lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle põhikaristuseks rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot,
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle põhikaristuseks rahatrahv 45 (nelikümmend viis) trahviühikut, s.o summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ning
S § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahvid kokku summas 340 eurot (kolmsada nelikümmend eurot) 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: 20.10.2017.a, summas 34 eurot; 20.11.2017.a, summas 34 eurot; 20.12.2017.a, summas 34 eurot; 20.01.2018.a, summas 34 eurot; 20.02.2018.a, summas 34 eurot; 20.03.2018.a, summas 34 eurot; 1 4-17-3828 20.04.2018.a, summas 34 eurot; 20.05.2018.a, summas 34 eurot; 20.06.2018.a, summas 34 eurot; 20.07.2018.a, summas 34 eurot. Rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.06.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2302,17,001760 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175101112. Vastavalt
on L.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri saata L.Z-ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati L.Z-i Liiklusseaduse (edaspidi
) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
Otsusega tehti kindlaks, et L.Z 06.02.2017.a kell 03:00 ajal Oja tn 1, Kiiu alevik, Kuusalu vald juhtis mootorsõidukit, sõitmisel ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavaks olukorrale ning sõitis teelt välja vastu aeda. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Valery Drozdov’le ja Andres Väära’le. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega koos nende lisadega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad
alusel. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus L.Z
lg 3 p 2 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti L.Z oma tegevusega rikkus
lg 5 2 4-17-3828 /Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt/ ja
lg 4 p 4, 5 /Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3, määras kohtuväline menetleja L.Z-ile karistuseks
lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot,
lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ning
KAEBUSE SISU 17.07.2017.a esitas L.Z kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.06.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,001760 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt sattus ta 06.02.2017.a liiklusõnnetusse, kuna kaotas auto üle kontrolli, kui see sattus külglibisemisse. Liiklusõnnetuse tagajärjel libises ta vastu eramaja aeda. Ei põhjustanud avariid tahtlikult, ega lahkunud sündmuskohalt, kuna soovis midagi varjata. Aia omanikule on varaline kahju hüvitatud, aed on parandatud. Kaebaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuna määratud rahaline karistus on liialt karm, arvestades et ta on töötu ja tal on 2 alaealist last. Taotleb rahatrahvi ositi tasumist 1 aastaks. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 18.08.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et L.Z-ile inkrimineeritud rikkumised on leidnud tõendamist, kvalifitseeritud õigesti ning menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme, määratud karistus on proportsionaalne. Karistuse määramisel arvestati L.Z-i isikut, tema poolt toimepandud tegusid ja süü suurust. Kuivõrd menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, rakendati ka lisakaristust. Määratud karistus on proportsionaalne, kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ega muutmine. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et L.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.06.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,001760 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks tuleb rahuldada ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 3 4-17-3828 VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuseaktist nr 203 nähtuvalt toimus 06.02.2017.a liiklusõnnetus Oja tn 1, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaal. Liiklusõnnetuses osalesid mootorsõiduk BMW 523i r/n xxxx ja kiviaed. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis mootorsõidukit BMW 523i r/n xxxx L.Z. Liiklusõnnetuseaktist nähtuvalt tuvastati L.Z-i poolt juhitud BMW 523i r/n xxxx järgmised vigastused: esiosa ja kapotti vigastused. Kiviaial tuvastati, et avarii tagajärjel lagunes see ühest kohast. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist nähtuvad sündmuskohal valitsenud olud ning kiviaja vigastused. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas L.Z 06.02.2017.a kell 03:00 Oja tn 1, Kiiu alevik, Kuusalu vald juures juhtis mootorsõidukit ning põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju ja lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. L.Z on nii tunnistajana ülekuulamisel kui ka menetlusaluse isikuna ülekuulamisel, märkinud et ta kaotas enda poolt juhitud mootorsõiduki üle kontrolli ning selle tagajärjel sõitis mootorsõiduk BMW 523i r/n xxxx teelt välja ja vastu kiviaeda. Ta otsis omanikku, kuid tal ei õnnestunud omanikuga ühendust saada, lahkus sündmuskohalt, ei teavitanud õnnetusest politseid. Auto jättis maha, tõi auto ära hiljem. Seega on tuvastamist leidnud, et kiviaia kahjustused on tekkinud kuivõrd mootorsõiduk BMW 523i r/n xxxx sõitis aiale otsa ning et liiklusõnnetuse hetkel olid mootorsõiduki BMW 523i r/n xxxx roolis L.Z. Samuti on leidnud tõendamist, et L.Z ei teavitanud peale liiklusõnnetuse toimumist politseid ning lahkus sündmuskohalt. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et L.Z pani toime liiklusseaduse rikkumise. Nimelt tema 06.02.2017.a kell 03:00 ajal Oja tn 1, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa juhtis mootorsõidukit, sõitmisel ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavaks olukorrale ning sõitis teelt välja vastu aeda. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Valery Drozdov’le ja Andres Väära’le. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata. Kohus on seisukohal, et L.Z-i poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad
lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ ning
lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. 4 4-17-3828 Kohus leiab, et L.Z põhjustas liiklusõnnetuse kaudse tahtlusega, kuivõrd enda ütluste kohaselt ta suurendas mootorsõiduki kiirust. Samas jättis L.Z arvestamata, et teeolud olid halvad, tee oli lumine ning kohati jäine. Sõiduteel olid rööpad ning tee oli liivatamata. Kohus asub seisukohale, et L.Z lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt hooletusest, kuivõrd ta oli enda ütluste kohaselt otsinud kiviaia omanikku 30 minutit, kuna soovis kahju saajaga kokku leppida kiviaja parandamise. Kuigi L.Z jättis politseid õigel ajal teavitamata, leiab kohus et isik ei üritanud varjata liiklusõnnetuse põhjustamist, kuna ta jättis enda poolt juhitud auto sündmuskohale, ei eitanud liiklusõnnetuse põhjustamist ning üritas omaniku leida, kuid tulutult. Kuigi isikul ei õnnestunud saada teada, kes on kahju saaja, nähtub tema 02.06.2017.a menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist, et 2017.a aprillikuus õnnestus tal ühendust saada kiviaja omanikuga ning ta parandas enda poolt tekitatud kahju. Samuti nähtub L.Z-i kohtule esitatud kaebusest, et ta suhtles politseiga järgmisel päeval. KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuna väärteotoimikus ei esine tõendeid, mis lükkaksid ümber kaebaja sellise väite, peab kohus lugema tõendatuks väite, et L.Z suhtles politseiga peale liiklusõnnetuse toimumist. Kaudselt kinnitab seda ka sündmuskoha vaatlusprotokolli tehtud märge, et teade liiklusõnnetuse toimumisest saabus 06.02.2017.a kell 09:44. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on palunud tühistada/vähendada määratud rahatrahvi kuna ta on töötu, tema ülalpidamisel on 2 last ning ta ei põhjustanud avariid ega lahkunud sündmuskohalt tahtlikult. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on tuginenud karistuse määramisel karistusregistrile, millest nähtuvalt ei ole isikut väärteokorras varasemalt karistatud. Kuigi L.Z on pannud toime varasemalt tegusid, mis kvalifitseeriti KarS § 424 alusel, peab märkima, et viimasest teost on isikul möödas juba peaaegu 3 aastat. Antud teave on kohtu hinnangu L.Z-i iseloomustavaks infoks.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja
lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 sätestatud karistuse keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot, arest 15 päeva ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
lg 1 sätestatud karistuse keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot, arest 15 päeva ning juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaebajat karistati
lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ning
Seega määratud karistused on alla sanktsiooni keskmise määra. KarS § 63 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kuivõrd L.Z pani toime kaks tegu, määrati talle karistus mõlema väärteo eest eraldi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 18.06.2016.a kohtuotsuses nr 3-1-1-59-15 märkinud, et kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Arvestades, et L.Z-i süü kohtu 5 4-17-3828 hinnangul on väike. Talle määratud rahatrahvid on alla sanktsiooni keskmise määra, samas määrati isikule ka lisakaristus, leiab kohus, et määratud karistused ei ole proportsionaalsed isiku süü suurusega. Kohus ei tuvastanud isiku tegevuses tahtlikust ega soovi midagi varjata. Isik jättis küll politseid teavitamata liiklusõnnetuse toimumise hetkel, samas nähtub et ta üritas omaniku leida korduvalt, suhtles politseiga järgmisel päeval, nüüdseks on ta heastanud enda poolt tekitatud kahju, ta jättis auto sündmuskohale. Ta on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud, mida tuleb arvestada karistust kergendavate asjaoludena KarS § 57 kohaselt. Raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eelpool toodud põhjendusi, ei ole kohtu hinnangul mõistetud karistus kooskõlas isiku süü suurusega, s.t karistus ei vasta isiku süüle, mis on väike. Määratud karistus on kohtu hinnangul arvestades isikut liialt karm. Kohus leiab, et õiglane karistus L.Z-ile oleks rahatrahv
lg 1 alusel 40 trahviühikut, s.o summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot,
lg 1 alusel 45 trahviühikut, s.o summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ning
lg 2 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd isik on käesoleval ajal töötu ning tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Kohus juhindus VTMS § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 66,
. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.