1-21-356 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2022.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-356 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Sekretär Simona Šois Prokurör Mari V

§ 48911

lg 1 p 1 alusel tunnistada Jaanis Krieli suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu 15.05.

1. a otsuse nr B2359-20 täitmine koos Rootsi Kuningriigi Värmlandi Maakohtu 07.04.
2. a määrusega Eesti Vabariigis lubavataks osaliselt, seda raske narkokuriteo ja narkootikumide salakaubaveo eest mõistetud karistuste täideviimist puudutavas osas. Määrata, et Jaanis Krieli poolt kuulub ärakandmisele vangistus 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud, mille kandmise alguseks lugeda tema vahi alla võtmise päev, s.o 19.12.2019.a. 2.

§ 180

lg 11 ja lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud ehk määratud kaitsja tasud summas 216 (kakssada kuusteist) eurot riigi kanda.

1. Määrus väljastada Jaanis Justiitsministeeriumile. Krielile, kaitsjale, Riigiprokuratuurile ning Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja menetluse käik Justiitsministeerium edastas 18.01.2021.a Harju Maakohtule menetlemiseks Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusametist saadud Jaanis Krieli suhtes tehtud Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu 15.05.2020.a otsuse nr B2359-20 tunnustamiseks ja Jaanis Krieli ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariigis. Kohtuotsus jõustus 18.06.2020.a. Tunnistusest nähtub, et Rootsi Värmlandi Maakohtu 13.03.
2. a otsusega tunnistati Jaanis Kriel süüdi raskes narkokuriteos, kerges narkokuriteos, kerges dopingukuriteos ning narkootikumide salakaubaveos. Teda karistati vangistusega 4 aastat 8 kuud. Lisaks määrati, et ta peab pärast karistuse ärakandmist Rootsist lahkuma tagasipöördumise keeluga kuni
3. 03.2030.a. Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu 15.05.
4. a otsusega vähendati vangistust 4 aasta 2 kuuni. 18.02.2021.a esitas Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusamet vastuse Harju Maakohtu päringule, milles selgitati, et Jaanis Krieli eelvangistuses viibitud aeg oli 154 päeva, s.o perioodil 19.12.2019-17.05.2020.a ning karistust asus ta kandma 18.05.2020.a. Samuti märgiti, et Jaanis Krieli Rootsist väljasaatmise määrasid Värmlandi Maakohus 13.03.2020.a kohtuasjas nr B-5753-19 ja Lääne-Rootsi Ringkonnakohus 15.05.2020.a kohtuasjas nr B
5. Isikule kohaldati Rootsi sissesõidukeeldu kuni 13.03.2030.a. Harju Maakohtu 30.03.2021.a määrusega tunnistati kõnesoleva Rootsi Kuningriigi kohtuotsuse täitmine lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021.a määrusega jäeti Harju Maakohtu määrus muutmata. Riigikohtu 10.11.2021.a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu määrused ning asi saadeti uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Vastuseks Harju Maakohtu pöördumistele on kohtule 05.05.2022.a esitatud Rootsi Kuningriigi Värmlandi Maakohtu 07.04.2022.a määrus, millega muudetakse varem Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu 15.05.2020.a otsusega mõistetud karistust ning Jaanis Krielile mõistetakse raske narkokuriteo ja narkootikumide salakaubaveo eest karistuseks 4 aastat 2 kuud vangistust. 27.06.2022.a. toimunud kohtuistungil leidis prokurör, et kohtuotsuse tunnustamisest keeldumiseks aluseid ei esine. Lähtudes Rootsist saabunud dokumentidest ja seal määrusega tehtud karistuse täpsustusest, saab Rootsi kohtuotsust tunnustada. Nii nagu Värmlandi kohtu määrusest selgub, siis Rootsi muutis esialgset otsust ja kohtunik leidis, et need kuriteod, mis Eesti seaduse järgi ei ole kuriteod, ei omanud lõppkaristuse mõistmisel tähtsust. Seega karistusmäär jäeti samaks. 2

50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt.

50835 lg 2 kohaselt tunnustab Eesti ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on

§-s 4896 nimetatud süüteoga. Tunnistuse kohaselt on Jaanis Kriel süüdi mõistetud raskes narkokuriteos ja narkootikumide salakaubaveos. Need vastavad

§ 4896p-s 5 nimetatud tegudele.

Seega ei ole mõlemapoolse karistatavuse kontrollimine tingimata vajalik. Samas, arvestades praeguses asjas tõusetunud küsimusi, siis rõhutab kohus, et kõnealustest kuritegudest on raske narkokuritegu ja narkootikumide (psühhotroopsete ainete) salakaubavedu kuriteoks ka Eestis ning need on kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 1 järgi. Nimelt karistatakse Eesti Vabariigis narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Jaanis Krielile on nende tegude eest mõistetud Rootsi Kuningriigis 4 aasta 2 kuu pikkune vangistus, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Rootsi Kuningriigis mõistetud karistus muutmisele. Samal ajal tuleb sedastada, et dopinguaine omamine ja narkootilise aine tarvitamine ei ole Eesti Vabariigis kuriteona karistatavad, ning samuti ei sisaldu need

§ 4896lg-s 1 nimetatute hulgas.

Kohus osundab, et nende kahe kuriteo osas on Rootsi kohtuotsus, mille tunnustamist kohtult taotletakse, jätkuvalt jõustunud. Küll aga on Rootsi siseriiklikku menetluskorra järgi läbi viinud menetluse, mis on vajalik selleks, et oleks võimalik tunnustada Rootsi kohtuotsust kuritegude osas, mille eest mõistetud karistuse täideviimise üleviimine on võimalik. Selleks esitas Karlstadi prokuratuur Rootsi kohtule vastava taotluse ja Värmlandi Maakohus täpsustas 07.04.2022.a määrusega varasemalt Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu 15.05.2020.a otsusega mõistetud lõplikku karistust, mõistes raske narkokuriteo ja narkootikumide salakaubaveo eest karistuseks 4 aastat 2 kuud vangistust. Seega on tegu olukorraga, kus ühelt poolt nähakse tunnustamiseks saadetud kohtuotsusega ette süüditunnistamine mh kahe teo eest, mis ei ole 3

§-s 50835 nimetatud menetluskord, mis on suunatud kohtuotsuse, mitte aga üksikute karistuste tunnustamisele. Lisaks tuleb tähele panna praeguses asja eelnevas menetluses esitatud Riigikohtu seisukohta, mis kinnitas üheselt, et

-i asjasse puutuvaid sätteid tuleb tõlgendada viisil, et EL-i liikmesriigi kohtuotsuse täitmise võib tunnistada mõne teo osas lubatavaks ning mõne suhtes lubamatuks (RKKKm 1-21-356, p 14). Kohus osundab, et Eesti Vabariigi kriminaalmenetluse seadustiku

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on

§ 50836lg-s 1 nimetatud isik.

Praegusel juhul on saanud Jaanis Kriel oma arvamuse esitada ja esitatud materjalidest nähtuvalt Jaanis Kriel enda Eestisse ületoomist ei soovi. Kohus märgib, et asjakohane ei ole kaitsja viide Jaanis Krieli seisukoha puudumisele menetluses, kus Rootsi Kuningriigi Värmlandi Maakohtu 07.04.2022.a määrusega muudeti varem mõistetud karistust. Ilmselgelt puudutab nimetatud määruses mainitud seisukoht seda konkreetset menetlust karistuse täpsustamise osas. Ületoomise osas on Jaanis Kriel saanud oma seisukoha esitada juba varasemalt.

§ 50836

lg 1 p 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetu on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Praegusel juhul nähtub materjalidest ning rahvastikuregistri andmetest, et Jaanis Kriel on Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukoht enne kinnipidamist asus Rootsis. Samas on tema suhtes kohaldatud Rootsi Kuningriigist väljasaatmist (tl 4pö, 56pö-58). Nimetatud põhimõte on kooskõlas ka Nõukogu raamotsusega 2008/909/JSK (art 4 lg 1, art 6 lg 1, 2). Seega on Rootsi Kuningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine osaliselt lubatav ja karistus täidetav ka Eestis ning seda arvestamata Jaanis Krieli enda seisukohta. Kaitsja märkis kohtuistungil, et kuivõrd praegusel juhul on tegemist kohtuotsuse osalise tunnustamisega, peaks raamotsuse art 10 järgi olema riikide vahel kokkuleppe selle kohta, et otsuseid saaks osaliselt tunnustada. Antud juhul see aga puudub ja seega tulnuks Rootsil esitatud tunnistus tagasi võtta. Kohus sellise mõttekäiguga ei nõustu. Esiteks tuleb tähele panna, et raamotsuse art 10 lg 1 kohaselt tuleb enne kogu otsuse tunnustamisest ja karistuse täideviimisest keeldumist konsulteerida väljaandjariigi pädeva asutusega, et saavutada vastav kokkulepe. Kohus leiab, et kohtu varasem tegevus ja kirjavahetus praeguse menetlusega seoses vastab taolise konsultatsiooni tingimustele. Seda enam, et väljaandjariigi asutus on mõistnud, et esialgse tunnistuse järgi ei olnud Rootsi kohtuotsus tunnustatav ega täidetav. Mis puudutab raamotsuse art 10 lg-s 2 nimetatut, siis tuleb siinkohal tähele panna, et see suunab just igal üksikjuhtumil põhinevale kokkuleppele. Arvestades nii varasemat kommunikatsiooni Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusametiga, kui ka Rootsi Kuningriigi Värmlandi Maakohtu 07.04.2022. a määruse sisu, on ilmne, et väljaandja riigi poolt on selline kokkulepe saavutatud konkludentselt. Seda on tehtud Rootsis vastava menetluskorra käivitamisega, mis võimaldas muuta varem kõigi (sh Eestis mittekaristatavate) tegude eest mõistetud ühist karistust ja mõista eraldi karistus Eesti karistatavate tegude eest. Kõik see on tehtud väljaandja- ja täidesaatva riigi pädevate asutuste ühisel arusaamisel sellise tegevuse eesmärgist ning seejuures ei ole sellise tunnustamise ja täitmise tulemusel karistuse kestus pikenenud. 4

§ 48911

lg 1 p 1 kohaselt ja arvestades raamotsuse art 10 lg-d 1 ja 2 tunnistada Rootsi Kuningriigi Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu 15.05.

1. a otsuse nr B2359-20 täitmine ja seda muutva Rootsi Kuningriigi Värmlandi Maakohtu 07.04.
2. a määruse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks osaliselt, seda Jaanis Krielile raske narkokuriteo ja narkootikumide salakaubaveo eest mõistetud karistuse täitmise osas. Seejuures tuleb määrata, et Jaanus Krielil kuulub ärakandmisele 4 aastat 2 kuud vangistust, mille karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahi alla võtmise päev 19.12.2019.a. Käesolevas menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Yaroslav Radziwillile makstav kaitsjatasu põhjendatud ulatuses, summas 54 eurot, seda välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamise ning ühel kohtuistungil osalemise eest. Lisaks, ka eelnevas menetluses tekkisid menetluskulud, kokku summas 162 eurot (sellekohased maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid tühistati Riigikohtu 10.11.2021.a määrusega). Ka praegune kohtukoosseis peab neid kulusid vajalikuks ja põhjendatuks. Seejuures arvestab kohus seda, et tegu on keskmisest kohtuotsuse tunnustamise menetlusest mõnevõrra keerukama asjaga. Seega on menetluses tekkinud kulusid kokku summas 216 eurot (v.a Riigikohtu määruse alusel riigi kanda jäetud summa). Kohus märgib, et

-s ei sisaldu aga regulatsiooni selle kohta, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Samas,

§ 180

lg 11 kohaselt peab kohus arvestama määratud kaitsja kulude osas hüvitamise otsustuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Siinkohal kohus võtab arvesse seda, et praegust menetlust ei algatanud Jaanis Kriel ning tegelikkuses ei ole ka soovinud enda ületoomist Eesti Vabariiki, kuid

§ 480lg 1 p 3, 4 järgi on kaitsja osavõtt taolisest menetlusest kohustuslik.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et nimetatud menetluskulu tuleb jätta tervikuna Eesti Vabariigi kanda. Kohus juhindub

§ 145, § 180 lg 11, 3; § 48911 lg 1 p 1, § 50835, § 50836 lg 1 p 2, § 50839, § 50845. Kristina Väliste kohtunik 5