järgi vangistusega 1 kuu 28 päeva tingimisi 3-aastase katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1kuuks; 14.07.2011 Tartu Maakohtu otsusega
järgi vangistusega 1 kuu, mida suurendati eelmise karistuse võrra, liitkaristus 1 kuu 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 176 tundi tähtajaga 6 kuud, üldkasulik töö täidetud; tõkend – vahistamine, viibib vahi all alates 30.05.2016.a. - süüdistuses
ja 121 (alates 01.01.2015
lg 2 p 2) järgi Süüdistus: K.K (K.K) süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes ning viibides Tallinnas XXXasuvas korteris, lõi 19.03.2014 kella 20.30 ajal oma elukaaslasele XXX’ele kõigepealt kahel korral rusikaga parema põse piirkonda ning mõne aja möödudes ühe korra jalaga parema põlve piirkonda, põhjustades sellise tegevusega XXX’ele füüsilist valu. K.K pani toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise s.o.
(alates 01.01.2015
K.K süüdistatakse samuti selles, et tema juhtis tahtlikult 01.11.2014 kella 02.00 ajal Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (väljahingatavas õhus alkoholi 0,80 mg/l). Sellise käitumisega rikkus K.K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. K.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Kokkuleppe sisu: Kriminaalasi saadeti kohtusse arutamiseks üldmenetluses, kuid kohtuliku arutamise ajal sõlmisid kohtumenetluse pooled kokkuleppe. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
järgi vangistus 1 aasta,
järgi – 4 kuud, liitkaristuseks vangistus 1 aasta, mis
lg 1 alusel jäetakse vangistus täitmisele pööramata 3-aastase katseaja jooksul.
lg 1 korras arvatakse karistusaja hulka 33 päeva eelvangistust (19.–20.03.2014, 01.11.2014 ja 30.05.2016 – 28.06.2016). Lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus 1-aastaks. Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku 1 arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 408 eurot. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 126, 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.K
Süüdi tunnistada K.K
(alates 01.01.2015 kehtiv
lg 2 p 2) järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks K.K-le vangistus 1 (üks) aasta.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 33 päeva (19.–20.03.2014, 01.11.2014 ja 30.05.2016–28.06.2016), kandmisele jääks 10 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel vangistust 10 kuud 27 päeva täielikult ei pöörata täitmisele, kui K.K 3 (kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p 16 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Pärnu mnt.142) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
Tõkend – vahistamine - tühistada ja vabastada K.K vahi alt kohtusaalis.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta K.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. LS § 127 alusel on K.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista K.K-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 408 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend - CD-plaat salvestusega – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.