) § 427). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 197 teise lause kohaselt, kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
lg 1 p 12 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi läbi vaatamata. 10.
Kostja II menetluskulud jättis kohus kostja II enda kanda, sest kostja II loovutas enda nõude pärast hagi menetlusse võtmist ja enne kohtule vastuse esitamist. Kostja II on kaotanud menetluse vältel võlausaldaja staatuse ja tema vastuväidetel ei ole perspektiivi. Kostja I menetluskulud jättis kohus vastavalt
Tuginedes
lg 1 p-le 2 jättis kohus kostja I menetluskulud kindlaks määramata, sest nende nimekirja nõudmise ja seisukohtade küsimisega oleks menetlus veelgi veninud. Kui kostja I soovib asjas menetluskulude hüvitamist, tuleb vastav taotlus esitada 30 päeva jooksul maakohtu 27.05.2022 määruse jõustumisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 11. 17.06.2022 esitas hageja maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tunnistada
ning
lg 1 p 1 Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. 12. Määruskaebuses leiab hageja, et maakohus on 28.02.2022 määrusega tagatise 6874,80 eurot määramisel rikkunud
lg-s 1 ning
§-s 328 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Hagejale ei antud võimalust esitada kohtule seletusi ja põhjendusi, sh tõendada oma maksejõulisust, ega vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Määrus ei olnud seaduslik ega põhjendatud
Samuti leiab hageja, et
Kostja I kui õigusteadmistega isik oleks pidanud esindama ennast pankrotimenetluses ise. Hageja märgib, et kuivõrd hageja ei pidanud võimalikuks tasuda kohtu määratud ebamõistlikult suurt menetluskulude tagatist, jättis kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Hageja hinnangul rikub Pärnu Maakohtu 27.05.2022 määrus tema põhiseadusest tulenevaid õiguseid. Hageja tugineb PS §-le 11, mis sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Teiseks tugineb hageja PS §-le 15, mis sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Hageja hinnangul piirab maakohtu 27.05.2022 määrus põhjendamatult hageja õigusi ning moonutab piiravate õiguste ja vabaduste olemust. Hageja hagi on jäänud rahuldamata ainult põhjusel, et hageja ei tasunud kostja ebamõistlikult suurte ning põhjendamatute menetluskulude katteks tagatist. Selliselt on määrus põhiseadusega vastuolus. Hageja hinnangul moonutavad 3 2-21-2764
ning
lg 1 p 12 piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, mistõttu palub hageja tunnistada
ning
Lisaks vaidlustab hageja maakohtu otsustuse jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuna menetlus ei ole sisuliselt veel alanud. Kostja on teinud ainult formaalse protseduurilise avalduse tagatise määramiseks ega ole sisulist õigusabi kostjale osutanud. Avaldus on esitatud standardsel vormil. 13. Kostja I palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Samuti palub ta jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja I leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuna hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kostja I toob välja, et hageja ei vaidlusta tegelikult maakohtu 27.05.2022 määrust, vaid üritab teistkordselt vaidlustada maakohtu 28.02.2022 määrust, millega kohustati hagejat andma tagatis kostja I menetluskulude katteks. Kuna 28.02.2022 määrus on jõustunud, ei saa hageja seda vaidlustada. Kostja I hinnangul on
Vastavad sätted ei piira hageja õigust pöörduda kohtusse, vaid sätestavad kohtu kohustuse jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hageja ei maksa kohtu poolt määratud tähtaja jooksul tagatist. Hagejal ei ole põhiseadusega tagatud õigust nõuda oma hagi sisulist lahendamist ka juhul, kui hageja on kohtu määrusest tuleneva kohustuse täitmata jätnud ja sellega tekitanud ise aluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja I arvates võiks hageja teoreetiliselt vaidlustada vaid
See säte ei ole aga asjassepuutuv norm, kuna Pärnu Maakohus ei ole määruses sättele tuginenud. Kohus jättis menetluskulud
14. Kostja II (vastuses on nimetatud ka kostja II õigusjärglane) palub jätta rahuldamata hageja määruskaebus ja selles sisalduv taotlus tunnistada
ja
Kostja II palub jätta maakohtu määrus muutmata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuna hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Hagejale tagatise maksmise kohustuse seadmine oli hädavajalik, kuna tegemist on varatu riiulifirmaga. Maakohtu 28.02.2022 määrus, millega kohustati hagejat andma tagatis, on jõustunud.
Menetluskulud jagas maakohus õigesti. 15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata kostja II suhtes ning jättis kostja II menetluskulud hageja kanda ja hageja kostjaga II seotud menetluskulud hageja enda kanda. Selles osas tuleb asi saata samale maakohtule menetluse 4 2-21-2764 jätkamiseks. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
Seetõttu jättis maakohus
teise lause ja
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on kostjat I puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud, kuna
teise lause ja
lg 1 p 12 alusel pidi maakohus selliste asjaolude esinemisel jätma hagi läbi vaatamata. Selles osas nõustub ringkonnakohus ka maakohtu määruse põhjendustega ning
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 19. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu kaebaja väidetele, mis puudutavad
ja
lg 1 p 12 (määruskaebuse resolutsioonis ekslikult märgitud
Hageja väidab määruskaebuses, et
asjaomased sätted on vastuolus PS §-dega 11 ja 15, kuna piiravad põhjendamatult hageja õigusi ning moonutavad piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Hageja väidab, et tema hagi ei arutatud, kuna ta ei maksnud ära kohtukulude katteks nõutud tagatist ning selliselt on tema kaebeõigust põhiseadusevastaselt piiratud. -
näeb ette, et kohus määrab
§-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. -
lg 1 p 12 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt, kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause, PSJKS § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuv on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu 18.06.2010 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-10, p 13; Riigikohtu 12.12.2012 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-12, p 25). Maakohus jättis hagi läbi vaatamata tuginedes
teisele lausele ja
Seega on
teine lause ja
Ringkonnakohus ei nõustu aga hagejaga, et need sätted oleksid põhiseadusega vastuolus. 5 2-21-2764 Iseenesest on õige, et
lg 1 alusel tagatise nõudmisele
teisest lausest ja
lg 1 p-st 12 tulenevad tagajärjed (hagi läbi vaatamata jätmine) piirab hageja üldist kohtusse pöördumise õigust, mis on ette nähtud PS § 15 lg 1 esimeses lauses ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-s 1. Siiski ei ole need normid vastuolus põhiseadusega, kuna neil on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ka Riigikohus on leidnud, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Sellise eesmärgiga on kooskõlas, et kui hageja ei anna nõutud tagatist, siis jäetakse hagi läbi vaatamata. Kui
ei näeks ette asjaomast tagajärge ja hagi menetletaks igal juhul edasi, puuduks tagatise andmise nõudmise regulatsioonil sisuline mõte.
teise lause ja
lg 1 p 12 põhiseadusele vastavus sõltubki eelkõige
põhiseaduslikkusest, mida Riigikohus on juba tunnustanud (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Seda muu hulgas põhjusel, et tagatise andmise taotluse lahendamisel on kohtul seadusest tulenevalt suur kaalutlusruum, muu hulgas võimaldab
lõige 2¹ jätta kohtul tagatise osaliselt või täielikult nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa isegi juhul, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16; Riigikohtu 10.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-16510/193, p 9; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-12-52572). Samuti peab kohus tagatise määramist ja selle ulatust lahendis põhjendama. Juhul kui põhjendused puuduvad või nendest ilmneb kaalutlusõiguse väärkasutus, on selle tagajärjeks madalama astme kohtu lahendi tühistamine. Nimelt näeb
lg 4 ette ühekordse kaebeõiguse tagatise andmist kohustava maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale. Seeläbi on seadusandja minimeerinud inimliku eksimuse võimaluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi läbivaatamata jätmine põhiseadusega vastuolus põhjusel, et hageja jätab kohtu määratud tähtajaks tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasumata. Seadusandja on kehtestanud piisavad kaitsemeetmeid, mis võimaldavad paindlikke lahendusi, ning kohtul on võimalik leida igal üksikjuhul õiglane tasakaal hageja ja kostja vastanduvate huvide vahel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse
ja
lg 1,
463 lg 2,
§-s 659 ja § 652 lgs 8 sätestatut arvestades ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õiguslike põhjendustega. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud kostja II suhtes jätta hagi läbi vaatamata
6 2-21-2764 Pärnu Maakohus jättis 28.02.2022 määrusega rahuldamata kostja II taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks. Kuna maakohus ei kohustanud kostjat II hageja menetlusekulude katteks tagatist andma, ei olnud põhjendatud hagi läbivaatamata jätmine kostja II suhtes
teise lause ja § 423 lg 2 p 12 alusel.
eelnimetatud sätted ei näe ette alust jätta hagi läbi vaatamata kõigi kostjate suhtes põhjusel, et hageja on jätnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatise andmata ühe kostja eeldatavate menetluskulude katteks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4403, p 16). Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles hagi jäeti kostja II suhtes läbi vaatamata. Selles osas saadab ringkonnakohus asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus pöörab täiendavalt maakohtu tähelepanu vajadusele lahendada Port One OÜ (kostja II) ja Osaühingu Armadio (registrikood 10671787) 26.04.2021 kohtule esitatud taotlus menetlusse astumiseks õiguseellase asemele. OÜ Armadio on taotlenud menetlusse astumist OÜ Port One asemel kostja poolel või alternatiivselt menetlusse astumist kolmanda isikuna kostja poolel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23. Kostja I määruskaebemenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ja hageja kostjaga I seotud menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda (
Kuna ringkonnakohus saadab hageja hagi kostja II vastu maakohtule uuesti läbivaatamiseks, siis ei märgi ringkonnakohus selles osas menetluskulude jaotust ega määra kindlaks menetluskulusid. Menetluskulude jaotus hageja ja kostja II vahel jääb
lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.