Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.12.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti 07.01.2020 tsiviilasjas nr xxxx välja O. P.ilt (hageja) igakuine elatis A. P.le (kostja I) ja U. P.le (kostja II) nende ülalpidamiseks alates 12.06.2019 kuni täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) suuruses, mis vastab 40%-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni 31.12.2019.a 216 eurot kuus; alates 01.01.2020 233,60 eurot kuus). Kohus tegi otsuse lähtudes sellest, et lapsed veedavad mõned päevad kuust isaga ning on sel ajal hageja vahetul ülalpidamisel. Vastavalt kohtuotsuse tegemise kehtiva suhtlemiskorrale veetsid lapsed isaga 6 täispäeva kuus. 09.11.2020 suhtlemiskorra kindlaksmääramisega seotud tsiviilasjas nr xxxx sõlmisid hageja ja M. P. kompromissi, millega leppisid kokku suhtluskorra selliselt, et suvevaheajal viibivad lapsed kummagi vanema juures nädala kaupa. Kumbki vanem kohustub andma teisele nõusoleku ühel korral kuni 2 nädala pikkuseks reisiks. Ühe vanemaga reisimise järgselt saavad lapsed viibida teise vanema juures vähemalt toimunud reisi kestuse aja. Hageja peab oluliseks muutuseks, et suveajal veedavad lapsed 15 päeva kuus 6 päeva asemel. Isa on täitnud ja kavatseb ka tulevikus täita kompromissi tingimused ja veeta pool suvevaheajast lastega. Isa katab kõik lastega seotud kulud suvekuudel ise. Hageja on veendunud, et asjaolud on oluliselt muutunud, nimelt hageja veedab suvel vähemalt 15 päeva iga kuu lastega, kandes kõik laste ülalpidamiskulud ning ka lisakulud, mis võivad kaasneda laste elamisega isa juures. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist selliselt, et hageja tasub kostjatele kuni nende täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuiselt suuruses, mis vastab 40%-le Vabariigi Valitsuse poolt 2 kehtestatud kuupalga alammäärale, v.a. juuni, juuli, august. 14.02.2022 täpsustas hageja oma hagiavaldust ning märkis, et tsiviilasjas nr xxxx kohus ei ole arvestanud, et lapsed viibivad suvevaheajal iga vanema juures võrdselt. Samuti märkis hageja, et katab kõik lastega seotud kulutused ise. Kuna laste ema ja isa suhted on pingelised ning vanemad ei suhtle üksteisega, on isa taganud lastele kõike vajalikku, s.h. riided, lastetoa sisustus, vabaajaveetmise võimalused jne. Isa on oluliselt suurendanud oma ülalpidamiskohustust, kuna seoses sellega, et lapsed veedavad pool suvevaheajast isaga, isa on ehitanud nendele välja eraldi toa ning kannab täiendavad nii ajalises kui ka materiaalsed kulud laste ülalpidamiseks. Ei vasta laste huvidele, et olukorras, kus laps elab 15 päeva 6 asemel isa juures juuni, juuli ning august, peab laps igakordselt kandma kaasa isa juurde riideid, mänguasju ja muid eluks vajalikke esemeid. Lisaks sellele, otsuses tsiviilasjas nr xxxx kohus märkis, et jätab tähelepanuta hageja 23.07.2021 esitatud täiendavad tõendid (s.o tšekid laste kulude kohta; laste isa diplom läbitud koolituse kohta; keskmised kulud). Kuna kohus ei olnud eelnimetatud tõendid võtnud arvesse, esitab hageja 2020 ning 2021 kulude arvestuse koondtabeli, mille alusel on võimalik kohtul teha hinnang kulude suurenemise kohta. Lisaks on hagejal 2022 oluliselt halvenenud tervis. Hagejal on diagnoositud raske xxxx ning selle tulemusena vajab hageja täiendavaid kulutusi tervisele ning hambaproteesimisele. Võimalik ravi sisaldab nii operatsiooni kui ka proteesimist, mis takistab ka hageja tööl käimist. Kuna hageja töötab enda ettevõttes, võib tulevikus võimalik ravi ning taastumine mõjutada hageja sissetulekut. Hageja on seisukohal, et elatisenõude aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud ka õigusliku olukorra muutumise tõttu. Alates 01.01.2022 koosneb miinimumelatis järgmistest komponentidest: baassumma 200 eurot; baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, hagiavalduse esitamise päeva seisuga on lisatav summa 43 eurot; elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust, hagiavalduse esitamise päeva seisuga pool toetusest on 30 eurot; lapse jagatud elukoht, s.o kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt. Lapsed veedavad isaga keskmiselt 8 päeva kuus. Seega palus hageja vähendada elatist mõlema kostja osas 99,61 euroni kuus (k.a juuni, juuli, august). 30.05.2022 esitatud dokumendis palus hageja vähendada elatist mõlema kostja osas 140 euroni kuus (k.a juuni, juuli, august). Kostjate vastus Kostjad palusid jätta oma 03.02.2022 esitatud vastuses hagiavalduse rahuldamata. Kohus juba vaatas hageja elatise vähendamise hagiavalduse läbi tsiviilasja nr xxxx raames. Tsiviilasja nr 221-19068 raames esitas hageja hagiavalduses kohtule samad põhjendused ja samad asjaolud. Nende asjaolude ja põhjenduste alusel tegi Harju Maakohus juba kohtuotsuse, mis on jõustunud 10.11.2021. Kostjad on seisukohal, et kuu aja jooksul ei ole asjaolud muutunud sellisel määral, et kohtusse uus hagiavaldus esitada. Samuti märkisid kostjad, et kohus võttis arvesse suhtlusgraafikut, mis oli tehtud tsiviilasja nr xxxx raames kohtuotsuse tegemisel tsiviilasjas nr xxxx. Väärad on laste isa väited, et suvel ei ole lastel kulusid. Kostjad rõhutavad, et suvine koolivaheaeg algab juuni keskel, mitte esimesest juunist, nagu väidab hageja. Seega veedavad lapsed juunis isa juures vaid ühe nädala. Samuti katab laste ema kostjate kulusid ka suvel. 3 18.03.2022 esitatud täiendavas vastuses selgitasid kostjad, et nende igakuised kulud ei ole vähenenud alates eelmise kohtuotsuse tegemise ajast. Tulenevalt elukalliduse tõusust võivad kostjate igakuised kulud olla isegi suurenenud. Kostjad rõhutavad, et elatise suurust juba vähendati ja iga lapse kohta on elatis hetkeseisuga 233,60 eurot. Samuti märkisid kostjad, et laste isa halb tervislik seisund on tõendamata. Probleemid hammastega ei vii töövõimetuseni. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 ning
alusel.
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).
sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. 4 Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxxx 07.01.2020 kohtulahendi tegemisel. Samuti tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et osaliselt samasisulise hagiavalduse elatise vähendamise nõudes esitas hageja ka tsiviilasjas nr xxxx.
märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga. Hageja on käesoleval juhul viidanud ka oma tervislikule seisundile. Hageja poolt esitatud seisukohtadest nähtuvalt on hagejal diagnoositud raske xxxx, mille tulemusena vajab hageja täiendavaid kulutusi tervisele ning hambaproteesimisele. Hageja on märkinud, et raviteenused osutatakse Venemaal ning ravikulud on juba kokku 12 000 eurot, millest 7400 eurot (657200 rubla) on ravikulu, ligi 1000 eurot ravimite kulu (ravimid ostetakse kogu ravikuuri ajal, seega, kulu lisandub igakuiselt), transpordi kulu ning Venemaal viibimise kulu. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt esitatud raviplaani ja ravikuludega on tõendatud, et hageja hammaste seisund on olnud halb ning sellega seoses on hageja pidanud kandma täiendavaid kulusid (dtl 360, 433-437). Iseenesest on ka eluliselt usutav, et hageja poolt välja toodud tervislik seisund võib tekitada hagejale ebamugavusi tema igapäevases elus (nt söömine, halb enesetunne). Samas on tõendamata, et hageja tervislik seisund mõjutaks oluliselt hageja majanduslikku olukorda, eelkõige sissetuleku teenimise võimalusi. Hageja ei ole töövõimetu ning samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendina ühtegi haiguslehte ega muud dokumenti, millest nähtuks, et hageja majanduslikud võimalused seoses tema tervisliku seisundiga oleks halvenenud. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Venemaal oleks raviteenuste osutamine odavam, arvestades, et kostja peab kulusid kandma ka sinna sõiduks ja seal elamiseks. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tervislik seisund elatise vähendamise aluseks.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid 7 täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.