RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-2395 30. se

) § 79 lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt. Alternatiivse nõude osas on kaebus tähtaegne. Selles osas oli vaide tagastamine õigusvastane. 2

§ 75). 6.2.

Kui haldusakti pole isikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud, tuleb tal see mõistliku aja jooksul välja nõuda. Kui ta seejärel 30 päeva jooksul kohtusse pöördub, ei ole ta kaebetähtaega ületanud. Ka vaide esitamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil isikul on võimalik akti sisuga tutvuda. Kui isik saab teada, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent viivitab ebamõistlikult kaua selle hankimisega, võib tähtaja lugeda ületatuks. 6.

2. märtsil 2020 antud ehitusloast kaebajat ei teavitatud, kuigi seda oleks tulnud teha. Kolmandad isikud esitasid ehitamise alustamise teatise
3. juunil 2020 ning alustasid pärast seda ehitamist. Seega pidi kaebajal hiljemalt
4. a juunis tekkima kahtlus, et antud on teda puudutav ehitusluba. Kaebaja pidanuks siis loa välja nõudma ning kontrollima, kas see võib rikkuda tema õigusi. Seejärel saanuks ta loa 30-päevase tähtaja jooksul vaidlustada. Vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamine on seotud haldusaktist, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisega. 6.
5. Kaebaja ei astunud mõistliku aja jooksul samme, et luba koos selle aluseks olnud ehitusprojektiga talle teatavaks tehtaks. Kaebaja laadis ehitusloa ehitisregistrist alla alles
6. augustil 2021 ning esitas vaide
7. augustil
8. Kaebaja esitas vaide seega

§-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes. Vastustaja tagastas selle õigesti. 6.

1. Kuna vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt, tuli kaebus halduskohtule esitada HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Kaebus on
2. oktoobril 2021 esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades. 6.
3. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebajal oli siiski võimalik esitada tähtaja ennistamise põhjendused ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Kaebaja tugineb vastustaja vastuolulisele ja eksitavale käitumisele. Selline käitumine võib anda aluse tähtaeg ennistada, kui eksitamine on ilmne. Praegusel juhul see nii ei ole. Viimsi vald ei ole kaebajat eksitanud väitega, et ehitusluba on antud projektile, mis kooskõlastati kaebajaga. Kaebaja jättis ehitusloa mõistliku aja jooksul välja nõudmata enda hooletusest. 6.
4. Kuna esialgset ehitusprojekti muudeti kaebajat teavitamata, võib kaebajal olla alus taotleda ehitusloa menetluse uuendamist ja loa muutmist või kehtetuks tunnistamist. Taotluse rahuldamata jätmise korral võib kaebaja pöörduda halduskohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. OÜ Solarcom esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja halduskohtu määruse osas, millega kohus lõpetas haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Alternatiivselt palus kaebaja kaebetähtaja ennistada. 7.
6. Kaebajale tutvustati ehitusloa eelnõu
7. septembril
8. Ehitusluba anti aga sõnamurdlikult projektile, mida kaebajaga ei kooskõlastatud.
9. a suvel ei pidanud kaebaja mõistma, et ehitustööd ei toimu temaga kooskõlastatud projekti järgi. Kui kaebajaga ei oleks esmast ehitusprojekti kooskõlastatud, oleks ta pidanud tõesti tegema
10. a suvel kõik endast oleneva, et välja nõuda ehitustegevuse aluseks olevad haldusaktid. Praegusel juhul ei pidanud ta aga ehitustegevust märgates üle kontrollima, kas ehitatakse ikka projekti järgi, mis temaga kooskõlastati. Ta võis eeldada, et ehitusprojektis oluliste muudatuste tegemise korral oleks talt uut kooskõlastust küsitud. Kaebaja täitis hoolsuskohustuse, tutvudes talle kooskõlastamiseks esitatud ehitusprojektiga. 3

§ 27lg 2).

Kättetoimetamisviga mõjutas kaebaja võimalust tutvuda ehitusloa sisuga. 7.

1. Kui vastustaja leidis, et vaie pole tähtaegne, pidanuks ta andma kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus. Vastustaja käitumine oli ilmselgelt eksitav. Esmast ehitusprojekti kaebajaga kooskõlastades lõi vastustaja talle ettekujutuse, et ka ehitusprojekti olulised muudatused temaga kooskõlastatakse.
2. Kolmandad isikud esitasid määruskaebusele vastuse, milles leidsid, et kaebaja sai ehitusloast teada ehitustegevuse algusest juunis
3. Vertikaalplaneeringut hõlmavad tööd (künka rajamine) kestsid
4. a maikuust
5. juulini. Kui kohus siiski leiab, et kaebaja sai ehitusloast teada alles
6. juulil 2021, oleks kaebaja pidanud vaide esitama hiljemalt
7. augustil 2021, kuid esitas
8. augustil
9. Kaebaja väitis alles kohtule esitatud kaebuses esimest korda, et sai ehitusloast teada
10. augustil
11. Riigikohtu praktika järgi on tähtaegade kulgemine seotud haldusaktist, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisega. Tähtaja ennistamist pidanuks kaebaja taotlema vaidemenetluses. Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kuna kaebajat esindavad advokaadid, ei ole kohane heita halduskohtule ette seda, et viimane ei andnud kaebajale võimalust taotleda tähtaja ennistamist. Kaebetähtajad on kehtestatud õiguskindluse ja stabiilsuse kaitseks.
12. Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles tõdes, et arusaamatutel asjaoludel asendati kaebajale tutvustatud vertikaalplaneerimise joonis ehitusloa saanud projektis teistsugusega. Ehitustöid ei hakatud seejuures tegema ka mitte ehitusloa saanud plaani järgi, vaid hoopis kolmandal viisil. Tegelikult töösse läinud variant oli siiski loa saanuga võrreldes kaebaja õiguste seisukohast soodsam, seda nii künka kalde kui ka kõrguse osas. Seetõttu vastustaja järelevalvemenetlust ei algatanud. Hoonete kõrgusest, omavahelisest kaugusest ja akende suunast tulenevalt ei mõjuta rajatud künka kallak ja tee kõrgus tegelikkuses kaebaja kinnistul privaatsust. Privaatsust võimaldaks kaitsta ainult haljastuse rajamine kinnistute piirile, mida kaebajale ka pakuti. Ehitusluba ei tulnud kaebajale kätte toimetada, kuna ehitusluba andes ei olnud vastustajale teada, et vertikaalplaan on vahetusse läinud ja et see võib naabri õigusi riivata. Kui naabrid on olnud menetlusse kaasatud, ei tee haldusorganid vastustajale teadaolevalt ehitus- ja kasutusluba neile eraldi teatavaks. Huvitatud isikutel on võimalik jälgida menetluse käiku ehitisregistris, kus load on avalikult kättesaadavad. Individuaalne teavitamine on ressursimahukas, mistõttu seda ei tehta.
13. Kaebaja esitas vastustaja vastuse peale seisukoha, milles selgitas, milles seisnevad kaebajale tutvustatud ehitusprojekti, ehitusloa saanud projekti ja ehitamise aluseks oleva projekti erisused. Kaebaja märkis, et on

§ 11lg 1 p 3 mõttes puudutatud isik, kellele ehitusluba tuli kätte toimetada. Ehitusseadustik (Eh

S) ei näe selles osas ette erisusi võrreldes

-ga. Ehitisregister võimaldab saata menetlusosalistele automaatteavituse ehitusloa andmisest. See ei ole vastustajale ülemäära koormav. 4

§ 87

järgi on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata, õigus pöörduda HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuigi HKMS § 47 esimene lõige käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust, on sama paragrahvi teine lõige kohaldatav nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (vrd nt RKHKm 3-3-1-80-15, p 17 ja 3-20-999/37, p 17).

1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui sai teada vaide tagastamisest. Asja lahendus sõltub seetõttu küsimusest, kas kaebaja pidas kinni vaidluse kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, st kas ta esitas vaide tähtaegselt.
2. Kui isikule pole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et antud on teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et akt talle teatavaks tehtaks (RKHKm 3-3-1-52-00, p 2; 3-3-1-25-09, p 11). Kaebetähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7; RKHKm 3-3-1-91-14, p 10; 3-20-999/37, p 19). Ringkonnakohus leidis õigesti, et samamoodi tuleb kohaldada

§ 75

, mis seab vaide esitamiseks tähtaja 30 päeva alates päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai (RKHKm 3-20-999/37, p 19).

1. Ringkonnakohus küsis kaebajalt, millised olid tema õigusi mõjutavad muudatused ehitusprojektis. Kaebaja selgitas
2. märtsil 2022 esitatud vastuses, et talle kooskõlastamiseks esitatud projektis oli kinnisasjade piiri vahetusse lähedusse kavandatud tasane pinnas ilma ehitisteta. Sinna pidi rajatama kiviktaimla. Ehitusloa saanud projektis hakkab küngas tõusma kinnisasjade piirilt. Kaebaja aia vastu on kavandatud betoonist tugimüür. Kaebaja sõnul põhjustavad projektis tehtud muudatused tema kinnisasja väärtuse vähenemise. Kinnisasjal väheneb valgus ja halveneb vaade. Kinnistul asuv hoone on jäänud võrreldes külgneva kinnisasjaga auku ning selle esimene korrus on muutunud pimedaks soklikorruseks. Küngas ja sellele toetuv hoone ei sobi kaebaja hinnangul olemasoleva hoonestuse ja maastikuga. Sademevesi valgub naaberkinnistult kaebaja kinnistule.
3. Kohtud ei ole hinnanud kaebaja väidete tõendatust ja õigsust. Siiski on juba praeguses menetlusstaadiumis võimalik järeldada, et ehitusprojektis tehti pärast selle kaebajale tutvustamist kaebaja kinnistu piiri ääres olulisi vertikaalplaneerimist puudutavaid muudatusi. Seda möönab ka vastustaja.
4. Vastustaja eksis ehitusloa menetluses kaebaja suhtes korduvalt. Esmalt jättis vastustaja kaebajale tutvustamata ehitusprojektis tehtud kaebaja õigusi mõjutada võivad muudatused. Teiseks ei teavitanud vastustaja kaebajat ehitusloa andmisest (

§ 62lg 1).

Kaebaja oli ehitusloa menetluses menetlusosaline (

§ 11lg 1 p 3, Eh

S § 42 lg 6), kellele ehitusluba tuli teatavaks teha (

§ 62lg 1).

Vastustaja leiab, et ei pidanud ehitusluba kaebajale teatavaks tegema, kuna sellega oleksid kaasnenud ülemäärased kulud. Vastustaja selline seisukoht ei põhine seadusel. 5

§ 40

lg-s 1 sätestatud õigus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited illusoorseks. Tegelikult andis vastustaja ehitusloa teistsugusele projektile, seejuures ei teavitanud ta kaebajat ei ehitusloa andmisest ega selles tema õigusi riivavas osas tehtud muudatustest. Kaebaja ei pidanud seega

1. a juunis teadma, et olemas on sellise sisuga ehitusluba, nagu tegelikult antud oli.
2. Olukorras, kus vastustaja ei teavitanud piirinaabrit ei ehitusprojekti muutmisest ega ehitusloa andmisest, ei saa hoolsuskohustuse järgimiseks nõuda, et naaber siseneks ehitustegevuse algust märgates omal algatusel ehitisregistrisse, otsiks sealt välja ehitusloa ja ehitusprojekti ning kontrolliks üle, kas projekt on tema õigusi puudutavas osas samaks jäänud. Vastasel juhul pandaks riskid, mis tulenevad ehitusloa menetlust korraldava haldusorgani eksimustest, menetluses kolmanda isikuna osaleva naabri kanda. Kirjeldatud viisil haldusmenetlust läbi viies on haldusorgan puudutatud isikut ilmselgelt eksitanud. Sellega seotud risk kaebetähtaja kulgema hakkamise edasilükkumiseks jääb vastustaja kanda.
3. Kaebus tuleb osas, milles halduskohus menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetas, saata tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6