MS § 426, § 432, kohus RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Gennadi Ptitsõn vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus Gennadi Ptitsõn’ile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 64,80 eurot (s.h 54 eurot õigusabi eest ja 14,80 eurot käibemaks). Välja mõista Gennadi Ptitsõn’ilt kriminaalmenetluse kulud summas 64,80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Gennadi Ptitsõn’il tasuda kaitsjatasu ositi 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700043321 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud- „Gennadi Ptitsõn 1-21-6791 menetluskulud“. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. 1/7 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gennadi Ptitsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtu 20.10.2021 otsusega tunnistati Gennadi Ptitsõn süüdi
Lisaks mõisteti Gennadi Ptitsõn süüdi
lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karisttuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 24.09.–25.09.2019; 16.03.–17.03.2020; 02.03.–04.03.2021.a, s.o 7 päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõisteti 11 kuud 23 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 19.09.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu 12 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 20.10.2021.a. Kohtuotsus jõustus 16.11.
lg 1 p-st 1, mille kohaselt võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada 3/7 süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
Gennadi Ptitsõni karistusaeg algas 20.10.2021 ja karistusaja pikkus on 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva, seega üks kolmandik karistusajast möödus 11.05.2022, mis on rohkem, kui neli kuud. Samuti on Gennadi Ptitsõn kohtule esitatud materjalide kohaselt nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistrist nähtuvalt on Gennadi Ptitsõnil kolm kehtivat kriminaalkaristust, nendest kahe viimase kohtuotsusega on isikut karistatud varguse eest ning viimase ja kolmanda kohtuotsusega on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Isikul on kuus kehtivat väärteokaristust varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu ning eritalitluse vale väljakutsumise eest. Süütegude muster on korduv. Enne vangistus oli isik Harju Maakohtu 19.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7224 süüdi tunnistatud ja allutatud katseajale käitumiskontrolliga. Isikule koostati neli erakorralist ettekannet, millest viimasega pöörati karistus täitmisele. Kõigi ettekannete põhjuseks oli asjaolu, et isik ei olnud võimeline alluma registreerimiskohustusele ja ei suutnud kinni pidada alkoholi tarvitamise keelust. 22.12.2020 määrusega määrati isikule lisakohustus teha iga kuu meditsiiniasutuses test alkoholi tarvitamise kohta ja esitada tulemus kriminaalhooldajale. Nimetatud kohustust isik korrektselt ei täitnud. 16.02.2021 kohtumäärusega pikendati katseaega ja allutati isik lisakohustusele alluda alkoholivastasele ravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Lisaks sellele oli kohus neljanda ettekande arutamiseks sunnitud isiku kuulutama tagaotsitavaks. Isik on igal võimalikul viisil näidanud, et kriminaalhooldus ei ole sobiv meede isiku käitumise seaduskuulekana hoidmiseks. Isik ei ole suuteline alluma alkoholi tarvitamise keelule ja paneb toime uusi rikkumisi. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et varasem karistuse kandmine vabaduses ja kriminaalhooldus ei ole Gennadi Ptitsõni osas oma eesmärki täitnud. Vaatamata korduvale varasemale karistatusele ja võimalusele kanda temale mõistetud karistust vabaduses jätkas ta kuritegude toimepanemist ja kontrollnõuete eiramist. Vangistuse ajal on isik läbinud Eluviisitreeningu, mille tulemusel on positiivselt meelestatud ja soovib enda elu seaduskuulekalt elada. Positiivne on, et isik töötab alates 17.02.2022 koristustöölisena. Järgnevalt hindab kohus isiku perspektiive vabaduses. Võimaliku vabanemise korral asuks isik elama rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning ametniku hinnangul on elektroonilise valve tingimused täidetud. Isik hakkaks keskuses tuba jagama, seega on tegemist riski suurendava võimalusega, kuna kriminaalkorras karistatud isikutega suheldes võib isik asuda uusi süütegusid toime panema. Samuti kuuluvad isiku tutvusringkonda justnimelt kriminaalkorras karistatud isikud. Uute süütegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et isikul puudub vabaduses töökoht ja varasemalt on isik toime pannud varavastaseid süütegusid. Isikul on 4/7 võlgnevusi 32 495 euro ulatuses, seega on majanduslik surve vabanemise korral suureks riskiteguriks. Vabanemisfondis on isikul 291,13 eurot, mis ei ole vabaduses piisav, et tagada pikaajalist toimetulekut. Isik on vabaduses töötanud lühiajaliselt erinevatel töökohtadel, seega ei ole isikul väljakujunenud harjumust olla tööga hõivatud. Ometi on isikul enda sõnul oskusi ehitustöölisena, mis aitab tööturul tööd leida. Alkoholi tarvitamine on aga suurim riskitegur uute kuritegude toimepanemise osas. Isik võib alkoholi tarvitades toime panna uusi süütegusid. Kuna on varem rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning polnud võimeline võtma oma käitumist kontrolli alla, leiab kohus, et on suur oht, et vanasse keskkonda naastes jätkub ka harjumuspärane alkoholi tarbimine. Vaatamata Gennadi Ptitsõni probleemideta käitumisele kinnipidamisasutuses on kohtu hinnangul antud juhul ilmne, et varasem karistatus ja kriminaalhoolduse meetmed ei ole suutnud mõjutada isikut muutma oma väljakujunenud hoiakuid ja arusaamisi, samuti loobuma alkoholi tarbimisest, mis on süüdimõistetu puhul uute kuritegude toimepanemise suurim riskitegur. Isikut püüti juba varasema kriminaalhoolduse ajal suunata alkoholivastasele raviteenusele, see ei aidanud isikut ja ta jätkuvalt ei allunud kriminaalhooldusele. Seega ei ole kohtu arvates usutav, et nüüd minnes rehabilitatsioonikeskusesse loobub isik alkoholist ja hakkab täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtu hinnangul on antud juhul kriminaalhoolduse positiivne läbimine pigem ebatõenäoline. Isik ei ole adekvaatselt saanud aru sellest, mida kujutab karistuse kandmine vabaduses ja kriminaalhooldus koos sellega koos määratavate kohustustega. Isik jätkas alkoholi tarvitamist vaatamata sellele, et ta teadis, et võib sattuda vanglasse nõuete mitte täitmise eest. Lisaks sellele varasemal katseajal pani isik toime uued samalaadsed kuriteod, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud, samuti isiku võimalused vabaduses, näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe antud hetkel ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Varasem kriminaalhooldus näitas, et isik ei suuda vabaduses tema üle kehtestatud kontrollile alluda ega kuritegelikust käitumismustrist loobuda. Kohus leiab, et isik ei ole käesolevaks ajaks saanud aru toime pandud kuritegude tagajärgedest teistele isikutele. Kohus märgib, et kaalukas asjaolu on see, et isik ei ole isegi vangistuses viibimise ajal väljendanud tõsikindlat tahet oma elu ja käitumismustrite muutmiseks. Kuigi isikul on sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening tulemusel kasvanud motivatsioon alkoholi tarvitamisega seonduvate harjumuste muutmiseks, siis puudub kohtul veendumus, et isiku lühiajaline motivatsioon oleks piisav pikaajaliste muutuste tagamiseks. Seisukohta kinnitab ka asjaolu, et isik ei ole väljendanud kahetsust tehtud kuritegude toimepanemise osas ja on vastupidiselt avaldanud kahetsust, et lõi endist abikaasat liiga leebelt. Seega on põhjust arvata, et isik ei taju oma tegude tagajärgi ja ei ole motivatsiooni enda käitumise muutmiseks. Kohus leiab, et isiku varasem käitumine on näidanud, et isik ei ole olenemata välisele abile suuteline oma harjumusi muutma. Eelmise kriminaalhoolduse ajal on isikule korduvalt antud võimalusi enda käitumise muutmiseks, kuid ometi tuli neljanda kriminaalhooldaja erakorralise ettekande tulemusel isik kuulutada tagaotsitavaks ja pöörata karistus täitmisele. Kohtu arvates tuleb tunnistada, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis mingilgi määral oleks efektiivne, et isik ei paneks uusi kuritegusid toime. Hea käitumine vanglas ja võimalused vabaduses ei kaalu üle antud juhul isiku varasema käitumise asjaolusid. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, ei ole kohtu hinnangul Gennadi Ptitsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. 5/7 Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii leiabki kohus, et kõiki eelpool kirjeldatud asjaolusid kogumis hinnates ei teki kohtul antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige korduvad samalaadsed süüteod, andmed varasema kriminaalhoolduse kohta ja risk panna toime uus kuritegu alkoholi tarvitamise ning grupi mõjutuste tagajärjel. Kohtu hinnangul eksisteerib Gennadi Ptitsõni puhul suur risk, et ta paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seejuures ei saa elektroonilise valve kohaldamine kindlustada, et isik ei tarvita alkoholi ning ei pane alkoholijoobes toime uusi kuritegusid. Elektroonilise valve seade annab ametnikule ülevaate tema viibimiskoha ja liikumiste kohta, kuid ei takista füüsiliselt kuriteo toimepanemist. Seda eriti olukorras, kus isik ei ole oma käitumises näidanud, et tarvitab harjumuspäraselt alkoholi enda elukohas. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Antud juhul leiab kohus, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Andmed varasema kriminaalhoolduse kohta näitab, et isiku käitumist ei ole suutnud mõjutada varasemad korduvad karistused ega kriminaalhoolduse meetmed. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu käitumist oleks nüüd võimalik oluliselt määral kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida piisavalt, hoidmaks ära uusi kuritegusid. Seega ei ole kohtu hinnangul karistuse eesmärgid käesoleval ajal saavutatud ning teiste inimeste turvalisuse ja heaolu kaitseks on põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Gennadi Ptitsõni temale Viru Maakohtu 20.10.2021 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 6/7 Kaitsja esitatud tasutaotlus summas 64,80 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.