Obsah (5)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 313

1-21-2520 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-2520 (21231600443) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 179

lg 1 p 2 ja

§ 180

lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool s.o 438 eurot ning

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 146.40 eurot riigituludesse. Kohustada N.R-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 48,70 eurot. Menetluskulud kogusummas 584,40 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700016604. Selgitusena võib märkida: „N.R , kriminaalasi 1-21-2520, menetluskulud .“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 180

lg 3 alusel pool sundrahast, 438 eurot, ja k aitsja sõidukulud summas 3,60 eurot ja jätta riigi kanda. Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Isikut N.R süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul
3. a jaanuar-märts eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ähvardas xxx korteris korduvalt kannatanuid N. K. ja L. K. tapmisega. Samuti tema 04.03.2021 samas kohas ähvardas L. K. rõdult alla visata. Kannatanu N. K. tajus ähvardusi reaalsena, kartis oma elu pärast, kuna kahtlustatava käitumine on väga ettearvamatu ning ta on ka reaalselt kannatanu ema, L. K., lükanud (selle eest karistati teda otsusega 1-20-9042). Kannatanu L. K. tajus ähvardusi reaalsena, kuna kahtlustatav tarvitab kogu aeg alkoholi, ähvardused on kannatanu jaoks reaalsed ja hirmu tekitavad. Kahtlustatav on võtnud ka vihast kannatanu telefoni ja seda maha visanud, kogu aeg karjub kannatanu peale, solvab teda. Kui kahtlustatav on kodus, siis ei julge kannatanu toast väljagi tulla. Sel moel pani N.R oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 M Süüdistatav N.R-i , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.04.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N.R-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.12.2020 otsusega asjas nr 1-20-9042 mõistetud tänaseks kandmata karistusega 8 kuud vangistust, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, liitkaristus kokku 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamise päevast st alates 04.03.2021.

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – CD-plaadi – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kuivõrd N.R on invaliidsuspensionär ning tema teenimisvõimalused piiratud, jätab kohus pool sundrahast, summas 438 eurot, riigi kanda. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:

§ 179

lg 1 p 2 ja 180 lg 3 kohaselt sundraha 438 eurot ning

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 146,40 eurot riigituludesse.

§ 180

lg 3 alusel pool sundrahast, summas 438 eurot, ja kaitsja sõidukulu, summas 3,60 eurot, jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka menetluse kulud. 180 lg 3 3 riigi kanda. seaduslikkust, peab

180 lg .“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4