KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2022 Kohtuasja number 1-21-6791 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Gennadi Ptitsõni (isikukood 38710010214) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- juuli 2022 määrus Määruskaebuste esitajad Gennadi Ptitsõn ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Sergei Listov Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- juuli 2022 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata Osaühingule K.Kooga Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Gennadi Ptitsõnile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Gennadi Ptitsõnilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. See raha tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui raha jääb tähtajaks tasumata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- oktoobri 2021 otsusega tunnistati Gennadi Ptitsõn süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 ning § 121 lg 2 p 3 järgi. G. Ptitsõnit karistati 1-aastase vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel tema eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust G. Ptitsõnile Harju Maakohtu
- septembri 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
- oktoobrist 2021 ning karistusaeg lõppeb
- juunil
- Viru Vangla esitas
- juunil 2022 Viru Maakohtule materjalid G. Ptitsõni tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur G. Ptitsõni vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- juuli 2022 määrusega G. Ptitsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused G. Ptitsõni ennetähtaegseks vabastamiseks.
- Vanglas on G. Ptitsõn käitunud korrektselt. Ta töötab koristustöölisena ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Siiski on G. Ptitsõni uue kuriteo toimepanemise risk tema vabastamiseks liialt kõrge ning kohtul ei ole veendumust, et seda riski on võimalik kriminaalhooldusega maandada.
- G. Ptitsõnil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ka kuus kehtivat väärteokaristust. Tema süütegude muster on korduv: kriminaalkorras on teda karistatud varguste ja kehaliste väärkohtlemiste eest ning väärteokorras varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu ja eritalitluse vale väljakutsumise eest. Enne praegust vangistust oli G. Ptitsõn allutatud katseajale ja käitumiskontrollile. Tema suhtes koostati neli erakorralist ettekannet, kuna ta ei suutnud alluda registreerimiskohustusele ja pidada kinni alkoholi tarvitamise keelust. Ühe erakorralise ettekande arutamiseks tuli kohtul G. Ptitsõn ka tagaotsitavaks kuulutada. Üks erakorraline ettekanne tingis G. Ptitsõni lisakohustuse teha iga kuu meditsiiniasutuses test alkoholi tarvitamise kohta ja esitada tulemus kriminaalhooldajale – G. Ptitsõn ei suutnud seda kohustust korrektselt täita. Seejärel pikendati G. Ptitsõni katseaega ja teda kohustati alluma alkoholivastasele ravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid lõpuks pöörati karistus siiski täitmisele. G. Ptitsõn ei suutnud hoiduda alkoholi tarvitamist vaatamata teadmisele, et võib sattuda tagasi vanglasse ning pani katseajal toime ka uued samalaadsed kuriteod. Ilmselgelt ei täitnud varasem karistuse kandmine vabaduses ja kriminaalhooldus G. Ptitsõni puhul oma eesmärki ega suutnud mõjutada teda muutma oma väljakujunenud hoiakuid ja arusaamisi ning loobuma alkoholi tarvitamisest.
- Vabanemise korral asuks G. Ptitsõn elama rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse. Seal keskuses võib G. Ptitsõn hakata suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja panna toime uued süüteod. Ka tema varasemasse tutvusringkonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, mistõttu võivad teised teda negatiivselt mõjutada. Kuna vabaduses puudub G. Ptitsõnil töökoht, tal on suures summas võlgnevusi ja varem on ta pannud toime varavastaseid süütegusid, näeb kohus riski ka G. Ptitsõni majanduslikus olukorras. Vabanemisfondis on tal 291 eurot, mis ei ole pikaajalise toimetuleku tagamiseks piisav. Varem on G. Ptitsõn töötanud vabaduses erinevatel töökohtadel lühiajaliselt ja tal ei ole välja kujunenud tööharjumust, kuigi väidetavalt aitavad G. Ptitsõnil töökohta leida oskused ehitustöölisena.
- Suurim õigusvastase käitumise riskitegur on G. Ptitsõni puhul alkoholi tarvitamine. Kuna varem rikkus G. Ptitsõn alkoholi tarvitamise keeldu ja ei suutnud võtta oma käitumist kontrolli alla, siis on suur oht, et vanasse keskkonda naastes jätkab ta harjumuspärast alkoholi tarvitamist. Varasema kriminaalhoolduse ajal püüti G. Ptitsõnit suunata alkoholivastasele raviteenusele, kuid see teda ei aidanud. Seetõttu ei ole usutav, et rehabilitatsioonikeskusesse minnes loobuks G. Ptitsõn alkoholist ja täidaks kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt. G. Ptitsõn ei ole väljendanud tõsikindlat tahet oma elu ja käitumismustreid muuta. Läbitud „Eluviisitreening“ ei pruugi olla piisav pikaajaliste 2
(5)muutuste tagamiseks. G. Ptitsõn ei ole väljendanud kahetsust tehtud kuritegude osas ja on on hoopiski tundnud kahju selle üle, et ta lõi oma endist abikaasat liiga leebelt. Seega ei pruugi G. Ptitsõnil olla motivatsiooni oma käitumise muutmiseks. Ka elektrooniline valve ei saa ära hoida G. Ptitsõni alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt uute kuritegude toimepanemist – seda eriti olukorras, kus isik on harjumuspäraselt tarvitanud alkoholi enda elukohas. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused G. Ptitsõn ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga. Mõlemad taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja G. Ptitsõni vabastamist.
- G. Ptitsõni määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Ta tahab vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, parandada oma elutingimusi ja asuda seaduskuulekale teele. Kodakondsuse saamiseks soovib ta õppida eesti keelt, kuid vanglas pandi ta keeleõppe järjekorda. Keskuses saaks ta abi oma alkoholiprobleemi osas. Seal teda toetatakse, tal aidatakse leida tööd ning lahendada elamise ja finantsprobleeme. Pärast karistuse ärakandmist vabanemise korral ei oleks tal elukohta ega tööd ning tal tuleks asuda vana elu juurde. Järelejäänud vangistusaja kandmine teda enam ei aitaks ning siis vabanedes oleks ta kuri kogu maailma peale. Iga inimene vajab võimalust ja tema ei ole erand. Ta on vanglas käitunud positiivselt. Et ta ei valetanud oma naise löömise kahetsemise kohta, näitab pigem uue kuriteo riski puudumist.
- Kaitsja määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. G. Ptitsõn on vangistuses eeskujulikult hakkama saanud ja soovib vabanemisel minna rehabilitatsioonikeskusesse. Keskusesse asumine on peamine erinevus võrreldes tema varasema kriminaalhooldusega. Keskuses ei ole G. Ptitsõnil võimalik sõltuvusaineid tarvitada, see on kinnine asutus ja ta peab alluma rangele distsipliinile. Kui G. Ptitsõn läbib edukalt keskuses rehabilitatsiooniprotsessi ja harjub alkoholivaba eluga vabaduses, on suurem tõenäosus, et ta suudab sarnast elu jätkata ka väljaspool keskust. Ilma rehabilitatsioonita vabanedes ja vana elu juurde tagasi pöördudes on G. Ptitsõnil tunduvalt raskem saada hakkama oma alkoholisõltuvusega ning elada seaduskuulekalt. Isegi kui G. Ptitsõn hakkaks rehabilitatsioonikeskuses lävima kriminaalkorras karistatud isikutega, oleks needki isikud tulnud keskusesse vabatahtlikult abi saama. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus G. Ptitsõnit vabastamata jättes ühtegi ilmset kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
- On positiivne, et vanglas on G. Ptitsõn järginud korrareegleid ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti on positiivne, et vabanedes soovib ta asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Siiski ei saa neid positiivseid asjaolusid pidada piisavalt kaalukaks, et ta ennetähtaegselt vabastada.
- Nagu maakohus asjakohaselt märkis, on G. Ptitsõni peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Kuigi vanglas on G. Ptitsõn läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi ja vabanedes soovib ta asuda rehabilitatsioonikeskusesse, ei saa siiski olla piisavalt kindel, et sellega on nimetatud riskitegur piisavalt maandatud. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et G. Ptitsõni alkoholiprobleem on tõsine. Ta ise tunnistab alkoholisõltuvust ning 3
(5)seda, et on juba varem proovinud kõiki olemasolevaid vahendeid sellest vabanemiseks, kuid miski ei ole tulemust andnud. Väidetavalt tuli tal varem tihti ette situatsioone, kus ta ei saanud koju jääda, sest olukord väljus kontrolli alt ja ta võis tarvitada suurtes kogustes kõiki alkohoolseid jooke. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on G. Ptitsõn tarvitanud joobe saavutamiseks isegi käte desinfitseerimisvahendit ja šampooni. Seetõttu on kõigiti põhjust uskuda, et isegi sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimise järgselt ning rehabilitatsioonikeskusesse asumisel on G. Pritsõnil väga raske alkoholi tarvitamisest hoiduda. Isegi kui G. Ptitsõnil on praegu motivatsioon alkoholist loobumiseks olemas, ei pruugi see motivatsioon vabaduses jääda enam sama tugevaks.
- Kuna varem on G. Ptitsõn pannud toime muu hulgas varavastaseid süütegusid ning vabaduses tal puudub ametlik töökoht, siis nägi maakohus põhjendatult riskitegurina ka G. Ptitsõni majanduslikku olukorda. Kuigi väidetavalt saab rehabilitatsioonikeskus G. Ptitsõnit töökoha leidmisega aidata, ei ole töökoha leidmine talle siiski garanteeritud. Seda enam, et senised töösuhted on tal olnud lühiajalised ning ka alkoholi tarvitamine võib takistada töökoha leidmist ja hoidmist. Ametliku töökoha leidmisel võivad G. Ptitsõni majanduslikku toimetulekut aga raskendada tema suured rahalised võlgnevused. Nimelt võivad kohtutäiturid võtta suure osa tema ametlikust sissetulekust nende võlgnevuste katteks ära ja järele jääv osa ei pruugi G. Ptitsõni vajadusi rahuldada. Seda eriti olukorras, kus ta jätkab alkoholi tarvitamist.
- Nõustuvalt maakohtuga näeb ringkonnakohus mõningat ohtu ka teiste isikute võimalikus negatiivses mõjus. Varem on G. Ptitsõn pannud kuritegusid toime muu hulgas grupis ja ta tunnistab, et tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Isegi kui uusi kuritegusid ei tingi teised rehabilitatsioonikeskuse kliendid, võivad probleeme tekitada väljaspool keskust elavad G. Ptitsõni vanad tuttavad.
- Põhjendatud on maakohtu kahtlus, kas G. Ptitsõni retsidiivsusohtu oleks võimalik piisavalt maandada katseaja, käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, siis eelmise kohtuotsusega juba anti G. Ptitsõnile võimalus kanda oma karistust vabaduses katseajale ja kriminaalhooldusele allutatuna. Seda kohtu usaldust G. Ptitsõn aga kuritarvitas ja seda korduvalt – tema katseaja jooksul tehti suisa neli erakorralist ettekannet. G. Ptitsõni kuritegeliku käitumise riski ei saa piisavalt maandada ka elektroonilise valvega. G. Ptitsõn saaks selle valve all ikkagi mõnevõrra ringi liikuda ja oma äranägemise järgi alkoholi tarvitada. Ka ei takista elektrooniline valve tema vägivaldset käitumist. Nimelt on G. Ptitsõnit varavastaste süütegude kõrval karistatud ka vägivallakuritegude eest. Alarmeeriv on seegi, et ühe kuriteo kohta ütleb G. Ptitsõn otsesõnu, et ta seda ei kahetse – seega võib ta edaspidigi oma enesekesksuse tõttu kasutada konfliktide lahendamiseks vägivalda.
- Määruskaebustes viidatakse sellele, et karistuse jätkamine G. Ptitsõnit enam ei aitaks ning tema ennetähtaegne vabastamine rehabilitatsioonikeskusesse oleks tulemuslikum kui tema vabastamine pärast karistuse täielikku ärakandmist ilma keskusesse asumiseta. On tõsi, et vangistuse primaarne eesmärk on inimese suunamine õiguskuulekale teele (vangistusseaduse § 6 lg 1). Samas aga ei saa järeldada, et kui vangistuse jätkamine seda eesmärki enam saavutada ei aita, tuleb inimene tingimata vabastada. Nimelt on vangistusel veel teinegi eesmärk: õiguskorra kaitsmine. Lisaks sellele leitakse õigusteoorias, et preventiivsete eesmärkide kõrval on karistuse mõte endiselt ka kurjategijale tema kuriteo eest talle ebameeldival moel kätte maksmine ehk tasumine (Kiris, Pikamäe, Sootak. Sanktsiooniõigus. 2017, II/27 ja 89). Niisiis on vangistuse jätkamine põhjendatud ka siis, kui pole (kuigivõrd) alust loota, et see aitab muuta inimese õiguskuulekaks: esiteks on vanglas olles uute kuritegude sooritamine keeruline ja teiseks peab inimene lunastama oma süü, olles allutatud talle ebameeldivale meetmele. Ennetähtaegselt saab kinnipeetava vabastada vaid siis, kui tema retsidiivsusohtu saab hinnata piisavalt väiksena ning teda saab ennetähtaegse vabastamise läbi usaldada. G. Ptitsõni puhul paraku sellist järeldust teha 4
(5)ei saa. Isegi kui rehabilitatsioonikeskusesse asumine oleks G. Ptitsõnile tuleviku mõttes kasulikum, siis sinna saab ta minna ka pärast vangistuse täielikku ärakandmist. Nimelt nähtub keskuse infost, et nõustamisteenusega ajutist majutusteenust pakutakse ka tähtaegselt vanglast vabanenutele (vt https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/uus_polvkond_t eenuse_info_et_0.pdf).
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuli 2022 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu kokku 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu G. Ptitsõnilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)