) § 185 tähenduses või täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel esitatava avaldusena täitemenetluse ajatamiseks.
lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et isik võib tasuda riigilõivu või muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusabi saamiseks tuleb kohtule esitada
TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus selgitas R. V. , et menetlusabi on mõeldud enne menetlustoimingu tegemist või avalduse menetlusse võtmist tekkinud kulude kandmiseks, mitte menetluse lõppemisel välja mõistetud menetluskulude kandmiseks. Seega riik küll tagab menetlusabi andmisega majanduslikult vähekindlustatud isikutele võimaluse kohtusse pöörduda, kuid menetluses osalemise tagajärjel tekkinud kulude hüvitamise riski kannab isik ise. Kuivõrd kohtul puudub õiguslik alus lahendada menetlusabi andmise taotlust, mis on esitatud pärast menetluse lõppu ja kohtuotsuse jõustumist, siis viitas kohus, et tegemist on tõenäoliselt perspektiivitu taotlusega, mille kohus jätab menetlusse võtmata või rahuldamata. Ühtlasi selgitas kohus, et juhul, kui R. V. soovib oma taotluse esitada TMS §-s 45 sätestatud avaldusena täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks, tuleb tal esitada tõendid selle kohta, et kõnealuse riigilõivu sissenõudmiseks on tema suhtes algatatud täitemenetlus, kuivõrd vastavat avaldust saab esitada vaid pärast täitemenetluse algatamist. 4. R. V. saatis 17.08.2022 kohtule vastuse, milles ta avaldas jätkuvat soovi talt jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivu tasumise ajatamiseks, kuid vastusest ei olnud kohtul võimalik üheselt järeldada, kas R. V. käsitleb oma vastavat taotlust menetlusabi taotlusena
5.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6. Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et R. V. taotlus on menetluslikult lubamatu ja tuleb seetõttu jätta
2
lg 5 kohaselt võib hageja esitada hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.
lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt
V. taotlus tagastada koos menetlusse võtmisest keeldumise määrusega R. V. . /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.