Obsah (4)

§ 444§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 01. august 2022.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 20.05.2022 hagi S L (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Pank ja kostja 22.11.2020 väikelaenulepingu nr xxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 5 000 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena
3. kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 211,25 eurot alates 10.01.2021 kuni viimase osamakseni 10.12.2025 summas 148,85 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.09.2021 osamaksest.
4. Väikelaenu tüüptingimuste p 11.4.2 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui laenusaaja on täielikult või 2 osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 23.11.
6. Peale lepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus järgmine: põhivõlgnevus summas 4 602,55 eurot, tasumata kuutasu summas 33,06 eurot ja tasumata intressiosamaksed summas 284,14 eurot.
7. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 09.12.2021, 15.02.2022, 18.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressitele xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 ² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
8. 30.11.2021 loovutas Pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati ka kostjat. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
9. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 4 602,55 eurot, intressid summas 284,14 eurot, lepingu kuutasu summas 33,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 24.11.2021 kuni 20.05.2022 eest viivisemääraga 21,90% aastas) summas 488,79 eurot, võla sissenõudekulud summas 35 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt (4 602,55 eurot) alates 21.05.2022 viivisemääraga 21,90% aastas. KOHTU SELGITUSED
10. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 4 602,55 eurot, intressid summas 284,14 eurot, lepingu kuutasu summas 33,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 488,79 eurot (s.o perioodi 24.11.2021 kuni 20.05.2022 eest määraga 21,90% aastas), võla sissenõudekulud summas 35 eurot ning edasiulatuv viivis alates 21.05.2022 põhinõudelt (4 602,55 eurot) määraga 21,90% aastas. Hageja on saanud hagi hinnaks 6 451,50 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue, s.o hagiavalduses toodud summas 4 602,55 eurot, intresside nõue summas 284,14 eurot, lepingu kuutasu nõue summas 33,06 eurot ja võla sissenõudekulud summas 35 eurot on põhjendatud, kuid sissenõutavaks muutunud viiviste nõue mitte. Kohus leiab, et hageja on arvestanud viiviseid perioodi 24.11.2021 kuni 20.05.2022 eest ebaõigesti. Kohtu hinnangul saab arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid pidada põhjendatuks viivisenõuet summas 491,55 eurot (s.o perioodi 24.11.2021 kuni 20.05.2022 eest määraga 21,90% aastas). Edasiulatuva viivise ühe aasta eest on hageja arvestanud õigesti, s.o summas 1 007,96 eurot (4 402,55 x 21,90% aastas). Eeltoodust tulenevalt on hagi hinnaks 6 454,26 eurot (4 602,55 + 284,14 + 33,06 + 35 + 491,55 + 1 007,96).
2. Kostjale S L’le olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 04.07.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
3. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot koos käibemaksuga (s.o 3,5 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot + 20% KM).
4. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 630 eurot ning tulenevalt

§ 175lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus 3 võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 218-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. 13. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 680 eurot (630 + 50) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

14.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4