1-10-5424/125

Z< KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5424 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. augusti 2022 määrus Guntars Kaziksi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Guntars Kaziks 36704074212), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2022 määrus muutmata, kuid jätta selle põhjendustest välja põhistused seoses sellega, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega karistati Guntars Kaziksit KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi 15 aasta vangistusega ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg ja mõistetud vangistuse alguseks loeti 18.11.
7. KarS § 872 lg 2 p-de 1, 2, 3 alusel määrati lisaks karistusele karistusjärgne kinnipidamine. 1.
8. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2011 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. 1.
9. Riigikohtu 21.10.2011 otsusega tühistati maakohtu otsus karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise osas, muus osas jäeti kohtuotsused muutmata. 1.
10. Karistuse kandmise aja algus 18.11.2009 ja lõpp 18.11.
12. Tartu Maakohtu 11.08.2022 määrusega jäeti G. Kaziks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
13. G. Kaziks on ära kandnud ennetähtaegseks vabanemiseks nõutud osa karistusest, kuid süüdimõistetul puudub vabanemise korral kindel ja kontrollitud elukoht. Ei nähtu, et kinnipeetav oleks taotlusi esitanud ning uurinud eluaseme saamise võimalusi. Tartu vangla iseloomustusest nähtuvalt on G. Kaziks hoopis avaldanud, et ei soovi vabaneda ennetähtaegselt, seega ei ole ka ühtegi elukohta kontrollitud. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemas oluga. 2.
14. Maakohtu hinnangul on G. Kaziksi puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Maakohus tõi kokkuvõtlikult välja, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja tema käitumist vangistuse ajal saab pidada rahuldavaks. Vangistuse ajal on isik osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Sellele vaatamata on maakohtu hinnangul G. Kaziksi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaaluks ka elukoha olemasolul üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. G. Kaziksit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vangistust kannab ta kuuendat korda. Mida raskemaid kuritegusid on alus isikult karta, seda väiksem peab tema vabastamiseks olema uute kuritegude aset leidmise tõenäosus. G. Kaziks on toime pannud väga rasked kuriteod, mistõttu tema ennetähtaegseks vabastamiseks peab kuritegude kordumise tõenäosus olema väga madal, mis nii aga ei ole. Korduvad seksuaalkuriteod näitavad, et isiku probleem on olnud pikaajaline ning G. Kaziks ei ole olnud suuteline probleemiga tegelema. Ka läbitud programmid ei näita, et süüdimõistetu oleks muutunud. Oht uut kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt sedavõrd kõrge, et seda ei ole võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 11.08.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G. Kaziks, kes leiab, et kuigi ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, siis ei tähenda see seda, et tema õigusi võiks rikkuda. Süüdimõistetu toob välja, et maakohus on retsidiivsusriski hindamisel tuginenud lubamatult kustunud karistustele. Samale asjale on varasemalt tähelepanu juhtinud ringkonnakohus, kuid sama kohtukoosseis on pannud kaebaja suhtes taas toime rikkumise. G. Kaziks ei ole rahul, et maakohus ei vastanud tema taotlusele. Kuna kohtul on seaduslik õigus määrata, millise aja möödudes – kas 6 kuud, 1 aasta või 2 aastat – saab või tuleb vanglal uuesti materjalid koguda ja kohtule esitada, siis kaebaja ei soovi tingimisi ennetähtaegse karistuse kandmisega vabaneda. Tulenevalt sellest palub G. Kaziks, et kohus kohustaks vanglat uuesti materjale esitama 2 aasta pärast peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohtu hinnangul väärib määruskaebuses toodud kustunud karistuste arvestamine tähelepanu, kuid muus osas jääb määruskaebus edutuks.
17. Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohtul puudus vajadus hakata analüüsima süüdimõistetu materiaalseid eeldusi ennetähtaegseks vabastamiseks, kui isikul puudub elukoht. Nimelt tingimise enne tähtaega ei saa vanglast vabastada kinnipeetavat, kellel ei ole elukohta (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2018 määrus kriminaalasjas nr 1-17-8624). Lisaks on ringkonnakohus ka varasemalt asunud seisukohale, et elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898). Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 lausest 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 ps 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7). 2 Seega puudus vajadus materiaalsete eelduste analüüsiks, sest G. Kaziksil puudub vabaduses garanteeritud elukoht.
18. Maakohus on koostanud aga ka ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste analüüsi, kuid on eksinud taaskord arhiveeritud karistustele tuginemise vastu. Maakohus on oma määruses välja toonud järgmist: isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vangistust kannab ta kuuendat korda. Lisaks on analüüsitud varasemaid toimepandud tegusid. Õige on süüdimõistetu poolt väljatoodu, et ka varasemalt on ringkonnakohus sellele asjaolule maakohtu tähelepanu juhtinud. Nimelt tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 01.06.2021 määrusest, et vaidlustatud kohtumääruses on maakohus eksinud sellega, et arvestas G. Kaziksi varasema elukäigu hindamisel ka tema kustunud karistusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.02.2018 määruses nr 1-14-10087/66 selgitanud, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Seega on viitamine G. Kaziksi kustunud karistustele kassatsioonikohtu praktikat arvestades lubamatu. Kuna karistusregistri kohaselt on G. Kaziksil vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, siis tuleb arvestada vaid sellega. Ringkonnakohus kontrollis karistusregistrist G. Kaziksi karistatust ning olukord ei ole võrreldes ringkonnakohtu 01.06.2021 määrusega muutunud. Seega on maakohus eksinud kohtupraktika vastu ning põhistused seoses korduvate karistuste, korduvate vangistuste ning eriliigiliste süütegude toimepanemisega tuleb maakohtu määrusest välja jätta.
19. Edutuks jääb G. Kaziksi taotlus, et kohus pikendaks tähtaega, millal tuleb vanglal esitada uuesti materjalid tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Üldjuhul tulevad ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamise tähtajad seadusest, s.o VangS § 76 koostoimes KarS §-ga
20. Samas näeb näiteks VangS § 76 lg 4 ette sellest erandi – kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Süüdimõistetu soovib, et materjalid esitatakse uuesti 2 aasta pärast, kuna ta ei soovi vabaneda. Ringkonnakohus ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks materjalide uuesti esitamise tähtaega pikendama.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
22. augusti 2022 määrus muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused seoses kustunud karistusega. Määruskaebus jääb rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaaselt/ 3 Ingeri Tamm