lg-d 1 ja 11 sätestavad koosmõjus (varasem sama seaduse § 15), et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui (
): - 1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; - 5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid; - 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; - 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist.
Sama kinnitas isik ka veel kohtuistungil. - Isiku suhtes kohaldati järelevalvemeetmetena kohustusi elada kindlaksmääratud elukohas, ilmuda PPA-sse registreerimisele kui ka teavitada elukohavahetusest või pikemast eemalviibimisest (08.11.2021 ettekirjutus). Isik lahkus sellegipoolest 2022. aasta aprillis oma elukohast ega olnud PPA-le kättesaadav. Ka ei ilmunud isik registreerimisele. Elukohast lahkumist, sh Schengenist väljasaatmise vältimise eesmärgil on ka isik ise kinnitanud (03.09.2022 vestlus) (
- Isik on kinnitanud PPA-le, et ei soovi Schengeni tsoonist lahkuda (03.09.2022 vestlus). Asja materjalidest nähtub, et kuigi isik nõustus algselt vabatahtlikult lahkuma, taotles ta hiljem rahvusvahelist kaitset, mis loeti selgelt põhjendamatuks (13.01.2022 otsus). Isik on nii
Isiku põgenemist, s.o PPA-ga koostööst kõrvalehoidumist ei ole takistanud ka passi hoiule võtmine (samas p 6), vaid isik on ilma passita Schengeni tsoonis ringi liikunud, s.o Poola. Lisaks sellele, et isik on varem rikkunud talle seatud kohustusi (nii lahkumiskohustust kui ka järelevalvemeetmeid), on isik korduvalt toime pannud varguse katse. See näitab, et isik ei ole lisaks PPA korraldustele võimeline või ei soovi täita mistahes õiguskorra tavapäraseid nõudeid ja hoiduda õigusrikkumistest (vargustest). Seetõttu puudub kohtul veendumus, et isik võiks vabaduses viibides vabatahtlikult aidata enda väljasaatmisele kaasa. Pigem on isiku senise käitumise alusel prognoositav, et vabaduses viibides asub isik uuesti lahkumiskohustusest kõrvale hoiduma. Isiku istungil antud selgitus, et ta seekord täidaks järelevalvemeetmeid, ei ole seetõttu isiku varasemat käitumist arvestades veenev ega piisav. 6. Kohus rahuldab taotluse
lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus
p-dega 1, 5, 6, ja 9 ning annab loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kaheks kuuks, kuna esineb isiku põgenemisoht ja leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kasutada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.