka sellel alusel lubatav. Esiteks ei ole põgenemisoht leidnud kohtumenetluses kinnitust ning teiseks ei piisa

§ 36

¹ lg 2 p 2 alusel isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks pelgalt asjaolust, et välismaalasel puuduvad sellised isikut tõendavad dokumendid, mis võimaldaks tema kodakondsuse tõsikindlalt välja selgitada. Nimetatud alusele saab tugineda siis, kui PPA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus isiku esitatud andmete õigsuses. Praegusel juhul on PPA piirdunud peaasjalikult järeldusega, et kaebaja sisepass ei kinnita isiku väidetud kodakondsust täiel määral. Samas ei ole PPA välja toonud, mis asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et puudutatud isik ei ole Venemaa Föderatsiooni kodanik või et ta varjab asjakohaseid dokumente. Kinnipidamisel võeti puudutatud isikult hoiule mitmed dokumendid, mis viitavad kaudselt tema päritolule ning nendega oli PPA-l esmaste menetlustoimingute tegemisel võimalik tutvuda ja isiku väidete usaldusväärsuse hindamisel arvestada. Kohtuistungil märkis PPA esindaja küll, et nende ehtsust ei ole veel jõutud piisavalt kontrollida, kuid ei toonud välja veenvaid asjaolusid, mis seaksid nende dokumentide ehtsuse esmasel vaatlusel ilmselgelt kahtluse alla. Kuigi isikul puudus reisidokument, siis esitatud Vene Föderatsiooni sisepass ja teised Venemaa Föderatsiooni ametnike poolt tema nimele koostatud menetlusdokumendid (sh dokument sõjaväekohustuslaseks olemise kohta) lubavad piisavalt eeldada, et tegemist võib olla Venemaa Föderatsiooni kodanikuga. Puudutatud isiku ütlustes ei esine märkimisväärseid vastuolusid, mis seaksid ütluste usaldusväärsuse oma kodakondsuse kohta sellisel määral kahtluse alla, et 5 3-22-1788 edasiste toimingute tegemiseks oleks vajalik isik paigutada kinnipidamiskeskusesse. Puudutatud isiku kodakondsuse kindlakstegemiseks ja rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks on võimalik teha asjakohaseid toiminguid edasise rahvusvahelise kaitse menetluse raames ning nende toimingute tegemine ei eelda antud juhul vältimatult puudutatud isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses. 15. Kuigi PPA on tuginenud selles asjas üksnes

§ 361

lg 2 punktides 2 ja 4 nimetatud kinnipidamise alustele, siis märgib kohus täiendavalt, et praeguseks teada olevate asjaolude pinnalt ei saaks puudutatud isiku kinnipidamist põhjendada ka mõnel muul

§ 361lg-s 2 nimetatud alusel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29.

jaanuari

1. a määrus asjas nr 3-31-52-14, p 13).
2. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et üksnes ebaseadusliku riigipiiri ületamise fakt ja

menetluses tähtsust omavate asjaolude tuvastamise ja isiku kodakondsuse väljaselgitamise vajadus ei õigusta antud juhul isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ning kohus jätab seetõttu PPA taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6