← Eesti

4-21-2811/135

Obsah (4)§ 14§ 2§ 13§ 81

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-21-2811 (kohtuvälises menetluses nr 94020000917) kohtulik mene

§ 14lg 1 kuulub vastutusele võtmisele Wasteround OÜ.

Wasteround OÜ on kantud äriregistrisse ja see kanne on kehtiv. Seega on Wasteround OÜ nii süü- kui õigusvõimeline. 1.

  1. Menetlusaluste isikute Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ kaitsja esitas
  2. juunil 2021 VTMS § 69 lg 6 alusel väärteoprotokollile vastulause (VT, tl 168-174). 1.
  3. Keskkonnaameti
  4. juunil 2021.a. tehtud kohtuvälise menetleja otsusega üldmenetluses karistati Aavo Ametmaad jäätmeseaduse § 1201 lg 1 järgi rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot. Sama otsusega karistati jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi Wasteround OÜ-d rahatrahviga 24 000 eurot. 1.
  5. Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ kaitsja on esitanud kohtuvälise menetleja 25.06.2021.a. otsusele kaebused, millised edastas 12.07.2021.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja. 1.
  6. Pärnu Maakohus on küsinud 13.08.2021.a. nõudekirjaga VTMS § 116 alusel väärteotoimiku ja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebustele. Keskkonnaamet kohtuvälise menetlejana on esitanud kohtule 07.09.2021 kirjaliku seisukoha kaebustele ja väärteotoimiku. 1.
  7. Pärnu Maakohtu 10.09.2021.a. määrustega saadeti väärteoasjad: nr 4-21-2811 (Aavo Ametmaa kaitsja kaebus) ja nr 4-21-2812 (Wasteround OÜ kaitsja kaebus) kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule (KoTo, kd 1, tl 47-49, tl 91-92). 1.
  8. Tartu Maakohtu 28.10.2021 kohtumäärusega ühendati väärteoasjas nr 4-21-2811 ja nr 421-2812 ühiseks menetlemiseks ja määrati ühendatud väärteoasja numbriks 4-21-2811 ning Tartu Maakohtu 19.11.2021.a. määrusega määras kohus väärteoasja arutamisele 25.02.2022 ja 28.02.2022.a. (KoTo, kd 1, tl 93-94, 99-101). 7 1.
  9. Menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaat Janar Urres esitas 17.02.2022 kohtule taotluse lükata kohtuistungi toimumisaeg edasi, seoses asjaoluga, et kaitsjani on jõudnud teave Wasteround OÜ ühinemisotsusest ning seoses asjaoluga, et Wasteround OÜ juhatuse liige E. P, kes viibib Tartu Vanglas, olevat väidetavalt seisundis, mis ei võimalda tal kohtuistungist osa võtta (KoTo, kd 1, tl 136-144). Kohus küsis 18.02.2022 kirjadega kohtuvälise menetleja seisukohta kaitsja taotlusele ning Tartu Vanglalt teavet Wasteround OÜ juhatuse liikme E. P tervisliku seisundi kohta. Menetlusaluste isikute kaitsja esitas kohtule 21.02.2022 uue kirja (KoTo, kd 1, tl 158-159p), milles avaldas, et kaitsja hinnangul on Wasteround OÜ juhatuse liige E. P siiski võimeline istungist osa võtma, kuid olevat samal kuupäeval avaldanud kaitsjale soovi Wasteround OÜ juhatusest tagasi astuda ja esitanud kaitsjale vastavasisulise avalduse, mille kaitsja olevat esitanud vastavale organile. 22.02.2022 esitas kaitsja kohtule taotlused Keskkonnaametilt rinnakaamera salvestiste väljanõudmiseks ja kohtuistungi edasilükkamiseks pärast kaitsjale rinnakaamera salvestiste tutvustamist. Tartu Maakohtu 22.02.2022 määrusega lükkas kohus väärteoasja arutamise edasi (tulenevalt E. P tagasiastumisega Wasteround OÜ juhatusest ning seoses vajadusega võimaldada kaitsjal tutvuda väärteoasja materjalide juures oleva salvestisega) ja määras väärteoasja arutada 18.03.2022 ja 18.04.
  10. Kohus arutas väärteoasja 18.03.2022.a. toimunud kohtuistungil ja edastas kutsed 18.04.2022.a. istungiks kohtumenetluse pooltele ja ilmumata tunnistajatele. 14.04.2022 esitas kaitsja kohtule taotluse kohtuistungi toimumisaja edasilükkamiseks seoses tema haigestumisega. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ning määras uueks kohtuistungi ajaks 27.04.
  11. Kohus jätkas väärteoasja arutamist kohtuistungil 27.04.2022 ja tulenevalt kaitsja taotlusest kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kohtule uue tõendi ning määras asja arutada 26.05.
  12. Kaitsja esitas kohtule 25.05.2022.a. teatise, et on haigestunud ja palus asja arutamine edasi lükata. Tartu Maakohtu 25.05.2022 määrusega kohus rahuldas kaitsja taotluse väärteoasja arutamise edasilükkamiseks seoses kaitsja haigusega ja määras asja arutada 14.06.2022.a. Kohus jätkas väärteoasja arutamist kohtuistungil 14.06.
  13. 1.
  14. Aavo Ametmaa kaitsja 12.07.2021 kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele (KoTo, kd 1, tl 3-12p) taotleb tühistada kohtuvälise menetleja 25.06.2021 otsus ning esimese alternatiivina lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu või teise alternatiivina lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel ning jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja mõista A. Ametmaa kasuks välja. Wasteround OÜ kaitsja 12.07.2021 kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele (KoTo, kd 1, tl 5257) taotleb tühistada kohtuvälise menetleja 25.06.2021 otsus ning esimese alternatiivina lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu või teise alternatiivina lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel ning jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja mõista Wasteround OÜ kasuks välja. 1.
  15. Kohtuväline menetleja on esitanud 07.09.2021 kirjalikud seisukohad A. Ametmaa ja Wasteround OÜ kaebustele (KoTo, kd 1, tl 68-87), milles kohtuväline menetleja taotleb: väärteoasjas koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebused jätta rahuldamata ning menetlusalustel isikutel Aavo Ametmaal ja Wasteround OÜ-l tekkinud menetluskulud jätta menetlusaluste isikute kanda. 1.
  16. Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ kaitsja esitas 15.03.2022 kohtule kirjaliku taotluse, milles taotles lõpetada väärteomenetlus Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu (KoTo, kd 2, tl 16-17). 18.03.2022.a. toimunud kohtuistungil jäi kaitsja esitatud taotluse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna teo ajavahemik lõpeb 07.10.2020, siis osaliselt kattub ikkagi. Puudub alus aegumise tunnustel lõpetamiseks. Kõikide episoodide teo vahemik ulatub oktoobrisse (KoTo, kd 2, tl 44p-45). Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ kaitsja esitas 15.03.2022 kohtule kirjaliku taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks väärteo episoodi nr 3 osas Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ 8 suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 ja 6 alusel. Väärteolühikirjeldus nr 3 seondub põlevmaterjali ladustamisega, millele kohaldub tuleohutuse seaduse § 19 ning Siseministri määrus nr 44 „Põlevmaterjali ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“, täpsemalt selle § 5 „Suures koguses põlevmaterjali ladustamine“. Tuleohutuse seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Päästeamet (§ 57). Keskkonnaametil puudub pädevus viia läbi väärteomenetlust seonduvalt etteheitega põlevmaterjali ladustamisele ja selle plaani olemasolu või puudumise kohta. Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuete rikkumine oli karistatav kuni 31.12.2014 (TuOS § 48). Alates 01.01.2015 tunnistati see § kehtetuks. VTMS § 29 lg 1 p 6 kohaselt väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kui teos puuduvad väärteo tunnused (KoTo, kd 2, tl 18-19). 18.03.2022.a. toimunud kohtuistungil jäi kaitsja esitatud taotluste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et taotlus tulev jätta rahuldamata, kuna Keskkonnaametil oli pädevus olemas. Wasteround OÜ-l olnud jäätmeloa kohaselt pidi tema ladustatav materjal olema kooskõlas põlevmaterjali ladustamise plaaniga ja seda ta ei olnud ning kohtuväline menetleja karistas Wasteround OÜ-d jäätmeseaduse jäätmeloa määruse rikkumise eest, mitte Tuleohutuse seaduse alusel (KoTo, kd 2, tl 45-45p).
  17. Kohtu põhjendused 2.
  18. Kohus arutas asja kohtuistungil, mille tulemusena pidas võimalikuks lahendada asi kohtuotsusega. Kohus, ära kuulanud menetlusaluste isikute ja nende kaitsja seisukoha, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ kaebused tuleb rahuldada ja Keskkonnaameti 25.06.2021.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 94020000917 täielikult tühistada ning väärteoasjas nr 4-21-2811

(94020000917)väärteomenetlus lõpetada lähtudes alljärgnevalt toodud põhjendustest. 2.2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2.3.

§ 2

lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le etteheidetavate väärtegude toimepanemise ajal oktoober 2019 kuni 07.10.2020 nägi JäätS § 1201 lg 1 ette vastutuse jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, ning JäätS § 1201 lg 2 nägi ette vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistusena rahatrahvi 32 000 eurot [RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2020]. 2.

  1. Kohus käsitleb menetlusalustele isikutele etteheidetavaid väärtegusid kaevatavas väärteootsuses toodud väärteo episoodide (lühikirjelduste) järgi. 2.
  2. Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le esitatud väärteo etteheide (
  3. väärteo lühikirjeldus) seisneb kokkuvõtvalt selles, et: Ajavahemikul oktoober 2019 kuni 07.10.2020 Aavo Ametmaa, olles ajavahemikul 13.08.2019 kuni 04.03.2020 Wasteround OÜ juhatuse liige ning ajavahemikul 05.03.2020 kuni 07.10.2020 Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutav isik, ei taganud Wasteround OÜ Kaalukoja jäätmekäitluskohas jäätmekäitlust vastavalt jäätmeloa andmise korralduses ja jäätmeloas 9 kirjeldatule, mille tagajärjel jäätmekäitluskohas 03.10.2019, 09.10.2019, 15.10.2019, 02.06.2020 ja 29.06.2020 toimunud kontrollide juures ei olnud jäätmeloa nr L.JÄ/330017 korralduses kirjeldatud jäätmete sortimiseks vajaliku sortimisliini või 06.03.2020 kontrollimise ajal ei olnud sortimisliin töökorras, samuti ei toimunud jäätmete sortimist muul viisil, mis oleks olnud kooskõlas kontrollimise ajal kehtinud jäätmeloaga. Eeltooduga rikkus Aavo Ametmaa jäätmeloa nr L.JÄ/330017 nõuet jäätmekäitluse osas, mis on sätestatud jäätmeloa tabelis 3 „jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, millest tulenevalt enne kogutud jäätmete taaskasutamisele suunamist peab toimuma jäätmete taaskasutamise eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine taaskasutuskoodiga R12s. Wasteround OÜ jäätmeloa taotluses ja Keskkonnaameti poolt 07.12.2017 väljastatud Wasteround OÜ jäätmeloa andmise korralduses nr DM-105579-1 toodud tehnoloogia kirjelduse kohaselt jäätmete sortimiseks paigaldatakse platsile teisaldatav kerghall, kuhu paigaldatakse sortimisliin. Ettevõte pidi tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus tagama taotluses toodud tehnoloogia ja meetmete rakendamist. 2.
  4. Keskkonnaamet poolt on äriühingule Wasteround OÜ väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/330017 07.12.2017 jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 2 (VT, tl 40-46). Jäätmeluba on väljaantud lähtudes Keskkonnaameti 07.12.2017 korraldusest nr 13/17/2990 „Jäätmeloa andmine Wasteround OÜ“ (VT, tl 36-39). Eelmärgitud korralduse II alapunktist 2.
  5. „Kaalutlused jäätmeloa andmisel“ nähtub, et Wasteround OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on jäätmete vastuvõtt, ladustamine, sortimine, ümberpakkimine, jäätme partiide koostamine ja nende taaskasutamiseks üleandmine vastavat õigust omavale isikule. Jäätmete sortimiseks paigaldatakse platsile lisaks teisaldatav kerghall, kuhu paigaldatakse sorteerimisliin. Pakend (paber, papp, plastid) ladustatakse hoones, ehituslammutusjäätmed ladustatakse platsil eraldi hunnikutes. Käideldud jäätmed antakse üle vastavat õigust omavale isikule (VT, tl 38). 2.
  6. Tunnistaja K.M ütlustega (KoTo, kd 2, tl 55p – 56p) on tõendatud, et tema oli Wasteround OÜ juhatuse liige ajavahemikus 2017.a. kuni 2019.a. augustikuu alguseni. Wasteround OÜ tegeles jäätmekäitlusega ja alustas 2018.a. jäätmete vastuvõtmist. 2019.a. alguses oli ülesseatud sorteerimisliin ja toimus jäätmete sorteerimine sorteerimisliini taga. Keskkonnainspektsioon käis 2019 suvel kontrollimas ja tutvumas ettevõtte töökorraldusega, dokumentatsiooniga, jäätmete liikumistega ja platsil töökorraldusega. Kontrollimise tulemusena saadi positiivset tagasisidet. Tunnistaja võõrandas Wasteround OÜ Aavo Ametmaale 08.08.2019.a. Ettevõtte üleandmisel Aavo Ametmaale sõlmiti notariaalne leping, mille alusel anti üle kinnistu koos jäätme-, platsi- ja dokumentatsiooniga. Osa tasuta võõrandamisleping (VT, tl 107-113) tõendab, et K.M on sõlminud 09.08.2019.a. notariaalse lepingu K.A OÜ-ga, keda esindas juhatuse liige Aavo Ametmaa, osaühingu Wasteround OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot võõrandamiseks ja osaluse üleandmiseks võõrandajalt omandajale. Äriregistri väljavõtetega (VT, tl 49; KoTo, kd 2, tl 38) on tõendatud, et Aavo Ametmaa on tegutsenud Wasteround OÜ juhatuse liikmena ajavahemikus 13.08.2019 – 05.03.2020 ning alates 03.03.2022 kuni käesoleva ajani. E.P oli Wasteround OÜ juhatuse liikmeks 10 ajavahemikus 04.03.2020 kuni tema tagasiastumiseni Wasteround OÜ juhatusest 21.02.2022.a. (vt kaitsja e-kiri 21.02.2022 KoTo, kd 1, tl 176-176p). 2.
  7. Keskkonnaameti järelevalve osakonna Viljandimaa büroo juhtivinspektori J.R tunnistajana antud ütlustest (KoTo, kd 2, tl 48-52) nähtub, et Keskkonnaametis kinnitatud tööplaanide kohaselt on ettenähtud kontrollida jäätmeluba omavaid ettevõtteid 1-2 korda aastas. 2019.a. sügisel kontrolli minnes sai tunnistaja teada, et Wasteround OÜ uueks juhatuse liikmeks on Aavo Ametmaa. Tunnistaja on korduvalt 2019.a. ja 2020.a. kontrollinud Kaalukoja kinnistul jäätmeloast tulenevate nõuete täitmist ning viinud läbi kontrolle ja järelkontrolle ning on koostanud objekti kontrollimise protokolle. 2019.a. sügisel käis tunnistaja Kaalukoja jäätmekäitluskohas kontrolli teostamas
  8. ja 15.10.2019 ning novembris. Visuaalselt hinnates tuvastati, et jäätmeid oli platsile toodud juurde, kui seal oli juunis
  9. Kasutati mõõdistamist GPS-ga ja droonifotodega jäätmete mahtude hindamist. Tuvastati, et jäätmehunnikute pindalad ja jäätmekogused olid suuremaks läinud võrreldes 2019 juunikuu seisuga, jäätmeloa kogused on ületatud. Ettevõte peab tegutsema vastavalt loale, kuid seal ei olnud kerghalli ja sorteerimisliini. Vestluses Aavo Ametmaa ütles, et sorteerimisliin viidi Järvamaale. Oktoobris 2019 väärteomenetlust ei alustatud, vaid alustati haldusmenetlus, et ettevõte peataks jäätmete vastuvõtu ja taotleks endale põlevmaterjali ladustamisplaani kooskõlastatuna Päästeametiga. 06.03.2020.a. kontrollil selgus, et Aavo Ametmaa ei ole enam Wasteround OÜ juhatuse liige, vaid eelmisel päeval oli pandud E.P juhatuse liikmeks. Märtsi kontrolli eesmärgiks oli ettevõtte nõustamine, kas olemasoleva jäätmeloa alusel on võimalik jäätmete purustamine, kaasatud oli loahaldur H.A , kes leidis, et kehtiva loa alusel seda tegevust teha ei saa, vaid ettevõte peab esitama uue loa taotluse, kus ta selgitab, mida ja kuidas ta soovib teha. Jäätmeseadus oli vahepeal muutunud ja ettevõte oleks pidanud esitama ka finantstagatise. Keskkonnaameti poolt 27.11.2019.a. Wasteround OÜ-le saadetud kirjast nähtub, et Keskkonnaamet palus Wasteround OÜ-l esitada jäätmeloa muutmise taotlus juhul, kui ettevõte on juba teinud või planeerib teha tehnoloogilisi muudatusi Kaalukoja kinnistu jäätmekäitluskohas, et viia jäätmeloaga reguleeritud tegevused vastavusse jäätmekäitluskohas tegeliku olukorraga (VT, tl 102-103). Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialisti H.A tunnistajana antud ütlustest (KoTo, kd 2, tl 53-55) nähtub, et ta osales 06.03.2020.a. toimunud kontrollil koos inspektorite J.R ja J.T Wasteround OÜ jäätmekäitluskohal Kaalukoja kinnistul. Kohale oli tulnud Aavo Ametmaa, kes ei olnud sel hetkel enam ettevõtte juhatuse liige. Tunnistaja selgitas, mis loaga antud hetkel lubatud on. Platsi peal oli trummelsõel ja tunnistaja selgitas, et trummelsõel ei ole kehtiva loaga lubatud. Sorteerimisliini ega kerghalli ei olnud ja kohapeal keegi jäätmeid ei sorteerinud. Tunnistaja oli mingi ajaperioodil Wasteround OÜ jäätmeloahaldur, kui eelmine ametnik P.O töölt lahkus. Wasteroundi loas on kirjas, et jäätmeid sorditakse, on räägitud sortimisliinist, aga ei ole kirjutatud, et ettevõte plaanib jäätmeid ka selle sortimise käigus mingitel põhjustel purustada. Keskkonnaameti peainspektori A.K tunnistajana antud ütlustest (KoTo, kd 2, tl 52-53) nähtub, et ta on osalenud Kaalukoja kinnistul objekti kontrollimisel 15.09.2020 koos Keskkonnaameti inspektorite J.R, J.T ja R.K. Kontrolli eesmärgiks oli jäätmemahtude hindamine, et kui palju jäätmeid konkreetselt sellel päeval kinnistul oli. Visuaalsel hinnangul oli loaga lubatud jäätmete kogus ületatud. Kohapeal ei olnud tehnikat ega ühtki Wasteround OÜ töötajat. Kontrollkäigu 11 kohta koostati objekti kontrollimise protokoll. Tunnistaja on selle kooskõlastanud „Kotkas“süsteemis, mis on ametkondlikuks kasutamiseks ning süsteemi on võimalik sisse logida isikut tuvastades kas parooli, ID-kaardi või Smart-ID-ga, kõigil järelvalvega seotud ametnikel on süsteemi juurdepääs ja nähtavad kõik dokumendid. Menetlusalune isik Aavo Ametmaa ei nõustu esitatud väärteo etteheitega. Aavo Ametmaa ütluste kohaselt 03.03.2020 ei olnud sorteerimisliin töökorras maksimaalselt poolpäeva. See on mobiilne sorteerimisliin ja kuna see ei kuulunud Wasteroundile, vaid seda pidi rentima ja Viljandi Keskkonnainspektsioon ei lubanud erinevatel ajahetkedel ja erinevatel põhjustel jäätmeid sorteerida, siis Wasteround viis liini tagasi. Liini juurde käis ka sõel, mida aeg-ajalt lubati kasutada, siis jälle ei lubatud. Nendel kuupäeval, mis väärteoprotokollis on toodud, puudus Wasteround OÜ Kaalukoja jäätmekäitluskohas sorteerimisliin (KoTo, kd 2, tl 109112). Seega tunnistajate J. R, A. K, H. A ning menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et Wasteround OÜ jäätmekäitluskohal 09.10.2019, 15.10.2019, 06.03.2020, 02.06.2020 ja 29.06.2020 puudus sorteerimisliin. Kerghall puudus vähemalt 09.10.2019, 15.10.2019 ja 06.03.
  10. 2.
  11. Küsimuses, kas Wasteround OÜ Kaalukoja jäätmekäitluskohas väärteoprotokollis nimetatud ajavahemikul toimus jäätmete sorteerimine sorteerimisliini abil, mis oli paigutatud kerghalli, on täiendavate tõenditena Keskkonnainspektsiooni poolt 09.10.2019, 15.10.2019, 06.03.2020, 02.06.2020 ja 29.06.2020 läbiviidud kontrollimise kohta koostatud objekti kontrollimise protokollid (VT, tl 121-121p, 52-53, 56-58, 22-34). Kaitsja on osundanud asjaolule, et objekti kontrollimise protokollidel puudub mõnede kontrollil osalenute kooskõlastused, mistõttu taotleb kaitsja osaliselt kooskõlastamata objekti kontrollimise protokollide tähelepanuta jätmist. Kaitsja ei ole oma taotluses täpsustanud, kas objekti kontrollimise protokollid kui tõendid ei ole tema arvates usaldusväärsed või on tegemist lubamatute tõenditega. Kohus märgib, et Riigikohus on otsuse nr 1-17-5210 p 25 selgitanud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt RKKK 03.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-48, p 9.2). Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (RKKK nr 3-1-1-1905, p 7.3.). Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev (RKKK nr 3-1-1-19-05, p 7.4.). Keskkonnainspektsiooni 25.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/50 kinnitatud „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi kasutuskord“ (edaspidi Kord) reguleerib objekti kontrollimise protokolli vormistamise nõudeid. Viidatud kord reguleerib objekti kontrollimise andmekogu süsteemi (edaspidi OKAS) tarkvara kasutamist Keskkonnainspektsioonis (p 1.1). Nimetatud korra p 4.
  12. 12 kohaselt on korrakaitseseadusega kehtestatud riikliku järelevalve üldmeetme kohaldamise protokoll on OKASe tarkvaras objekti kontrollimise protokoll (OKP). Korra p.4.
  13. kohaselt OKP tuleb kooskõlastamiseks saata teistele kontrollis osalejatele ja vahetule juhile. OKP loetakse kinnitatuks siis, kui kõik kooskõlastused on olemas. Kooskõlastajal on kooskõlastuse andmiseks (või tagasilükkamiseks) aega 10 tööpäeva. Kohus möönab, et Korra p. 4.
  14. toodud säte, mille kohaselt OKP (objekti kontrollimise protokoll) loetakse kinnitatuks siis, kui kõik kooskõlastused on olemas on mõneti ebaselge, kuna Korrast ei ole võimalik välja lugeda, millist juriidilist tähendust omab asjaolu, kui objekti kontrollimise protokoll on kinnitatud ja millised tagajärjed on siis, kui objekti kontrollimise protokoll jääb kinnitamata s.t näiteks juhul, kui mõni kooskõlastustest protokollil on puudu. Küsitavuste vältimiseks, tulnuks vastav olukord Korras reguleerida. Antud juhul aga ei ole Korras öeldud seda, et kinnitamata protokoll on õigustühine ja sellel puutub igasugune õiguslik tähendus. Lähtudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-19-05 p 7.4 selgitusest tuleb iga tõendit (antud juhul objekti kontrollimise protokolli) hinnata eraldi nii lubatavuse kui ka usaldusväärsuse vaatevinklist. Väärteotoimikus oleva tõendina on kohtule esitatud objekti kontrollimise prokoll nr 1091699, mis on koostatud Keskkonnainspektsiooni poolt 09.10.2019.a. ja 15.10.2019.a. Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald (VT, tl 121-121), millest nähtub, et protokolli koostajaks on juhtivinspektor J.R , osalejad on inspektorid J.T ja K.N. Objekti kontrollimise protokolli logifaile (KoTo, kd 2, tl 120-122) viidatud protokollide kohta esitatud ei ole, kuid samas puudub kohtul alust arvata, et esitatud dokumendid on kohtuvälise menetleja ametnikel kooskõlastamata. Tegemist on kohtu hinnangul lubatavate tõenditega. Tõenditest nähtub, et 09.10.2019 ja 15.10.2019 Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald kontrollimise hetkel puudub kerghall ja sorteerimisliin, eelmärgitud asjaolu riimub tunnistaja J. R ning menetlusaluse isiku ütlustega. Seega on eelviidatud objekti kontrollimise protokollid usaldusväärsed tõendid. Keskkonnainspektsiooni poolt 06.03.2020.a. läbiviidud kontrollimise kohta koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1094821 (VT, tl 52-53) nähtub, et protokolli on koostanud juhtivinspektor J.R, osalejad juhtivinspektor J.T ja Keskkonnaameti esindajana H. A . Objekti kontrollimise protokolli logifailide (KoTo, kd 2, tl 120-122) kohaselt on protokoll kooskõlastatud J.T poolt ning kinnitatud J.R poolt. Tegemist on kohtu hinnangul lubatava tõendiga. Tõendist nähtub, et Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald kontrollimise hetkel 06.03.2020 jäätmete sorteerimisliin ei töötanud. Eelmärgitu haakub ka tunnistaja H.Ai ütlustega, et 06.03.2020 toimunud kontrollil Kaalukoja kinnistul jäätmete sorteerimist ei toimunud (KoTo, kd 2, tl 53p). Seega on viidatud protokoll usaldusväärne tõend. Keskkonnainspektsiooni poolt 02.06.2020.a. läbiviidud kontrollimise kohta koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1097460 (VT, tl 56-58) nähtub, et protokolli on koostanud juhtiv inspektor J.R, osalejad inspektorid R.R ja K.T . Objekti kontrollimise protokolli logifailide (KoTo, kd 2, tl 120-122) kohaselt on protokolli kooskõlastanud K.T ja kinnitanud J.R, kooskõlastamata on R.R poolt. Kohtu hinnangul ei ole tõendi kogumise korda oluliselt rikutud, kuna protokolli on kinnitanud selle koostanud isik - J.R. Protokollist nähtub, et Wasteround 13 OÜ jäätmekäitluskohas asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald kontrollimise hetkel ei olnud olemas sorteerimisliini, milline asjaolu haakub menetlusaluse isiku ütlustega, seega on tõend usaldusväärne. Keskkonnainspektsiooni poolt 29.06.2020.a. koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1098108 (VT, tl 22-34) nähtub, et protokolli on koostanud K.N, kontrollil osalejateks inspektorid J.T, J.T, L.L ja A.U. Objekti kontrollimise protokolli logifailide (KoTo, kd 2, tl 120-122) kohaselt on protokoll kooskõlastamata üksnes J.T poolt. Tegemist on kohtu hinnangul lubatava tõendiga, tõendi kogumise korda oluliselt rikutud ei ole, kuna protokolli on kinnitanud selle koostanud isik. Protokollist nähtub, et Wasteround OÜ jäätmekäitlusplatsil asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald kontrollimise hetkel jäätmete sorteerimisliini ei olnud, eelmärgitu riimub menetlusaluse isiku ütlustega, tõend on usaldusväärne. 2.
  15. Lähtudes tunnistajate J.R, A.Kja H.Ai ning menetlusaluse isiku Aavo Ametmaa füüsilise isikuna ja Wasteround OÜ esindajana antud ütlustest ning ülalmärgitud objektikontrollimise protokollidest loeb kohus tõendatuks, et 09.10.2019, 15.10.2019, 02.06.2020, 29.06.2020 puudus Wasteround OÜ jäätmekäitlusplatsil asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald kontrollimise hetkel jäätmete sortimiseks vajalik kerghall ja 06.03.2020 kontrollimise ajal ei olnud sortimisliin töökorras. 2.
  16. Kohus märgib, et menetletava väärteoasja materjalidest ei nähtu tõendeid, et Wasteround OÜ jäätmekäitluskohta (asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald) on kontrollitud Keskkonnainspektsiooni v. Keskkonnaameti poolt 03.10.2019.a. Eelmärgitut tõendab ka Keskkonnaameti 07.10.2020 korraldus nr DM-110795-6 - „Keskkonnaloa nr L.JÄ/330017 kehtetuks tunnistamise korraldus“ (VT, tl 137-143), mille p 1.
  17. kajastab kronoloogilises järjekorras ettevõtte Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha kontrollimisi Keskkonnainspektsiooni poolt. Eelmärgitud dokumendist nähtub, et 03.10.2019.a. Keskkonnainspektsioon v. Keskkonnaamet Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas kontrolli läbiviinud ei ole (kontroll on läbi viidud järgnevatel kuupäevadel: 31.05.2019, 27.06.2019, 09.10.2019, 15.10.2019, 05.11.2019, 04.02.2020, 06.03.2020, 06.04.2020, 02.06.2020, 29.06.2020). Ka tunnistaja J.R ütlustest nähtub, et oktoobris 2019 oli kaks kontrollimise korda
  18. ja 15.10.2019 (KoTo, kd 2, tl 49). Seega tuleb nii Aavo Ametmaale kui Wasteround OÜ-le esitatud väärteo etteheitest välja jätta, et jäätmekäitluskohas 03.10.2019 toimunud kontrolli juures ei olnud jäätmeloa nr L.JÄ/330017 korralduses kirjeldatud jäätmete sortimiseks vajalikku sortimisliini. 2.
  19. Järgnevalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas asjaolu, et Wasteround OÜ kuuluval Kaalukoja jäätmekäitluskohal puudus väärteoprotokollis märgitud kuupäevadel (v.a. 03.10.2019) jäätmete sortimiseks vajalik sortimisliin (koos kerghalliga) või ei olnud sortimisliin töökorras, täidab Aavo Ametmaale etteheidetava väärteokoosseisu JäätS § 1201 lg 1 järgi ja Wasteround OÜ-le etteheidetava väärteokoosseisu JäätS § 1201 lg 2 järgi jäätmeloa nõuete rikkumises. Väärteo lühikirjelduses viidatud jäätmeloas nr L.JÄ/330017 käsitleb jäätmekäitlustoimingule esitatavaid tehnilisi ja keskkonnakaitsenõudeid tabel 3, milles tegevuse liigina (kolmas alajaotus) on märgitud: Jäätmekäitlus: R12s-jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või 14 teatud komponentide eraldamine; R14y-jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine, jäätmepartiide koostamine; R13-jäätmete taaskasutamisele eelnev ladustamine. Eeltoodust nähtub, et taaskasutuskoodiga jäätmete R12s puhul on jäätmeloa puhul nõutav jäätmete taaskasutamisele sortimine v. teatud komponentide eraldamine. Samas on jäätmeloa tabelis 3 jäetud loa väljastaja poolt märkimata, milliseid tehnilisi nõudeid ja keskkonnakaitsenõudeid jäätmekäitlusele esitatakse, sealjuures seda, mil viisil peab jäätmete sortimine toimuma ja millist tehnikat ning tehnoloogiat jäätmete sortimisel tuleb kasutada. Jäätmeloas ei ole märgitud, et peab kasutama sortimisliini (koos teisaldatava kerghalliga). Samas väärteo etteheide JäätS § 1201 lg 1 järgi seisneb jäätmeloa nõuete rikkumises. 2.
  20. Väärteoprotokollist (VT, tl 159-167) nähtuvalt on Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le etteheidetavate süütegude puhul tegemist tegevusetusdeliktiga, täpsemini väljendudes mitteehtsa tegevusetus deliktiga (

§ 13) – isikul on võimalus tegutseda ja ta on selleks kohustatud.

Mitteehtsa tegevusetusdelikti eest saab vastutada ainult teatud isik, kellel on kohustus tegutseda või kes vastutab selle eest, et see tagajärg ei saabuks. Sellist isikut nimetatakse garandiks (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (5vlj). § 13 Komm 3, lk 61). 2.

  1. Kohus peab vajalikuks märkida, et Wasteround OÜ-le väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/330017 ei näe ette, et Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald paigaldatakse jäätmete sortimiseks teisaldatav kerghall, kus on sorteerimisliin (VT, tl 38). Lähtudes eeltoodust ei ole menetlusalused isikud Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ rikkunud jäätmeloa nõudeid. 2.
  2. Väärteoprotokollist nähtub, et Aavo Ametmaa väidetava rikkumise ajavahemik ning tema staatus ajavahemikul oktoober 2019 kuni 07.10.
  3. Kohtuväline menetleja on välja toonud, et Aavo Ametmaa oli Wasteround OÜ juhatuse liige 13.08.2019 kuni 04.03.2020 ja Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutav isik ajavahemikul 05.03.2020 kuni 07.10.
  4. Kohus leiab, et vaidlus puudub asjaolus, et Aavo Ametmaa oli ajavahemikul 13.08.2019 – 04.03.2020 Wasteround OÜ juhatuse liige. Eelmärgitu on tõendatud äriregistriregistri väljavõttega (VT, tl 49). Puutuvalt väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses kasutatavat mõistet - „jäätmekäitluskoha eest vastutav isik“, siis kohtu hinnangul ei põhine eelmärgitud mõiste seadusel (m.h ka jäätmeseadusel) ja on seetõttu seadusest lähtuvalt sisustamata. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 221 sätestab, et juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava keskkonnaseadustiku üldosa seadusest, jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu kaitse seadusest, maapõueseadusest, kiirgusseadusest, looduskaitseseadusest, metsaseadusest, kalapüügiseadusest, jahiseadusest, tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja keskkonnavastutuse seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

§ 14

lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

§ 14

lg 1 puhul on tegemist omistamisnormiga, mis annab alused ja tingimused 15 füüsilise isiku – organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja – karistatava käitumise omistamiseks teisele isikule, s.o juriidilisele isikule. Seega JäätS, KeÜS ja

ei tunne mõistet „jäätmekäitluskoha eest vastutav isik“ ega reguleeri ka eelnevalt nimetatud jäätmekäitluskoha eest vastutava isiku õigusi ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et jäätmekäitluskoha eest vastutavale isikule ei laiene karistusõiguslik vastutus juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmise eest (KeÜS § 221). Kuna väärteoprotokollis sisalduvas süüdistuses puudub viide Aavo Ametmaale, kui Wasteround OÜ pädevale esindajale, ei ole alust kohtul vastavat asjaolu kontrollida (s.t väljuda väärteoprotokolli piiridest ning asuda tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Seega puudub antud juhul alus Aavo Ametmaad käsitada pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ajavahemikus alates 05.03.2020 kuni 07.10.2020 Wasteround OÜ pädeva esindajana. Eeltoodust tulenevalt puudub A. Ametmaa vastutus tegevusetuse eest, kuna Aavo Ametmaad füüsilise isikuna ei saa käsitada isikuna, kes oleks õiguslikult kohustatud tegutsema (s.t puudub garandiseisund). Kohus ei tuvastanud väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal, et menetlusalune isik Aavo Ametmaa on pannud toime väärteo lühikirjelduses nr 1 kirjeldatud väärteokoosseisule vastava teo JäätS § 1201 lg 1 järgi ning eeltoodust tulenevalt esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.16. Puutuvalt Wasteround OÜ-le etteheidetavat tegu vastavalt väärteo lühikirjeldusele nr 1 JäätS § 1201 lg 2 järgi, märgib kohus järgnevat. Tuvastamaks, kas Wasteround OÜ vastutab JäätS § 1201 lg 2 alusel, tuleb hinnata, kas tema juhatuse liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning kas viimane pani teo toime juriidilise isiku huvides. Käesolevas väärteoajas on tõendatud, et Wasteround OÜ juhatuse liikmena tegutses ajavahemikus 13.08.2019 – 05.03.2020 Aavo Ametmaa (VT, tl 49).

§ 14lg 1 mõttes juhtiv töötaja või pädev esindaja Wasteround OÜ-l puudus.

Olgugi, et alates 04.03.2020 tegutses Wasteround OÜ juhatuse liikmena E.P, ei ole kohtuväline menetleja hinnanud, kas Wasteround OÜ juhatuse liikme E.P tegu väärteoprotokollis märgitud ajavahemikul 05.03.2020 – 07.10.2020 oli koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning kõnealuse väärteo puhul ei ole Wasteround OÜ-le esitatud etteheiteid tulenevalt E.P tegevusest (v. tegevusetusest). Väärteoprotokolli kohaselt on Wasteround OÜ-le etteheidetav veel ka Aavo Ametmaa tegevus, ajavahemikul 05.03.2020 kuni 07.10.2020 Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna. 2.

  1. Lähtudes tunnistajate J.R, A.K ja H.Ai ning menetlusaluse isiku Aavo Ametmaa füüsilise isikuna ja Wasteround OÜ esindajana antud ütlustest ning ülalmärgitud objekti kontrollimise protokollidest loeb kohus tõendatuks, et 09.10.2019, 15.10.2019, 02.06.2020 ja 29.06.2020 toimunud kontrollide juures Wasteround OÜ-le kuuluval Kaalukoja kinnistul jäätmete sorteerimiseks vajalikku sorteerimisliini ja kerghalli ei olnud või ei olnud sorteerimisliin töökorras (06.03.2020), kuid samas nähtub Wasteround OÜ-le väljastatud jäätmeloa nr L.JÄ/330017 tabelist 3, et viidatud jäätmeluba ei näe ette, et Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald paigaldatakse jäätmete sortimiseks teisaldatav kerghall, kus on sorteerimisliin (VT, tl 44). Lähtudes eeltoodust ei ole menetlusalune isik Wasteround OÜ rikkunud jäätmeloa nõudeid, JäätS § 1201 lg 2 näeb vastuse jäätmeloa nõuete rikkumise eest. 16 Lähtudes eeltoodust ei ole menetlusalune isik Wasteround OÜ rikkunud jäätmeloa nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub vastutus tegevusetuse eest, kuna Aavo Ametmaal Wasteround OÜ juhatuse liikmena puudus kohustus kasutada jäätmete sortimiseks kerghalli koos sortimisliiniga, lähtudes jäätmeloas kirjeldatud jäätmekäitluse tehnilistest nõuetest. 2.
  2. Lisaks sortimisliini kasutamise kohustuse täitmata jätmisele on väärteoprotokollis Wasteround OÜ-le etteheidetud, et Aavo Ametmaa ei täitnud kohustust jäätmete vastuvõtu peatamiseks või jäätmete sortimiseks muul viisil, et jäätmekäitlus oleks vastavuses kehtiva jäätmeloaga, esitades Keskkonnaametile vastava jäätmeloa muutmise taotluse. Kohus märgib, et jäätmeluba vastavaid kohustusi ei sisaldanud. Aavo Ametmaa ja tunnistajate J.R ja H.Ai ütlustega on tõendatud, et Wasteround OÜ püüdis jäätmete koguseid vähendada soovides jäätmeid sõeluda kasutades trummelsõela ja jäätmeid purustada, kuid selleks ei saadud nõusolekut kohtuväliselt menetlejalt (KoTo, kd 2, tl 48-52, 53-55, 109-112). 2.
  3. Väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses on Wasteround OÜ vastutus ajavahemikus 05.03.2020 kuni 07.10.2020 seotud Aavo Ametmaaga, keda on käsitatud „jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna“. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et mõiste „jäätmekäitluskoha eest vastutav isik“ ei tulene jäätmeseadusest ega ka muudest seadustest. KeÜS §-s 221 sätestab kohustused juriidilise organi- ja selle liikmele, juhtivtöötajale või pädevale esindajale ning vastutuse juriidilisele isikule

§ 14lõike 1 järgi. Jäät

S, KeÜS ja

ei tunne mõistet „jäätmekäitluskoha eest vastutav isik“ ega reguleeri ka eelnevalt nimetatud jäätmekäitluskoha eest vastutava isiku õigusi ja kohustusi ning vastutust jäätmekäitluskoha eest vastutava isiku tegevusest tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et jäätmekäitluskoha eest vastutavale isikule tegevusest tulenevalt ei laiene karistusõiguslik vastutus juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmise eest (KeÜS § 221). Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul faktiliselt tõendamata, et Aavo Ametmaa on tegutsenud ajavahemikul 05.03.2020 kuni 07.10.2020 Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna. Objekti kontrollimise protokollides on märgitud 06.03.2020, 02.06.2020, 29.06.2020 Kaalukoja kinnistu kontrollil viibis Wasteround OÜ esindajana Aavo Ametmaa. Kuidas ja millal on kohtuväline menetleja Aavo Ametmaa volitusi Wasteround OÜ esindamiseks kontrollinud, objekti kontrollimise protokollidest ei nähtu. Ka väärteoasja toimiku juurde võetud rinnakaamera salvestistelt CD-l (Lisa 2, 3), millised kohus istungil avaldas (KoTo, kd 2, tl 103), ei nähtu, et Keskkonnainspektsiooni ametnikud oleksid välja selgitanud 29.06.2020.a Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas Kaalukoja kinnistul läbiviidud objekti kontrollimisel, kas Aavo Ametmaa esindab Wasteround OÜ-d jäätmekäitluskohas Kaalukoja kinnistul 29.06.2020.a. ja kui esindab, siis millisel õiguslikul alusel. Objekti kontrollimise protokollis nr 1098108 29.06.2020 on üksnes märgitud, et jäätmekäitluskohas viibis ettevõtte Wasteround OÜ esindajana Aavo Ametmaa. Aavo Ametmaa kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ajavahemikul 05.03.2020 – 07.10.2020 oli Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutavaks isik Wasteround OÜ juhatuse liige E.P ning alates 05.03.2020 kuni 07.10.2020 ei olnud A. Ametmaa vastutavaks isikuks - tal ei olnud eelmärgitud ajavahemikus vastutust Wasteround OÜ jäätmekäitlusplatsi eest (KoTo, kd 2, tl 109p). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja ametnikele oli teada juba 06.03.2020, et Aavo Ametmaa ei ole enam Wasteround OÜ juhatuse liige, mis on tõendatud tunnistajate J.R ja H.Ai ütlustega (KoTo, kd 2, tl 48-52, tl 53-55). Lähtudes eeltoodust esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks JäätS § 1201 lg 2 järgi. 17 Keskkonnaamet, hinnates Aavo Ametmaad jäätmekäitluskoha eest vastutaks isikuks, on toetunud tunnistaja J.R ütlustele (KoTo, kd 2, tl 55-55p), millest nähtuvalt oli J. R Kaalukoja jäätmekäitlusplatsil jäätmete teisaldamiseks aunadesse Mäekuningad OÜ juhatuse liikmena sõlminud tööde teostamiseks lepingu Aavo Ametmaa kui Wasteround OÜ esindajana. Kohus märgib, et antud juhul on leidnud tuvastamist, et Mäekuningad OÜ ja Wasteround OÜ vahel kirjalikku lepingut ei sõlmitud, vaid oli suusõnaline kokkulepe tööde teostamiseks. Tunnistaja J.Ri ütlustest ei nähtu, millal tööde teostamiseks vastav kokkulepe sõlmiti. Seega ei ole põhjendatud J.Ri ütlustele tuginevalt hinnata Aavo Ametmaad jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna ajavahemikus 05.03.2020 – 07.10.2020. Rinnakaamera salvestiselt 29.06.2020, millised on lisatud Keskkonnaameti kirjaliku seisukoha lisadena (vt KoTo, kd 1, tl 26p) nähtub, et J.R tegutses Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Põhja-Sakala vald 29. juunil 2020.a. s.o ajal, kui Wasteround OÜ juhatuse liikmeks oli E.P. Ka rinnakaamera salvestiselt ei nähtu asjaolusid, et Aavo Ametmaa oleks eelmärgitud kuupäeval tegutsenud jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna. 2.20. Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ kaitsja on esitanud väärteoasja kohtumenetluses 15.03.2022 taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu (KoTo, kd 2, tl 16-17).

§ 81

lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le esitatud väärteo etteheidete kohaselt vastavalt väärteo lühikirjeldustele nr 1 seisneb väärteo toimepanemise aeg kahes ajaperioodis – s.o ajavahemik, mis kattub ajaga kui Aavo Ametmaa oli Wasteround OÜ juhatuse liige (oktoober 2019 – 04.03.2020) ning ajavahemik, mis kätkeb endas A. Ametmaa väidetavat tegutsemist Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna (05.03.2020 – 07.10.2020). Kohus leiab, et nii Aavo Ametmaale kui ka Wasteround OÜ-le etteheidetav väärtegu on aegunud ajaperioodi osas, mis puudutab Aavo Ametmaa tegutsemist Wasteround OÜ juhatuse liikmena (s.o oktoober 2019 – 04.03.2020), kuna väärteo toimepanemisest nimetatud ajavahemikus on möödunud kaks aastat ning JäätS ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne asja materjalidest väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid

§ 81lg 7 tähenduses. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud lõpetada väärteomenetlus Aavo Ametmaa väärteoasjas Jäät

S § 1201 lg 1 järgi ja Wasteround OÜ väärteoasjas JäätS § 1201 lg 2 järgi ajavahemikus oktoober 2019 – 04.03.2020 aegumistähtaja möödumisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Puutuvalt väärteo etteheitesse Aavo Ametmaa tegutsemisega Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna on põhjendatud lõpetada väärteomenetlus Aavo Ametmaa väärteoasjas JäätS § 1201 lg 1 järgi ja Wasteround OÜ väärteoasjas JäätS § 1201 lg 2 järgi ajavahemikus 05.03.2020 – 07.10.2020 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 18 2.

  1. Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le esitatud väärteo etteheide (väärteo lühikirjeldus nr 2) seisneb kokkuvõtvalt selles, et: Ajavahemikul november 2019 kuni 07.10.2020 Aavo Ametmaa, olles ajavahemikul 13.08.2019 kuni 04.03.2020 Wasteround OÜ juhatuse liige ning ajavahemikul 05.03.2020 kuni 07.10.2020 Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutav isik, ei taganud ladustatud jäätmete koguste arvestuse pidamist ning õigeaegset sorteerimist ja üleandmist, mille tulemusel Kaalukoja jäätmekäitluskohas kogutud ja üheaegselt ladustatud jäätmete kogused ületasid kehtiva jäätmeloaga lubatud koguseid. 05.11.2019 ladustas Aavo Ametmaa jäätmekäitluskohas jäätmeid (jäätmekood 17 09 04) hinnanguliselt ~ 7444,2 m3 (~ 4466,52 t) ning 15.09.2020 olid jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused suurenenud, hinnanguliselt ladustas Aavo Ametmaa jäätmeid 15.09.2020 ~ 25 865 m3 ( ~ 15519 t). Liigiti kogutud jäätmete osakaal võrreldes ehitus-lammutussegaprahiga oli marginaalne. Visuaalsel hinnangul oli tegemist juba eelnevalt sorteerimisel tekkinud jäätmetega ehk muu ehitus- ja lammutusjäätmetega, kuna jäätmete hulgas oli väga vähe mineraalset materjali, puitu ning muid taaskasutavaid jäätmeid. Eeltooduga rikkus Aavo Ametmaa jäätmeloa nr L.JÄ/330017 nõuet jäätmekäitluse osas, mis on sätestatud jäätmeloa tabelis 1„tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“, millest tulenevalt lubatud jäätmete jäätmekoodiga 17 09 04 käideldav jäätmekogus (kogumine) on 4000 t/a ning tabelis 3 „jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, millest tulenevalt jäätmekäitluskohal korraga tohib ladustada sortimisel tekkinud jääkmaterjali, kõrvaldamisele suunatava materjali kuni 150 t. 2.
  2. Kõnealuse väärteo etteheite puhul puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus, et Aavo Ametmaa oli Wasteround OÜ juhatuse liige ajavahemikus 13.08.2019 – 04.03.2020.a. (VT, tl 49 äriregistri väljavõtte kohaselt A. Ametmaa juhatuse liikme volitused lõpevad 05.03.2020). 2.
  3. Jäätmeloaga nr L.JÄ/330017 on tõendatud, et jäätmeluba oli väljastatud 07.12.2017 Wasteround OÜ-le jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg p 2 Kaalukoja jäätmekäitluskohas asukohaga Kaalukoja, Jaska küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond. Jäätmeloa tabeli nr 1 „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“ kohaselt jäätmete jäätmekoodiga 170904 ehk ehitus- ja lammutuspraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 170901*, 170902* ja 170903* on lubatud koguda kuni 4000 t/a ning taaskasutada toimingukoodidega R12s, R13 kuni 4000 t/a. Jäätmeloa tabeli nr 3 „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“ kohaselt kogu jäätmeloa kestel peab ettevõte omama ja täitma Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaani ja seal toodut. Mineraalsed jäätmed (kivi, betoon, pinnas) ladustatakse liigiti eraldi hunnikutes, korraga platsil kuni 10000 t. Puit ladustatakse korraga platsil kuni 5000 t, vanapaber ja papp ladustatakse korraga platsil kuni 35 , pakendid (plast, kile jms) ladustatakse korraga kuni 60 t. Sortimisel tekkinud jääkmaterjal, kõrvaldamisel suunatav materjal, korraga platsil kuni 150 t. Lubatud on järgmised tegevuse liigid: R12s – jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, R12y – jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine, jäätmepartiide koostamine ja R13 – jäätmete taaskasutamisele eelnev ladustamine. 19 2.
  4. Menetlusalune isik Aavo Ametmaa nii füüsilise isiku kui ka Wasteround OÜ esindajana kohtuistungil antud ütlustes temale esitatud väärteo etteheidet nr 2 ei tunnistanud, kinnitades, et tema poolt suurenesid kogused ainult mineraalsete jäätmete poolest, mida on toodud ca 40005000 tonni ja see vastab jäätmeloas lubatud kogustele, mineraalne jääde on kivi ja pinnas, ehitus- ja lammutusjäätmete kogused tema poolt ei suurenenud (KoTo, kd 2, tl 111p). 2.
  5. Tunnistaja J.R ütlustest (KoTo, kd 2, tl 48-52) nähtub, et ta on osalenud korduvalt Keskkonnaametis kinnitatud tööplaanide kohaselt Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas
  6. ja 2020.a. Kaalukoja kinnistul objekti kontrollimistel jäätmeloast tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks. 2019.a. sügisel käis tunnistaja Kaalukoja jäätmekäitluskohas kontrolli teostamas
  7. ja 15.10.2019 ning novembris. Visuaalselt hinnates tuvastati, et jäätmeid oli platsile toodud juurde, kui seal oli juunis
  8. Kasutati mõõdistamist GPS-ga ja droonifotodega jäätmete mahtude hindamist. Tuvastati, et jäätmehunnikute pindalad ja jäätmekogused olid suuremaks läinud võrreldes 2019 juunikuu seisuga. Tunnistaja A.K ütluste (KoTo, kd 2, tl 52-53) kohaselt ta on osalenud ühel objekti kontrollimisel, mis toimus Kaalukoja kinnistul 15.09.2020 koos Keskkonnaameti inspektorite J.R, J.T ja R.a. Kontrolli eesmärgiks oli jäätmemahtude hindamine, et kui palju jäätmeid konkreetselt sellel päeval kinnistul oli. Visuaalsel hinnangul oli loaga lubatud jäätmete kogus ületatud. Tegemist oli ehitus/lammutus segaprahiga. Kohapeal tegi jäätmehunnikute mahtude mõõdistuse Keskkonnaameti vaneminspektor R.K. 2.
  9. Tunnistaja R.K ütluste (KoTo, kd 2, tl 101p-102p) kohaselt käis ta 15.09.2020.a. mõõdistamas Wasteround OÜ-le kuuluval jäätmekäitlusplatsil Kaalukoja kinnistul, PõhjaSakala vallas. Tol ajal töötas ta Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo vaneminspektorina. Ta teostas erinevaid mõõdistusi droonidega peamiselt maavarade vallas. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta oli mõõdistamist ise õppinud, bakalaureuse kraadi geodeesias tal ei ole. Mõõdistamiseks Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas võttis programmi lahti, milleks võis olla Pix4D või DroneDeploy, tarkvaraks ArcGIS Pro 2.6.
  10. Mõõdistas seda platsi, kus olid jäätmehunnikud ja aunad Kaalukoja kinnistul. Tunnistaja R. K ütlustest nähtuvalt on väärteotoimiku toimikulehel 65 mahukaart, kõrgusmudel, kus on mõõdetud aunade mahud eraldi ära. Kaardilt on väljaloetav, et kui suures koguses jäätmeid antud kinnistul on – neid oli ca 20000 m
  11. Jäätmeaunade mõõtmise kohta reegleid ei ole. On markšeideri määrus kaevandamise mahtude määramiseks, mida siin kasutatud ei ole, kuna markšeideril on vaja mõõta ka GPS-iga kõik punktid ja siduda ära. Väärteotoimiku toimikulehel 66-67 on mahtude mudel, kus on toodud jäätmeaunade mahud kuupmeetrites. Kui teha markšeideri määrusega, siis pannakse lõppu alati kõik koordinaadid. Kui GPS-iga ei ole mõõdetud, siis seda teha ei saa, absoluutse mõõtmise koordinaate ei ole. Mõõteprotokolle ei ole. Väärteotoimiku toimikulehel 68 on mosaiik ortofoto, mis kajastab Kaalukoja kinnistut, näha on 6 jäätmeauna. Ainult ortofoto pealt mahtusid mõõta ei saa, vaja on ka maapinna kõrgusmudelit. Tunnistaja R. K ütlustest nähtub, et ta on mõõteseaduse ja selle tingimustega mingil määral kursis. Erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistamiseks on vaja geodeedi või markšeideri kutset, mida tal ei ole. Jäätmete mõõtmisel asjakohane mõõtemetoodika puudub. Mahu mõõtmiseks markšeiderit võiks kasutada, kuid tol korral ei kasutanud, kuna asutuses tollel hetkel ei olnud GNSS seadet, millega saaks maapinnal kontrollpunktid mõõta. Jäätmehunnikute kõrgused mõõtis nii, et droon ise mõõdab, mis on fotogeomeetria põhimõte. Ta on oma koordinaatsüsteemis, ta ei ole seotud L-EST-ga ja EH2000-ga. Need kõrgused on suhteliselt õiged. Geodeesias absoluutset tõde ei 20 ole, on etalonväärtus, mis on tõele kõige lähedasem. Kõik väärtused on tegelikult ligikaudsed. Tunnistaja R.K kinnitusel tema poolt läbiviidud mõõtmine ei vastanud mõõteseaduse tingimustele, kuna tollel hetkel puudus tal pädevus ning puudus vastav määrus, mis reguleerib jäätmeaunade mõõtemetoodikat ja ta ei olnud läbinud mõõtmisalast koolitust. Ta oli kokku puutunud mõõdistamisega varasemalt 1,5-2 aastat, oli osalenud kahekümnel mõõdistamisel. Varasemalt mõõdistamiste juures ei juhendanud teda keegi, vaid ise õppis. Keskkonnainspektsioonil geodeeti tol hetkel ei olnud. 2.
  12. Jäätmeseaduse § 116 lg 2 kohaselt keskkonnakaitseluba omav isik on viidatud seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmeseaduse § 73 lg 1 sätestab, et jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmekäitlejale õiguse üheks või mitmeks viidatud paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks viidatud seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeseaduse § 81 lõikest 1 tulenevad andmed, mida peab jäätmeluba sisaldama ja lõike 2 alusel jäätmeloaga määratakse käideldavate, samuti seaduse §-s 75 nimetatud tegevuste ja jäätmekäitluse tulemusena tekkivate jäätmete liigid ja kogused, sealhulgas lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda; lubatud jäätmekäitlustoimingud; tegevusele esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded; tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus; keskkonnaseirenõuded; tegevuse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed; jäätmete kõrvaldamiskoht või -kohad, kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba antakse jäätmete veoks; tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg. 2.
  13. Keskkonnainspektsiooni 16.10.2019 kiri (KoTo, kd 2, tl 58-58p) tõendab, et Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor J.R on eelmärgitud kirjas märkinud, et 16.10.2019 palunud esitada Wasteround OÜ juhatuse liikmel Aavo Ametmaal dokumendid jäätmete arvestuse pidamise kohta. Tunnistaja J.R ütlustega on tõendatud, et koheselt Wasteround OÜ juhatuse liige Aavo Ametmaa nõutud dokumente esitada ei saanud, kuid A. Ametmaa esitas need talle hiljem (KoTo, kd 2, tl 48p). 2.
  14. Objekti kontrollimise protokollist nr 1092366 05.11.2019 (VT tl 117-120) nähtub, et eelmärgitud kuupäeval teostati Wasteround OÜ jäätmekäitluskohas asukohaga Viljandimaa, Põhja-Sakala vald, Jaska küla, Kaalukoja kinnistu kontrolli eesmärgiga mõõdistada jäätmehunnikute pindalad. Jäätmehunnikute pindalade mõõtmiseks kasutati Garmini käsi GPS Oregon
  15. Kohapealsel kontrollil mõõdeti vaid hunnikuid, milledes juhatuse liikme sõnul on ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 170901*, 170902* ja 170903* (jäätmekood 170904). Kaalukoja jäätmekäitluskohas on selliseid hunnikuid neli. Esimese jäätmehunniku pindalaks mõõdeti 193,42 m2, teise hunniku pindalaks mõõdeti 423,52 m2, kolmanda hunniku pindalaks mõõdeti 1324,8 m2 ja neljanda hunniku pindalaks mõõdeti 2524,8 m
  16. Kohapealsel kontrollil tuvastatud, et jäätmehunnikute maksimaalne kõrgus võis olla 8 meetrit ja madalaim 3 meetrit. Arvutuste tegemiseks võetakse keskmiseks kõrguseks 5 meeterit. Jäätmehunnikute ruumala arvutamiseks kasutatakse püramiidi ruumala valemit V0 21 1/35ph. Nelja jäätmehunniku pindala kokku on 4466,52 m2, V= 4466,52/3*5=7444,2 m
  17. Wasteround OÜ-le väljastatud jäätmeloa nr L.JÄ/330017 tabel 3 kohaselt on lubatud ladustada sortimisel tekkinud jääkmaterjal, kõrvaldamisele suunatav materjal, korraga platsil kuni 150 tonni. Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 170901*, 170902* ja 170903* (jäätmekood 170904) on lubatud koguda 4000 tonni/aastas. Et oleks võimalik hinnata, kas hetkel on jäätmeloas lubatud maht 4000 tonni/aastas täitunud või mitte, kasutati Jäätmearuandluse juhendmaterjali (https:// www.envir.ee/sites/default/files/ aruandlusejuhendmaterjal2006sei-tllinn.pdf) lisa 1 toodud teisenduskoefitsienti, mis lubab jäätmekoguste arvestamisel saada ligilähedane tulemus. Lisa 1 on esitatud näited jäätmete mahumassidest/ühikumassidest, mille kohaselt on ehitus- ja lammutusprahi teisenduskoefitsient 0,60 t/m
  18. Hinnanguliselt on hetkel Wastround OÜ jäätmekäitluskohas ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 170901*, 170902* ja 170903* (jäätmekood 170904) 7444,2 x 0,6= 4466,52 tonni, mis on suurem, kui jäätmeloas lubatud maht. 2.
  19. Keskkonnainspektsiooni poolt 15.09.2020.a. läbiviidud kontrollimise kohta koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1099899 (VT, tl 59-60) nähtub, et protokolli on koostanud juhtiv inspektor J.R, osalejad inspektorid J.T, A.K ja R.K. Protokoll on allkirjastatud J.R poolt. Objekti kontrollimise protokolli logifailide (KoTo, kd 2, tl 120-122) kohaselt on protokolli kooskõlastanud J.T ja kinnitanud J.R, kooskõlastamata on A.K ja R.K poolt. Kohtu hinnangul ei ole tõendi kogumise korda oluliselt rikutud, kuna protokolli on kinnitanud ja allkirjastanud selle koostanud isik - J.R. 15.09.2020 objekti kontrollimise protokollist nr 1099899 nähtub, et kontrollimise hetkel Wasteround OÜ Kaalukoja kinnistul värav suletud ning platsil isikuid ega tehnikat ei viibinud. Jäätmete mahud leiti UAV fotogramm-meetria abil. Pildistamisel kasutati drooni DJI Mavic Air. Kaalukoja jäätmekäitluskoha ortomosaiigi, digitaalse kõrgusmudeli ning aunade / hunnikute mahu mõõtmisel on kasutatud tarkvara ArcGis PRO 2.6.
  20. Visuaalsel vaatlusel võib eristada Kaalukoja jäätmekäitluskohas 6 suuremat jäätmeauna. Kontrollimise hetkel on läänepoolses osas kaks jäätmeauna (aunad 4 ja 5). Kolmanda auna moodustamise asukohas on maapinda süvendatud, kuid jäätmeid kontrollimise hetkel veel ladustatud ei ole. Keskkonnainspektsiooni poolt läbi viidud mõõtmiste kohaselt on kinnistu läänepoolses osas olevas aunas nr 5 2666 m3 jäätmeid ja aunas nr 4 3460 m3 (mõõtmiste mahud ja aunade numeratsioon esitatud OKP lisana). Jäätmehunnikus nr 1 8628 m3 jäätmeid, jäätmehunnikus nr 2 5837 m3 jäätmeid, jäätmehunnikus nr 3 1313 m3 jäätmeid ja jäätmehunnikus nr 6 3964 m3 jäätmeid. Seega on Kaalukoja jäätmekäitluskohas kokku ligikaudu 25865 m3 jäätmeid. Visuaalsel vaatlusel on aunades 1-5 tegemist juba esmase sorteerimise läbinud jäätmetega, sest jäätmete hulgas väga vähe mineraalset materjali (ehituskive, betooni), puitu ning muid taaskasutus- ja müügiväärtust omavaid jäätmeid. Kaalukoja jäätmekäitlusplatsile ladustatud jäätmete näol on tegemist sorteerimisjäägiga ehk muude jäätmetega, milles ei sisaldu märkimisväärsel hulgal taaskasutuseks sobilikke materjale. Auna nr 6 on ladustatud pinnas ja kivimid. Kohus leiab, et objekti kontrollimise protokoll nr 1099899 15.09.2020 on usaldusväärne tõend, kuna sellest nähtuvad asjaolud on kooskõlas tunnistaja R.K ütlustega jäätmeaunade mahtude mõõtmise osas. 2.
  21. Kaitsja on leidnud kohtuvaidluses (KoTo, kd 2, tl 152), et Wasteround OÜ Kaalukoja jäätmekäitluskohas ladustatud jäätmete koguse mõõtmised on olnud umbmäärased, ebatäpsed ja ei vasta nendele põhimõtetele, et neid mõõtetulemusi saaks väärteomenetluse korras arvesse 22 võtta. Eraldi on kaitsja avaldanud oma seisukoha kirjalikult (KoTo, kd 2, tl 134-135), viidates asjaolule, et Mõõteseaduse seletuskirja alusel on keskkonnajärelevalves taoliste mõõtmiste puhul vajalik lähtuda MõõteS § 5 lg 1 sätestatust. Kaitsja on viidanud asjaolule, et mõõtmisi teostanud R.Kl jäätmemahtude mõõtmise kogemus puudus ja mõõtjal ei olnud mõõtmise hetkel mõõtepädevust. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, vaid nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga (KoTo, kd 2, tl 132-133), mille kohaselt mõõteseaduse jõustumisega 01.01.2019.a. kaotati mõõteseadusest üldise riikliku järelevalve käigus ja süüteomenetluses (MõõteS § 5 lg 2 p 2) mõõtetulemuste jälgitavuse kohustus. [Kehtiva mõõteseaduse eelnõu seletuskirja p 2 (seaduse eesmärk) on selgitatud, et mõõteseadus ei nimeta enam ühtki valdkonda, kus peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõue tuleneb eriseadusest./.../ Eelnõu järgi peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tagatud MõõteS §-s 5 kehtestatud viisil vaid juhul, kui muu õigusakt seda nõuab (vt p 6 seaduse mõjud)]. Seega lähtudes asjaolust, et jäätmeseadus ei näe ette riikliku järelevalve toimingute teostamisel jäätmete koguste mõõtmisel mõõteseaduses sätestatud mõõtmise jälgitavuse kohustuslikkust, ei pea mõõtmisi teostama MõõteS § 5 lg 1 tähenduses pädev mõõtja asjakohase mõõtemetoodika alusel kasutades taadeldud või kalibreeritud vahendeid. Seega antud juhul tuleb nentida, et see asjaolu, et 15.09.2020.a. mõõtmise läbiviinud isikul R.Kl puudus mõõtmise hetkel mõõtmise alane pädevus (ta ei olnud akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud), ei oma antud juhul väärteokaebuste lahendamisel mitte mingisugust tähtsust. 2.
  22. Esitatud kaebuses väidetakse, et Viljandi mk., Põhja-Sakala vallas, Jaska külas, Kaalukoja kinnistul asuva Wasteround OÜ-le kuuluvale jäätmekäitluskohale toodi jäätmeloas nr L.JÄ/330017 lubatut ületavad jäätmekogused enne 13.08.2019 s.o perioodil, mil Wasteround OÜ juhatuse liikmeks oli K.M ja kontaktisik oli A.M. Kohtu hinnangul ei ole esitatud väide tõendamist leidnud. 31.05.2019 ja 27.06.2019.a. Viljandi mk., Põhja-Sakala vallas, Jaska külas, Kaalukoja kinnistul asuva Wasteround OÜ-le kuuluva jäätmekäitluskoha kontrollimise kohta koostatud objekti kontrollimise protokolliga nr 1088801 (VT, tl 50-51) on tõendatud, et Keskkonnainspektsioon teostas plaanilist kontrolli ning kontrolli juures viibis Wasteround OÜ juhatuse liige K.M ning jäätmeloa kontaktisik A.M. Kohapealse kontrolli käigus selgus, et jäätmekäitluskohas moodustab suurema osa jäätmetest ehitus- ja lammutussegapraht. Jäätmete sorteerimine toimub sorteerimisliinil. Sorteerimisliin hakkas tööle
  23. aasta esimeses kvartalis. Kuni selle ajani toimus platsil ainult jäätmete vastuvõtmine. Liinil sorteeritakse segaprahi seest välja plast, kivid, puit, metall ning papp/paber/kile. 27.06.2019 teostatud kontrollkäigu ajal tehti jäätmekäitlusplatsil droonifotod ning kontrolliti jäätmete vastuvõtmise ja üleandmise dokumente. Kaalukoja jäätmekäitlusplatsil on ülekaalus sorteerimata segaehitusjäätmed, mis on paigutatud platsi keskossa. Põhjapoolses ääres on osaliselt juba sorteeritud jäätmed (kivi, puit, mööbel), kuid ka sorteerimata segajäätmeid. Jäätmete sorteerimisel saadud jääk on ladustatud sorteerimisliiniga ühenduses olevasse hunnikusse. Arvutuslikult oli 27.06.2019 seisuga Kaalukoja jäätmekäitlusplatsil 1682,557 tonni jäätmeid, millest enamuse moodustas ehitus- ja lammutus segapraht. 23 2.
  24. Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ kaitsja on esitanud väärteoasja kohtumenetluses 15.03.2022 taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu (KoTo, kd 2, tl 16-17).

§ 81

lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le esitatud väärteo etteheidete kohaselt vastavalt väärteo lühikirjeldustele nr 2 seisneb väärteo toimepanemise aeg kahes ajaperioodis – s.o ajavahemik, mis kattub ajaga kui Aavo Ametmaa oli Wasteround OÜ juhatuse liige (november 2019 – 04.03.2020) ning ajavahemik, mis kätkeb endas A. Ametmaa väidetavat tegutsemist Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna (05.03.2020 – 07.10.2020). Kohus leiab, et nii Aavo Ametmaale kui ka Wasteround OÜ-le etteheidetav väärtegu on aegunud ajaperioodi osas, mis puudutab Aavo Ametmaa tegutsemist Wasteround OÜ juhatuse liikmena (s.o november 2019 – 04.03.2020), kuna väärteo toimepanemisest nimetatud ajavahemikus on möödunud kaks aastat ning JäätS ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne asja materjalidest väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid

§ 81lg 7 tähenduses. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud lõpetada väärteomenetlus Aavo Ametmaa väärteoasjas Jäät

S § 1201 lg 1 järgi ja Wasteround OÜ väärteoasjas JäätS § 1201 lg 2 järgi ajavahemikus november 2019 – 04.03.2020 aegumistähtaja möödumisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. 2.34. Puutuvalt Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le esitatud väärteo lühikirjeldust nr 2 selles osas, mis puudutab Aavo Ametmaa tegutsemist Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna, siis eelnevalt, käsitledes väärteo lühikirjeldust nr 1, jõudis kohus järeldusele, et faktiliselt on tõendamata, et Aavo Ametmaa on tegutsenud ajavahemikul 05.03.2020 kuni 07.10.2020 Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna. Kohus jääb eelmärgitud põhjenduste juurde ka väärteo lühikirjelduse nr 2 puhul. KeÜS ja

ei tunne mõistet „jäätmekäitluskoha eest vastutav isik“ ega reguleeri ka eelnevalt nimetatud jäätmekäitluskoha eest vastutava isiku õigusi ja kohustusi ning vastutust jäätmekäitluskoha eest vastutava isiku tegevusest tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et jäätmekäitluskoha eest vastutavale isikule tegevusest tulenevalt ei laiene karistusõiguslik vastutus juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmise eest (KeÜS § 221). 2.

  1. Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le esitatud väärteo etteheide (
  2. väärteo lühikirjeldus) seisneb kokkuvõtvalt selles, et: Ajavahemikul november 2019 kuni 21.05.2020 Aavo Ametmaa, olles ajavahemikul 13.08.2019 kuni 04.03.2020 Wasteround OÜ juhatuse liige ning ajavahemikul 05.03.2020 kuni 07.10.2020 Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutav isik, ei taganud Kaalukoja jäätmekäitluskohas materjali ladustamist vastavalt jäätmeloa taotluses esitatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile, mille tulemusel ettevõttel puudus kehtiv Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaan, mis oleks kooskõlas jäätmekäitluskohas tegeliku olukorraga. 24 - Ajavahemikul 29.06.2020 kuni 07.10.2020 Aavo Ametmaa ladustas materjali uue 22.05.2020 Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaani alusel, mis polnud kooskõlas jäätmeloaga sätestatud Kaalukoja jäätmekäitluskohas lubatud üheaegselt ladustavate jäätmete kogustega ning kehtivas põlevmaterjali ladustamise plaanil ei olnud kajastatud kerghalli koos sorteerimisliiniga. Eeltooduga rikkus Aavo Ametmaa jäätmeloa nr L.JÄ/330017 nõuet jäätmekäitluse osas, mis on sätestatud jäätmeloa tabelis 3 „jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, millest tulenevalt kogu jäätmeloa kestel peab ettevõte omama ja täitma Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaani ja seal toodut ning tabelis 3 „jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, millest tulenevalt jäätmekäitluskohal korraga tohib ladustada sortimisel tekkinud jääkmaterjali, kõrvaldamisele suunatava materjali kuni 150 tonni, lisaks on ületatud jäätmeloa tabelis 1 ette antud koguseid. 2.
  3. Menetlusalused isikud ei tunnistanud kohtuistungil väärteo etteheidet (kd 2, tl 111-112). 2.
  4. Antud väärteo etteheite puhul kohus nõustub menetlusaluste isikute kaebustes tooduga, et väärteo etteheide (lühikirjeldus nr 3) ei ole teatud osas sõnastatud selliselt, et oleks üheselt ja selgelt arusaadav, millist tegu menetlusalustele isikutele etteheidetakse, s.t mida rikuti. VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (RKKK nr 3-1-1-23-15, p 47). Kohus leiab, et Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le esitatud väärteo lühikirjelduste nr 3 esimene lõik ei kajasta (osaliselt) üheselt ja selgelt menetlusaluste isikute väärteorikkumise asjaolusid s.t tegu, mis täidab objektiivse teokooseisu A. Ametmaa puhul JäätS § 1201 lg 1 järgi ja Wasteround OÜ puhul JäätS § 1201 lg 2 järgi. Esitatud väärteo lühikirjelduse nr 3 esimese lõigu kohaselt ei taganud Aavo Ametmaa Wasteround OÜ juhatuse liikmena ja jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna Kaalukoja jäätmekäitluskohas materjali ladustamist vastavalt jäätmeloa taotluses esitatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile, mille tulemusel ettevõttel puudus kehtiv Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaan, mis oleks kooskõlas jäätmekäitluskohas tegeliku olukorraga. Kohtu hinnangul on jäetud väärteo lühikirjelduses sisustamata lõik: „ ... ettevõttel puudus kehtiv Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaan, mis oleks kooskõlas jäätmekäitluskohas tegeliku olukorraga“. Jääb arusaamatuks, mida on mõistetud jäätmekäitluskohas tegeliku olukorra all. Küll aga on väärteo etteheite nr 3 lühikirjelduse esimeses lõigus üheselt mõistetav osas, mis puudutab ajavahemikku, millal Wasteround OÜ-l puudus Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaan: s.o november 2019 kuni 21.05.
  5. 2.
  6. Kohus märgib, et antud juhul puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus, et Aavo Ametmaa oli väärteoprotokollis nimetatud ajavahemikul 13.08.2019 kuni 04.03.2019 Wasteround OÜ juhatuse liige. Samuti puudub pooltel puudub vaidlus asjaolus, et hetkel, kui A. Ametmaa asus tegutsema Wasteround OÜ juhatuse liikmena (13.08.2019), puudus äriühingul kehtiv põlevmaterjalide ladustamise plaan. Viidatud asjaolu leidis kohtuistungil tõendamist tunnistajate K.M, A.M ja menetlusaluse isiku A. Ametmaa ütlustega (VT tl 56-57, tl 109-112). Kuna Aavo Ametmaa oli Wasteround OÜ juhatuse liige 13.08.2019 kuni 04.03.2020, siis kogu tema 25 Wasteround OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal, mis hõlmab osaliselt ka väärteoprotokollis toodud ajavahemikku, puudus Wastreound OÜ-l Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaan. Küll aga nähtub Aavo Ametmaa ütlustest, et aasta alguses asus ta aktiivselt tegelema Päästeameti plaaniga. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor S.M 22.05.2020.a. kirjaga (VT, tl 54) on tõendatud, et Päästeameti Lõuna päästekeskus on läbi vaadanud Wasteround OÜ poolt 21.05.2020 esitatud põlevmaterjali ladustamise plaani, aadressil Kaalukoja, Jaska, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond ning tuginedes 02.09.2010.a. määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lg 2, kooskõlastab põlevmaterjalide ladustamise plaani. Viidatud kirjas on märgitud, et kinnistu valdajal tuleb tagada põlevmaterjali ladustamine vastavalt plaanile. Väärteotoimiku lehel nr 55 on Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha (asukohaga Kaalukoja, Jaska, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond) põlevmaterjali ladustamise plaan, mis näeb ette ladustamise reeglid erinevate jäätmete jaoks (s.h puidujäätmed ja ehitus-lammutus segapraht). Eelmärgituga on tõendatud, et alates 22.05.2020 omas Wasteround OÜ Kaalukoja jäätmekäitluskohas Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaani. 2.
  7. Väärteo etteheite nr 3 lühikirjelduse teises lõigus heidetakse menetlusalustele isikutele ette, et 22.05.2020.a. kooskõlastatud plaan ei olnud kooskõlas jäätmeloaga sätestatud jäätmekäitluskohas lubatud üheaegselt ladustatavate jäätmete kogustega ning põlevmaterjalide ladustamise plaanil ei olnud kajastatud kerghalli koos sorteerimisliiniga, millega rikuti jäätmeloa nõuet jäätmekäitluse osas, mis on sätestatud jäätmeloa tabelis 3 „jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“. Kohus märgib esmalt, et jäätmeloa tabel 3 ei kajasta kerghalli ja sorteerimisliini olemasolu põlevmaterjali ladustamise plaani tehnilise nõudena. Wasteround OÜ-le väljastatud jäätmeloa L.JÄ/330017 (VT, tl 40-46) tabel 3 näeb tehnilise nõudena Wasteround OÜ-le ette, et kogu jäätmeloa kestel peab ettevõte omama ja täitma Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaani ja seal toodut. Antud juhul jäätmeluba L.JÄ/330017 ei täpsusta nõudeid põlevmaterjalide ladustamise plaanile, eelkõige seda, milliseid sisulisi tingimusi Wasteround OÜ põlevmaterjalide ladustamise plaan peab sisaldama. Seega on kohtu hinnangul ainetud menetlusalustele isikutele esitatud etteheited põlevmaterjalide ladustamise plaani nõuete rikkumise osas. 2.
  8. Kohus nõustub A. Ametmaa ja Wasteround OÜ kaebustes toodud väitega, et kaebajale heidetakse ette seda, et ta oleks pidanud vähendama ladustatud jäätmete kogust ja kooskõlastama põlevmaterjalide ladustamise plaani, mis oleks kooskõlas jäätmeloas määratud kogustega, samas puudub väärteo lühikirjeldusest (nr 3) faktiline teave jäätmete koguste kohta. Kohus märgib, et kajastamata süüdistuses jäätmete faktilisi koguseid, ei ole võimalik käsitada menetlusaluste isikute tegevust rikkumisena. Tähelepanuväärne on, et menetlusalustele isikutele esitatud väärteo lühikirjelduses nr 3 kolmandas lõigus on korratud süüdistust selles osas, mis sisaldub väärteo lühikirjelduses nr 2, mille kohaselt rikkus Aavo Ametmaa jäätmeloa nr L.JÄ/330017 nõuet jäätmekäitluses osas, mis on sätestatud jäätmeloa tabelis 3 „jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, millest tulenevalt jäätmekäitluskohal korraga tohib ladustada sortimisel tekkinud jääkmaterjali, kõrvaldamisele suunatava materjali kuni 150 tonni. 2.
  9. Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ kaitsja on esitanud väärteoasja kohtumenetluses 15.03.2022 taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu (KoTo, kd 2, tl 16-17).

§ 81

lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. 26 Aavo Ametmaale ja Wasteround OÜ-le esitatud väärteo etteheidete kohaselt vastavalt väärteo lühikirjeldustele nr 3 seisneb väärteo toimepanemise aeg kahes ajaperioodis – s.o ajavahemik, mis kattub ajaga kui Aavo Ametmaa oli Wasteround OÜ juhatuse liige s.o november 2019 – 04.03.2020 ning ajavahemik 05.03.2020 – 07.10.2020, mille vältel A. Ametmaa tegutses väidetavalt Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna. Nii nagu väärteo lühikirjelduste 1 ja 2 puhul, leiab kohus ka väärteo lühikirjelduse nr 3 puhul, et nii Aavo Ametmaale kui ka Wasteround OÜ-le etteheidetav väärtegu on aegunud ajaperioodi osas, mis puudutab Aavo Ametmaa tegutsemist Wasteround OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul november 2019 – 04.03.2020, kuivõrd väärteo toimepanemisest nimetatud ajavahemikul on möödunud kaks aastat ning JäätS ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne asja materjalidest väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid

§ 81lg 7 tähenduses. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud lõpetada väärteomenetlus Aavo Ametmaa väärteoasjas Jäät

S § 1201 lg 1 järgi ja Wasteround OÜ väärteoasjas JäätS § 1201 lg 2 järgi ajavahemikul november 2019 – 04.03.2020 seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. 2.42. Aavo Ametmaa ja Wasteround OÜ väärteo lühikirjelduste nr 3 osas, mis puudutab Aavo Ametmaa tegutsemist Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna, siis eelnevalt käsitledes väärteo lühikirjeldusi nr 1 ja 2 jõudis kohus järeldusele, et faktiliselt on tõendamata, et Aavo Ametmaa on tegutsenud ajavahemikul 05.03.2020 kuni 07.10.2020 Wasteround OÜ jäätmekäitluskoha eest vastutava isikuna. Kohus jääb eelmärgitud põhjenduste juurde ka väärteo lühikirjelduse nr 3 puhul. KeÜS ja

ei tunne mõistet „jäätmekäitluskoha eest vastutav isik“ ega reguleeri ka eelnevalt nimetatud jäätmekäitluskoha eest vastutava isiku õigusi ja kohustusi ning vastutust jäätmekäitluskoha eest vastutava isiku tegevusest tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et jäätmekäitluskoha eest vastutavale isikule tema tegevusest tulenevalt ei laiene karistusõiguslik vastutus juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmise eest (KeÜS § 221). 3. Menetluskulud 3.1. Kaitsja on esitanud kohtule taotluse välja mõista kohtuväliselt menetlejalt menetlusaluse isiku Aavo Ametmaa kasuks menetluskulud kokku 3980,67 eurot ja Wasteround OÜ kasuks menetluskulud kokku 8291,40 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale ja esitatud arvetele. Vastavalt menetlusaluste isikute valitud kaitsja poolt 15.03.2022, 26.04.2022 ja 13.06.2022 esitatud taotlustele (KoTo, kd 2, tl 30-34p, tl 86-88p, tl 142-144) moodustab Aavo Ametmaa menetluskulu valitud kaitsja tasu näol järgnevalt: 1937,67 eurot (ilma käibemaksuta), 1264,50 eurot (ilma käibemaksuta), 778,50 eurot (ilma käibemaksuta) kokku summas 3980,67 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise kaitsja kulud maksumusega 130 eurot / tund ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 156) on kajastatud lisas. Vastavalt esitatud taotlusele ja kaitsja poolt kohtuistungil antud selgitustele, on Aavo Ametmaal kokkulepe Scand Finance OÜ-ga, kes tasub kaitsja õigusabi kulud, seoses Aavo Ametmaa kaitsmisega kohtuistungil (KoTo kd 2, tl 142, 149p). Kaitsja poolt 15.03.2022, 26.04.2022 ja 13.06.2022 esitatud taotluste järgi (KoTo, kd 2, tl 2329p, tl 83-85p, tl 139-141p) moodustab Wasteround OÜ menetluskulu valitud kaitsja tasu näol järgnevalt: 5813 eurot (koos käibemaksuga), 1517,40 eurot (koos käibemaksuga), 960,20 eurot 27 (koos käibemaksuga), s.o kokku summas 8291,40 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulise kaitsja kulud maksumusega 130 eurot / tund ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 156) on kajastatud lisas. Vastavalt esitatud taotlusele ja kaitsja poolt kohtuistungil antud selgitustele ei ole Wasteround OÜ käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb kaitsja menetluskulud kindlaks määrata ja vastaspoolelt välja mõista taotletud summas ja mahus s.t koos käibemaksuga (KoTo kd 2, tl 139, 149p). 3.2. VTMS § 23 sätestab alused kaitsja tasu hüvitamiseks väärteomenetluse lõpetamise korral. Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Keskkonnaamet on riigieelarveline riigiasutus, mistõttu õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarvest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-125-04 tuleneb, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 32-1-112-01, RT III 2001, 25, 278). 3.3. Järgnevalt kohus analüüsib Aavo Ametmaa menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulusid tõendavaid dokumente, s.h arveid ja aruandeid. - 15.03.2022.a. esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusele on lisatud Advokaadibüroo EMERLDLEGAL OÜ arved: nr 21080001 31.08.2021 summas 1248 eurot, nr 21200118 30.11.2021 summas 156 eurot, nr 22030005 15.03.2022 summas 921,20 eurot, kokku menetluskulud 1937,37 eurot (ilma käibemaksuta, kuna menetlusalune isik ei taotle käibemaksu hüvitamist) ja arvete aruanded (kd 2, tl 30-34p). Kohus hindab mõistlikuks ja põhjendatuks järgnevaid kulusid. Arve nr 21080001 31.08.2021 summas 1248 eurot (sisaldab käibemaksu) puhul on põhjendatud kulu väärteootsusega tutvumine ja kaebuse koostamine kokku 3 töötunni ulatuses summas 390 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks teabenõude koostamise kulu, kuna ei ole teada, millist tähendust omas see järgnevas kohtumenetluses, samuti ei ole põhjendatud nõupidamine kliendiga (ajakulu määratlemata) ning sõidukulu, viimase puhul ei ole teada, mis tingis sõidukulu tekkimise. Arve nr 21200118 30.11.2021 summas 156 eurot (sisaldab käibemaksu) puhul on põhjendatud kulu Keskkonnaameti 07.09.2021 vastusega (maht 10,5

  1. lk)tutvumine 1 töötunni ulatuses, kuna aga samalaadne kulu on tekkinud Wasteround OÜ-l, siis on A. Ametmaa menetluskulu viidatud arve järgi põhjendatud 0,5 töötunni ulatuses s.o 65 eurot, (sõidukulu arvel ei sisaldu, ilmselt advokaat on jätnud selle kulu enda kanda). Arve nr 22030005 15.03.2022 summas 921,20 eurot (sisaldab käibemaksu) puhul on põhjendatud osaliselt neljale taotlusele 15.03.2022 koostamisele kulunud aeg (kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega) kokku 2 töötundi, mis tuleb jagada Wasteround OÜ kuluga. Seega on A. Ametmaa kaitsja põhjendatud ajakulu eelmärgitud arve järgi 1 töötunni ulatuses s.o 130 eurot. Samuti on osaliselt põhjendatud kulu seonduvalt rinnakaameraga 2 tunni ulatuses, mis tuleb jagada teise menetlusaluse isikuga, seega põhjendatud A. Ametmaa kaitsja ajakulu 1 töötunni ulatuses s.o 130 eurot. Kokku eelmärgitud arve järgi 260 eurot. - 26.04.2022.a. esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusele ja menetluskulude aruandele (kd 2, tl 86-88p) on lisatud Advokaadibüroo EMERLDLEGAL OÜ arve nr 22040019 26.04.2022 summas 1517,40 eurot s.h käibemaks (ilma käibemaksuta 1264,50 eurot, kuna menetlusalune isik ei taotle käibemaksu hüvitamist), mille puhul on põhjendatud 27.04.2022 kohtuistungiks 28 ettevalmistus ja kohtuistungist osavõtt kokku 8 töötundi (s.h ettevalmistus 2 tundi), kuna aga arve aruandelt nähtub, et A. Ametmaa kulu jagatakse Wasteround OÜ kuluga, siis on A. Ametmaa põhjendatud kulu eelmärgitud arve järgi 4 töötunni ulatuses (s.h 1 tund ettevalmistust ja 3 tundi istungiaega) summas 520 eurot. Samuti on põhjendatud sõidukulu 62 eurot, seega kokku: 520 eurot + 62 eurot= 582 eurot. - 13.06.2022.a. esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusele ja menetluskulude aruandele (kd 2, tl 142-144p) on lisatud Advokaadibüroo EMERLDLEGAL OÜ arve nr 22060008 13.06.2022 summas 934,20 eurot s.h käibemaks (ilma käibemaksuta 1264,50 eurot, kuna menetlusalune isik ei taotle käibemaksu hüvitamist), mille puhul on põhjendatud osaliselt dokumendi koostamine ja osalemine kohtuistungil kokku 1,5 tunni ulatuses 195 eurot, millele lisandub sõidukulu 31 eurot s.o kokku 226 eurot. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et menetluseseme mahtu ja keerukust arvestades on Aavo Ametmaa kaitsjale makstud tasu mõistlik ja põhjendatud summas 1523 eurot ning kuna kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel, tuleb see menetluskulu VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt Aavo Ametmaa kasuks välja mõista. 3.4. Järgnevalt kohus analüüsib Wasteround OÜ menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulusid tõendavaid dokumente, s.h arveid ja aruandeid. - 15.03.2022.a. esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusele on lisatud Advokaadibüroo EMERLDLEGAL OÜ arved (kd 2, tl 23-29p): nr 21060183 30.06.2021 summas 1131 eurot, nr 21080117 31.08.2021 summas 1898 eurot, nr 21200117 30.11.2021 summas 156 eurot, nr 22020187 28.02.2022 summas 1674,80 eurot, nr 22030004 15.03.2022 summas 954 eurot, kokku menetluskulud 5813,80 eurot (s.h käibemaks) ja arvete aruanded. Kohus hindab mõistlikuks ja põhjendatuks järgnevaid kulusid. Arve nr 21060183 30.06.2021 summas 1131 eurot (s.h käibemaks) puhul on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu seonduvalt väärteoprotokolli analüüsi-, väärteotoimikuga tutvumise- ja vastulause koostamisega kokku 2 töötunni ulatuses summas 260 eurot + km 52 eurot= 312 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kulusid kliendiga nõupidamisele ning sõidule ja kütusele. Tähelepanuväärne on, et kaitsja sõidukulu on tekkinud 21.02.2022 ja kütusekulu on tekkinud 15.03.2022 (vt. aruanne arvele nr 21060183 kd 2, tl 25p), seega ei saa sõidu- ja kütusekulu, mis on tekkinud 2022.a. olla kuidagi seotud õigusteenuse osutamisega 2021.a. juunikuus. Arve nr 21080117 31.08.2021 summas 1898 eurot (s.h käibemaks) puhul on põhjendatud kulu väärteootsusega tutvumine ja kaebuse koostamine kokku 3 töötunni ulatuses summas 390 eurot + käibemaks 78 eurot = 468 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mis seondub tsiviilvastutuse õigusliku analüüsiga ja kliendiga nõupidamisega (viimati märgitud kulu ei ole seotud väärteoasja kohtus menetlemisega). Aruandele on märgitud sõidu ja ajakulu, mis ei seondu arvega (kd 21, tl 26p). Arve nr 21200117 30.11.2021 summas 156 eurot (s.h käibemaks 26 eurot) ajakulu Keskkonnaameti 07.09.2021 vastusega (maht 10,5
  2. lk)tutvumiseks on põhjendatud 1 töötunni ulatuses, kuna aga samalaadne kulu sisaldub A. Ametmaa menetluskuludes, siis on põhjendatud ajakulu - 0,5 töötunni ulatuses, s.o 65 eurot + km 13 eurot = 78 eurot. Aruandele on märgitud sõidu ja ajakulu, mis ei seondu arvega (kd 21, tl 27p). Arve nr 22020187 28.02.2022 summas 1674,80 eurot (s.h käibemaks) puhul on põhjendatud ajakulu arvele lisatud aruandes (kd 2, tl 29p) märgitud kirjade koostamiseks 1,5 tundi ja 0,5 tundi kohtumenetluseks ettevalmistuseks (s.h menetlusosaliste teavitamine ühinemisest ja juhatuse liikme soovist juhatusest taanduda) s.o kokku 2 töötunni ulatuses: 2 x 130 eurot = 260 eurot + km 52 eurot= 312 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kulusid kliendiga nõupidamisele (liiatigi, kui kliendiga olnuks võimalik nõu pidada ka telefoni teel. Arve nr 22030004 15.03.2022 summas 954 eurot, (s.h käibemaks) puhul on põhjendatud nelja taotluse 15.03.2022 koostamisele kulunud aeg osaliselt (kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega) kokku 2 töötundi, mis tuleb jagada A. Ametmaa kuluga. Seega on Wasteround OÜ kaitsja põhjendatud ajakulu eelmärgitud arve järgi 1 töötunni ulatuses s.o 130 29 eurot. Samuti on osaliselt põhjendatud kulu seonduvalt rinnakaameraga 2 tunni ulatuses, mis tuleb jagada teise menetlusosalisega, seega põhjendatud Wasteround OÜ kaitsja ajakulu 1 töötunni ulatuses s.o 130 eurot. Kokku eelmärgitud arve järgi põhjendatud ajakulu 260 eurot + km 52 eurot= 312 eurot. - 26.04.2022.a. esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusele ja menetluskulude aruandele (kd 2, tl 83-85p) on lisatud Advokaadibüroo EMERLDLEGAL OÜ arve nr 22040018 26.04.2022 summas 1517,40 eurot s.h käibemaks, mille puhul on põhjendatud 27.04.22 kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtuistungist osavõtt kokku 8 töötundi (s.h ettevalmistus 2 tundi), kuna aga aruandelt arvele nähtub, et Wasteround OÜ kulu jagatakse Wasteround OÜ kuluga, siis on A. Ametmaa põhjendatud kulu eelmärgitud arve järgi 4 töötunni ulatuses (s.h 1 tund ettevalmistust ja 3 tundi istungiaega) summas 520 eurot. Samuti on põhjendatud sõidukulu 62 eurot, seega kokku: 582 eurot + km 116,40 eurot = 698,40 eurot. - 13.06.2022.a. esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusele ja menetluskulude aruandele (kd 2, tl 139-141p) on lisatud Advokaadibüroo EMERLDLEGAL OÜ arve nr 22060009 13.06.2022 summas 960,20 eurot s.h käibemaks, mille puhul on ajakulu põhjendatud osaliselt, s.h dokumendi koostamine ja osalemine kohtuistungil kokku 1,5 tunni ulatuses 195 eurot, millele lisandub sõidukulu 31 eurot s.o kokku 226 eurot + km 45,20 eurot = 271,20 eurot. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et menetluseseme mahtu ja keerukust arvestades on Wasteround OÜ kaitsjale makstud tasu mõistlik ja põhjendatud summas 2451,60 eurot ning kuna kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel, tuleb see menetluskulu VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt Wasteround OÜ kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 30

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.