lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust ning
Kokkuvõttes asub kohtuväline menetleja seisukohale, et Siarhei Stsiapanau’le määratud karistus oli kooskõlas
lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, kuid leiab, et arvestades menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi, leidub alus määratud rahatrahvi vähendamiseks. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi 2 4-22-2546 kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on üheselt tõendatud, et Siarhei Stsiapanau juhtis 24.06.2022 kella 21:35 ajal xxxx mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx ilma juhtimisõiguseta. Seda tõendavad nii kohapeal koostatud väärteoprotokoll, millele kaebaja on alla kirjutanud (tl 1), samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 2), kus kaebaja tunnistab rikkumist ja esitab omapoolse selgituse ning tunnistaja patrullpolitseinik V. Š.’i ülekuulamise protokoll (tl 4-5), milles tunnistaja selgitab menetlusaluse isiku kinnipidamist ning temal juhilubade puudumist. Samuti tõendavad Siarhei Stsiapanau poolt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus (tl 3), mille kohaselt Siarhei Stsiapanau kõrvaldati 24.06.2022 kell 21:35 sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest (tl 6) nähtub, et Siarhei Stsiapanaul puudus 24.06.2022 Eesti Vabariigi juhiluba. Seega on Siarhei Stsiapanau toime pannud LS § 201 lg-s 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo ehk mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. Kohus leiab, et subjektiivse koosseisu mõttes pani kaebaja teo toime hooletusest.
lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Liiklusseaduse § 99 lg 1 p 3 ja lg 6 järgi kehtis kaebaja juhiluba 12 kuud alates tema Eestisse elama asumisest. Rahvastikuregistri väljatrüki (tl 8-9) kohaselt on menetlusalusel isikul Eestis elukoht juba alates 2019.a, st väärteo toimepanemise hetkel tal Eestis kehtiv juhtimisõigus puudus. Kaebaja väide nii kaebuses kui ka tema ülekuulamise protokollis oli, et ta ei olnud teadlik juhilubade ümbervahetamise kohustusest ning et ta ei ole Eestis väga kaua aega elanud ja ei tunne kõiki seadusi. Kohus leiab, et kaebajal oli piisavalt aega, et ennast kurssi viia Eestis kehtivate seadustega ning vajalikud toimingud teha. Sellekohane info oli kaebajale kättesaadav.
lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.
Seega on kohtu hinnangul Siarhei Stsiapanau rikkumise toime pannud ettevaatamatusest. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järelikult on Siarhei Stsiapanau toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. LS § 201 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (so 800 eurot) või aresti. Karistuse määramise alus on
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on Siarhei Stsiapanau’le määranud karistuseks LS § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, mis on sanktsiooni keskmine määr. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Siarhei Stsiapanau’d mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte (tl 12) kohaselt on ta varem karistamata isik, mistõttu võib isikule etteheidetavat väärtegu pidada pigem erandiks ning seetõttu tema esmakordne karistamine ei tohi olla põhjendamatult raske. Samuti nähtub Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist (tl 6), et kaebaja on lühikest aega peale rikkumist oma juhiload ümber vahetanud ning kehtiva juhtimisõiguse Eestis omandanud. Seega on kohus veendunud, et kaebaja on oma rikkumisest vajalikud järeldused teinud. Kohus nõustub kohtuvälise 3 4-22-2546 menetlejaga, et kaebaja poolt juhtimisõiguse omandamiseks vajalike toimingute tegemist võib pidada isiku karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on väike ning temale mõistetud karistust tuleb vähendada. Kohus tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ning mõistab talle karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Rahatrahvi tasumisel tuleb lähtuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud makserekvisiitidest. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.