1-21-1603/24

(20231600635)Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Rahvakohtunikud Riina Kurm ja Reelika Pirson-Heinloo Kohtuistungi sekretär Maive Aun Kohtuistungi tõlk Julia Zautina Kriminaalasi Alexey Gusevi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Andra Sild Süüdistatav Alexey Gusev isikukood 38208012218, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, xxxharidus, xxx, elukoht xxx. Varem kiminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus. Tõkendit ei kohaldatud Kaitsja Kristina Suvalova Kannatanu X RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 4, 5, § 180 lg 1, 3 kohus 1 o t s u s t a s:

1. Süüdi tunnistada Alexey Gusev KarS § 141 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat.
2. Jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel Alexey Gusevile mõistetud 3 (kolme) aastane vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Alexey Gusev ei pane 3 (kolme) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.
3. Kooskõlas KarS § 78 p 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
4. Välja mõista Alexey Gusevilt sundraha 1635,00 eurot, ekspertiisikulu 109,00 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 1582,80 eurot.
5. Määrata, et Alexey Gusev võib välja mõistetud menetluskulu kokku 3326,80 eurot tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on seega vähemalt 277,00 eurot ning viimase osamakse suurus vähemalt 279,80 eurot.
6. Makseinfo arveldusarve- ja viitenumbriga on käesoleva otsuse lahutamatu lisa ja edastatakse Alexey Gusevile e-toimiku kaudu.
7. Hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde võetud, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuv päevatekk. Edasikaebamise kord: Apellatsioon tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Esitatud süüdistus: Alexey Gusevit süüdistatakse selles, et tema 09.03.2020 kella 17:00st kuni 10.03.2020 kella 02:00ni, xxx asuvas korteris, kasutades vägivalda, astus Xga viimase tahte vastaselt oraalsesse, anaalsesse ja vaginaalsesse suguühtesse. Nimelt A. Gusev tuli vannituppa ja ronis X tahte vastaselt viimase juurde vanni, kus hoides kannatanut kätega jalgadest, kätest ja õlgadest kinni, et kannatanu ei saaks püsti tõusta ja ära minna, surus teda vanni tagasi. Seejärel ajas A. Gusev oma jalgadega X jalad laiali ning surus need vastu vanni serva, samal ajal hoidis oma käega kannatanu käsi ning teise käega masturbeeris X tahte vastaselt kliitorit. Kui Xl õnnestus vannitoast ära minna, haaras A. Gusev kannatanul kaelast kinni ning surus esikus nurka, kus kägistas ja ähvardas teda sellega „et tema jaoks võib kõik halvasti lõppeda“. Kannatanu loobus edasisest vastupanust hirmu tõttu saada tervisekahjustusi või surma, sest A. Gusev oli juba enne seda tema kallal vägivalda tarvitanud. A. Gusev kasutas kannatanu loobumist vastupanu osutamisest ära, mis seisnes selles, et A. Gusev viis X magamistuppa, kus käskis imeda tema peenist. Pärast oraalset suguühet astus kannatanuga anaalsesse ja vaginaalsesse suguühtesse. Oma tegevusega tekitas A. Gusev tahtlikult kannatanule korduvalt füüsilist valu ning 04.05.2020 ekspertiisiaktis nr 20E-AOI0082 fikseeritud tervisekahjustusi: kaks limaskesta rebendit päraku piirkonnas; nahaaluseid verevalumeid vasakul pool alalõual, parema abaluu piirkonnas, mõlemal küünarvarrel, parema tuhara ülemises osas, vasaku tuhara alaosas, paremal reiel, vasaku sääre eespinnal ning vasaku pahkluu eesmisel pinnal. 2 Oma tahtliku tegevusega pani Alexey Gusev toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise, kasutades vägivalda, s.o KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri seisukoht: Prokurör märkis kokkuvõtvalt, et kriminaalasjas on süüdistatav ja kannatanu andnud osaliselt riimuvaid ütlusi, kuid A. Gusevile esitatud süüdistuse kontekstis oluliste asjaolude ja detailide kohta on ütlustes rida vastuolusid. Nii näiteks on süüdistatav rääkinud seda, et ta ei vägistanud kannatanut, seks toimus vastastikusel nõusolekul. Samuti ei astunud nad süüdistuses märgitud ajavahemikul esimest korda seksuaalvahekorda vaid kannatanu initsiatiivil oli see toimunud ka varem. Kannatanu kehal tuvastatud verevalumeid selgitas A. Gusev sellega, et X vihastas tema peale, üritas teda lüüa ning tal tuli naist rahustada. Kannatanu varasemat vigastust nina piirkonnas seletas A. Gusev samuti asjaoluga, et see juhtus mänguhoos. Lahkumine Eesti Vabariigist ei olnud süüdistatava sõnul seotud kannatanu poolt esitatud avaldusega politseisse. Kannatanu kirjeldas vastupidiselt süüdistatavale seda, et nende vahel ei olnud enne 09.03.202010.03.2020 intiimsuhteid, vaatamata sellele, et A. Gusev tegi pidevalt vastavasisulisi vihjeid. Kannatanu märkis, et süüdistatav hoidis teda üks kord voodis jõuga kinni nii, et tal hakkas ninast verd jooksma. Süüdistuse esemeks olevad suguühted toimusid A. Gusevi initsiatiivil, tema nõusolekut mitte ühekski suguaktiks ei olnud: süüdistatav tarvitas füüsilist vägivalda, ähvardas ja tal oli hirm ning seega ei jäänud tal midagi muud üle, kui nõustuda. Prokuröri hinnangul on kannatanu X ütlused usaldusväärsed. Kohtus üle kuulatud tunnistajad Y, M ja C ütlused kinnitavad seda, et kannatanu rääkis tõtt. Kannatanu esitas politseile avalduse ning ta vaadati läbi. Arstlikul läbivaatusel tuvastati Xl verevalumeid ja päraku piirkonnas vigastus. Ekspert sedastas nii ekspertiisiaktis kui kohtus, et tervisekahjustused võidi tekitada kannatanule viimase poolt märgitud ajal. Ekspert seostas vigastust päraku piirkonnas anaalseksiga ja pidas ebatõenäoliseks muid tekkemehanisme. Kannatanu kartis A. Gusevit ja seda kinnitab häirekeskusesse tehtud kõne Süüdistatava ütlused selle kohta, et tema lahkumine Vene Föderatsiooni ei olnud seotud võimaliku kriminaalasjaga, ei ole fakte vaadates usutavad. Prokurör leidis, et A. Gusevile esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 141 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvesse võtta seda, et A. Gusevi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Pärast kuriteo toime panemist lahkus süüdistatav Eesti Vabariigis ja ei ole siia naasnud. Sel põhjusel leidis prokurör, et Eesti riigi seisukohalt ei ole otstarbekas talle reaalse vangistuse mõistmine. Samas on põhjendatud A. Gusevile sissesõidukeelu kohaldamine. A. Gusev pani toime raske isikuvastase I astme kuriteo. Sissesõidukeelu kohaldamisega süüdistatava õigusi prokuröri hinnangul oluliselt ei riivata. Prokurör taotles kohtult: - - A. Gusevi süüdi tunnistamist KarS § 141 lg 1 järgi ja karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega; A. Gusevile mõistetud 3 aasta pikkuse vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel juhul, kui süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu; kohaldada A. Gusevile KarS § 54 lg 1 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki tähtajaga 4 aastat; Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuva päevateki hävitamist; 3 - A. Gusevilt menetluskulude (s.o ekspertiisikulu ja määratud kaitsjale määratud tasu) ja sundraha välja mõistmist. Kannatanu seisukoht: Kannatanu oli seisukohal, et A. Gusevit tuleks karistada reaalse vangistusega. Süüdistatava ja kaitsja seisukoht: Süüdistatav A. Gusev ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. A. Gusev juhtis oma viimases sõnas kohtu tähelepanu sellele, et kannatanu rääkis kohtus temast kui narkomaanist maniakist, kuid vaatamata sellele jätkas temaga ühises korteris elamist, ei kolinud minema ning oli nõus koos alkoholi tarvitama. Kaitsja nentis, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav ja kannatanu olid süüdistuses märgitud ajal seksuaalvahekorras. Kaitsja oli seisukohal, et kriminaalasjas uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada seda, et süüdistatav rakendas kannatanu suhtes sundimisteona vägivalda ning suguühe oli kannatanu tahte vastane. Kaitsja hinnangul ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. X ütlustest nähtub, et A. Gusev käitus ebaadekvaatselt, ei austanud kannatanu isiklikku ruumi, piiras naise vabadust ning kõik ühised ajaveetmised lõppesid süüdistatava poolse agressiooniga. X selgitas, et palus üürileandjal korduvalt paigaldada korteri siseustele lukud, kuid tunnistaja Y rääkis, kuidas kannatanu palus seda ühe korra, üüriperioodi alguses. X jutust selgus, et A. Gusev oli talle sümpaatne. Korter üüriti ühiselt kannatanu initsiatiivil, enne üüripinnale kolimist elas X hotellis. Järelikult orienteerus kannatanu väga hästi selles, kuidas leida eluaset ja miski ei takistanud tal korterist välja kolimast. Kannatanul olid olemas ka rahalised võimalused – nt šampanja ja vahuveini peale kulus summa, mille eest oleks saanud 5 päeva hostelis elada. Kannatanu soovis 09.03.2020 vaatamata väidetavale A. Gusevi kohatule käitumisele süüdistatavaga siiski koos alkoholi tarvitada. Kannatanu esitas avalduse politseisse viitega – X ütlustest selgus, et ta elas terve ööpäeva tavalist elu ja alles siis teavitas sündmusest üürileandjat. Kaitsja märkis, et ei ole eluliselt usutav, et juhul kui sündmused leidsid aset nii nagu kannatanu kirjeldas, ei lahkunud naine esimesel võimalusel korterist ega pöördunud politseisse. Pärast sündmust istus X rahulikult A. Gusevi autosse selleks, et mees sõidutaks ta koos asjadega elukohani – s.o kannatanu ei kartnud meest ja samuti ei olnud tal takistusi oma uue elukoha näitamiseks. Kannatanu käitumist ei ole võimalik loogiliselt selgitada. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et enne ütluste andmist konsulteeris Xt üürileandja tuttav, kes töötas politseis. Seega ei ole välistatud, et kannatanu andis ütlused vastavalt politseinikult saadud juhistele. Kaitsja leidis, et ekspert ei põhjendanud piisavalt oma arvamust selle kohta, et kõik Xl tuvastatud verevalumid on tekitatud tõenäoliselt samal ajal. Rebend päraku piirkonnas võis sinna tekkida ka konsensusliku anaalvahekorra käigus. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et A. Gusev tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista – KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kohtu seisukoht: I 4 Süüdistatavat A. Gusevit süüdistatakse selles, et ta vägistas 09.03.2020 kella 17.00-st kuni 10.03.2020 kella 02.00-ni xxx Tallinnas asuvas korteris X. Süüdistuse järgi tarvitas A. Gusev kannatanu suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda ning astus vastu naise tahtmist viimasega oraalsesse, anaalsesse ja vaginaalsesse suguühtesse. Kannatanu loobus vastupanust, sest kartis oma tervise ja elu pärast - süüdistuse kohaselt põhjustas A. Gusev Xle enne seksuaalvahekordi füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud, on kohtu hinnangul tõendatud süüdistatava ja kannatanu riimuvate ütlustega. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga selles, et kriminaalasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) X ja A. Gusev tutvusid Facebooki grupis, mille liikmed otsivad korterikaaslasi; 2) X ja A, Gusev üürisid koos xxx asuva korteri, mille otsimisega tegeles eelnevalt X; 3) korteriga seotud kulud ja olmekulud jagati pooleks; 4) Süüdistuses märgitud ajal ja kohas (s.o 09.03.2020 kella 17.00-st kuni 10.03.2020 kella 02.00-ni xxx) olid A. Gusev ja X seksuaalvahekorras. Kriminaalasjas on vaidlus selle üle, milliseks kujunesid süüdistatava ja kannatanu omavahelised suhted ühisel üüripinnal ning kas süüdistuses märgitud suguühted toimusid vastastikusel nõusolekul. Kannatanu X selgitas, et ta tuli Eesti Vabariiki septembris
8. Eestisse tuleku eesmärk oli siin tööle asumine. Esialgu ööbis ta erinevates hostelites, kuid seal tuli eluaset jagada paljude teistega ning sel põhjusel hakkas ta otsima korterit. Ta tutvus A. Guseviga Facebookis, grupis kus inimesed otsisid korterikaaslasi. Süüdistatava A. Gusevi sõnul tutvus ta Xga septembri lõpus 2019, ta tegeles sellel ajal eluaseme otsimisega. Facebookis on grupp ja seal nad saidki tuttavaks – nad otsisid mõlemad korterit. Süüdistatava ütluste kohaselt ei soovinud ta üürida korterit omaette – see oli liiga kallis, ta tahtis kulutusi elamispinnale kellegagi jagada. Sama nähtub kannatanu sõnadest: X märkis, et täisväärtusliku korteri üürimiseks oli vaja enne koguda palju raha, ta nägi A. Gusevi postitust ja mõtles, et miks mitte. A. Gusevi sõnul sai ta aru, et X on sarnases olukorras ja nad leppisid kokku, et hakkavad koos ühist eluaset otsima. Kohus nendib, et järelikult on nii süüdistatava kui kannatanu ütlustega tõendatud, et nende tutvus sai alguse ühisest murest – mõlemad soovisid üürida korterit, kuid omaette elamispinna hankimiseks nappis finantse. Pooled hakkasid seega suhtlema olmelistel ja puhtpraktilistel kaalutlustel, tutvuse ajendiks ei olnud vastastikune külgetõmme. A. Gusevi ütluste kohaselt töötas ta Eestis XXX xxxna. X selgitas, et A. Gusevi sõnul töötas mees xxxna, tema oli toitlustusasutustes xxxna, neil olid erinevad tööajad – tema töötas päeval, mees öösel – ning seega ta eeldas, et A. Guseviga koos korteri üürimine on mugav: nad praktiliselt ei puutu omavahel kokku. Süüdistatav ja kannatanu märkisid mõlemad, et enne korteriotsingute algust pidasid nad mõnda aega kirjavahetust. Korteri otsimisega tegeles X: kannatanule meenus, et tema tegi ettepaneku koos korter üürida. A. Gusev selgitas, et Xl oli vaja tööl käia, kuid naisel ei olnud autot, sellepärast tegeles korteri otsimisega kannatanu. Temal oli auto ja seega võrdlemisi ükskõik (kohtule arusaadavalt korteri asukohast) peaasi, et tal oleks eraldi tuba. X ja A. Gusevi ütlustega on tõendatud, et esimene korter mida nad vaatamas käisid, ei sobinud, kuid teise korteri otsustasid nad üürida alates veebruarist
9. Kannatanu ja süüdistatava ütluste kohaselt asus üüritav korter Tallinnas, xxx. Süüdistatav ja kannatanu kinnitasid 5 mõlemad, et tegu oli 2-toalise korteriga. Korteri üürileandja esindaja, tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et ta tegeles oma isa korteri välja üürimisega. Korteris oli 2 tuba ja see asub xxx Tallinnas. Tunnistaja märkis, et temaga võttis ühendust X. Tunnistaja selgitas kohtus, et korterit tuli X vaatama koos A. Guseviga. Süüdistatav ja kannatanu ei käitunud paarina, talle jäi mulje, et tegu on heade tuttavatega. Yle meenus, et süüdistatav ja kannatanu soovisid seda, et elutoas olev diivan käiks lahti. Ta küll juhtis tähelepanu sellele, et magamistoas on suur voodi, kuid mitte kumbki talle midagi ei vastanud. Järelikult olid süüdistatav ja kannatanu huvitatud eraldi tubadest põhjusel, et mõlemad soovisid omaette ruumi. Tunnistaja märkis, et tema isa käis elutoas olnud diivanit parandamas, sellel ajal ei olnud Xt kodus, oli üksnes A. Gusev ning viimane magas suures toas, sellel katkisel diivanil. Tunnistaja, kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et üürilepingu sõlmis A. Gusev – süüdistatav põhjendas seda sellega, et temal oli erinevalt kannatanust Eesti elamisluba – ning kõik üürilepingu sõlmimisega kaasnenud kulud (tagatis ja ettemaks) kandsid süüdistatav ja kannatanu kahasse. Y ütluste kohaselt maksis A. Gusev talle lepingu sõlmimisel ühe kuu üüri ja tagatisraha. A. Gusev märkis, et ta tegi üürileandjale esimese kuu eest ettemaksu, tasus pool tagatisrahast ning ta mäletab, et kannatanu maksis vähemalt esimese kuu üürist poole. Kannatanule meenus samuti, et nad pidid üürileandjale tasuma esimese ja viimase kuu eest, ta täpselt ei mäleta, kui palju ta maksis – kas 250, 325 või 375 eurot. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et korteri üürisid süüdistatav ja kannatanu eesmärgiga jagada eluasemekulusid. Tunnistaja Ygi ei täheldanud nendega kohtudes ja korterit näidates midagi, mis viidanuks sellele, et süüdistatav ja kannatanu on lähisuhtes. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav ja kannatanu üüritud korteri siseustel puudusid lukud, s.o mitte ühtegi ust (sh nn märjad ruumid) ei olnud võimalik seestpoolt lukustada. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse esemeks oli xxx Tallinnas asuv korter. Vaatlusega tuvastati, et korteris asuva WC ja vannitoa uksel oli pöördnupuga liblika tüüpi lukk (sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotod nr 14-16), mis ei töötanud – ust ei olnud võimalik lukustada. Vasakult poolt lugedes teine ruum on korteris magamistuba. Arvestades kannatanu ja süüdistatava ütlusi selle kohta, et X tuba asus korteri magamistoas ja A. Gusevi tuba oli elutoas, on tõendatud, et vaadeldud ruumi (magamistuba) kasutas kannatanu X. Vaatlusega tuvastati, et uksel ei olnud lukku (sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotod nr 22-23). Edasi vaadeldi vaatluse käigus korteri elutuba, mille uksel puudus lukk (sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotod nr 27-29). Kannatanu X sõnul rääkis ta üürileandjale (Y) ja isegi viimase isale korduvalt, et viimane paigaldaks ustele lukud, kuid seda ei juhtunud. Tunnistaja Y mäletamist mööda võttis X temaga ühe korra ühendust ja palus, et vannitoa katkine ukselukk ära parandataks. Tunnistaja nentis, et isa pidi seda tegema, kuid jäi haigeks ning vannitoa lukk seega parandamata. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kannatanu sõnul pöördus ta üürileandja poole korduvalt, kuid viimane mäletas ainult ühte korda. Kohtu hinnangul oli tunnistaja kõhklev ja viitas sellele, et ta ei mäleta. Järelikult ei saa kohus olla tõsikindlalt veendunud selles, et kannatanu ja tunnistaja vahel oli katkisest lukust juttu vaid korra. Sellest, miks kannatanu ise ei organiseerinud lukkude panekut, kohus aru ei saa: iseenesest ei ole üürnikul keelatud (ja kohtu hinnangul väga olulise) puuduse kõrvaldamine, kuid kohtule arusaadavalt ootas X, et selle liigutuse teeks tema eest üürileandja. Seda ei saa kannatanule ette heita, kohtu arvates on mõistlik eeldada, et ühist eluaset jagavad inimesed austavad üksteise õigust privaatsusele. 6 Kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendatud nii kannatanu kui süüdistatava ütlustega see, et poolte omavahelised suhted koos elades ei olnud päris iseloomulikud ühist eluaset üksnes majanduslikel kaalutlustel jagavatele inimestele. Igapäevast elukorraldust kirjeldasid kannatanu ja süüdistatav riimuvalt nii, et koos tehti süüa ja käidi söömas, SPA-s, vesteldi ja jalutati. Kõik kulud tehti pooleks. Kohtu hinnangul jäävad kõik märgitud tegevused korterikaaslaste heanaaberlike suhete raamidesse. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et tal ei olnud Eestis lähedasi ja tuttavaid, tema suhtlusringkond piirdus töökaaslastega. Mõistetavalt on korterikaaslane inimeseks, kellega puututakse kokku iga päev ning seega ei ole midagi enneolematut selles, kui veedetakse ühiselt aega. Samas rääkisid nii kannatanu kui süüdistatav seda, et nad vaatasid koos voodis lebades filme või youtube videoid, kallistasid ja silitasid üksteist – ka kannatanu nentis, et ta ei ole süüdistatavalt üheselt kallistanud ega silitanud, kuid möönis, et võib-olla mingites olukordades. Eelpool kirjeldatud tegevused ei ole kohtu hinnangul sellised, mis oleks päris tavapärased eri soost korterit jagavatele inimeste puhul. Kannatanu X selgitaski kohtus, et talle oli A. Gusev alguses sümpaatne. A. Gusev märkis, et ta tajus seda ning tallegi oli kannatanu sümpaatne, kuid seksuaalset tõmmet tal naise vastu peale esimest korda, mis oli enne süüdistuses märgitud ajavahemikku, ei olnud. Selle kohta, milliseks kujunes elu ühise katuse all ja kumb initsieeris seksuaalse alatooniga olukordi, andsid süüdistatav ja kannatanu diametraalselt erinevaid ütlusi. Kannatanu X ütluste kohaselt selgus päris kiiresti, et A. Gusevil on psüühilist laadi probleemid mis kannatanu sõnul väljendusid pidevates meeleolumuutustes, agressiivsuses naiste vastu. Süüdistatav ei austanud tema privaatsfääri: A. Gusev astus sageli luba küsimata tema tuppa ja vannituppa, kui ta seal ennast pesi. Sageli tuli A. Gusev koju kohe pärast seda, kui ta oli töölt jõudnud ning pressis ennast kohe tema tuppa. Süüdistatav jäi tema voodisse magama ja ei läinud sealt ära. Kannatanu nentis, et kõik ühised tegevused – söögi tegemine, teleri vaatamine jms – lõppesid alati agressiivsete väljenditega tema ja kogu naissoo pihta. A. Gusev tarvitas narkootikume ja jõi sageli alkoholi. Aeg-ajalt oli juhuseid, kus nad lebasid voodis ning süüdistatav hoidis teda seal vägisi kinni, ise rääkides, et siis imeme juba, hakkame imema. Alates esimesest päevast käitus A. Gusev nagu süüdistatav oleks peremees ja tema mehe ori: A. Gusev palus tal jalanõud jalast aidata ja käsi suudelda. Kannatanu märkis, et kord oli vahejuhtum, kui nad istusid koos köögis ja jõid teed. A. Gusev suitsetas marihuaanat. Ta läks oma tuppa magama, mees ei tahtnud teda ära lasta. Ta läks siiski oma tuppa, A. Gusev tuli talle sinna järgi ja ütles, et ta võtaks mehe peenise suhu. Ta tõusis ja jooksis vannituppa. Kannatanu märkis, et enne süüdistuses märgitud aega ei olnud neil süüdistatavaga intiimvahekorda, kuid süüdistatav sundis teda kogu aeg selleks – voodis lebades on A. Gusev teda puudutanud, katsunud kätega riiete alt ja üritanud meelitada vahekorda astuma. Märkimist väärib, et kaitsja taotlusel avaldati kannatanu eeluurimisel antud ütlused – vastuolu tekkis selles, et kannatanu on kohtueelses menetluses rääkinud sellest, kuidas nad A. Guseviga mõnikord enne või pärast tööd lebasid koos voodis ja kallistasid, silitasid üksteist, kuid mitte intiimseid kohti. Kannatanu rääkis menetluse varasemas etapis seda, et tal oli vaja mõnikord meest kallistada ja sellest rääkis ta ka A. Gusevile. Kannatanu kohtus antud ütlustest jäi seega esmalt mulje, et füüsilisest lähedusest oli huvitatud üksnes A. Gusev, kuid kohtueelses menetluses antud ütlustest võib järeldada, et nad mõlemad otsisid seda. Vastuolu selgitamisel möönis kannatanu, et selliseid olukordi tõepoolest oli, kuid viitas samas, et ta ütles A. Gusevile, et ei ole intiimvahekorrast huvitatud ja tahab lihtsalt vahel mehe kõrval lebada ja kõik. Kohus ei saa märkimata jätta, et mingisuguse signaali naise selline käitumine mehele siiski annab. 7 Süüdistatava A. Gusevi ütluste kohaselt kohtusid nad korterinaabriga siis, kui temal või Xl oli puhkepäev või kui ta tuli hommikuti töölt. Omavahelised suhted olid sõbralikud, need ei olnud lihtsalt korterinaabrite vahelised suhted. Ta tajus seda, et on naisele sümpaatne: X tuli sageli tema tuppa ja ütles, et mis sa siin lebad, läheme minu juurde. Nad veetsid seega palju aega naise toas – ajasid juttu, kallistasid, vaatasid filme, magasid. Kirjeldatud olukordi oli sageli, samuti nad praktiliselt alati kallistasid, kui olid ühes voodis. Naine ütles, et talle on mehe kallistusi vaja. Esimene vahekord kannatanuga oli 3-4 päeva pärast korterisse kolimist. Xl oli järgmisel päeval puhkepäev ja kannatanu pakkus välja, et nad korraldaks soolaleivapeo. Nad läksid poodi, ostsid sealt vist 6 pudelit veini ja suupisteid. Nad jõid veini ära, istusid köögis ja kallistasid ja X kutsus ta oma tuppa. Ta läks sinna, kannatanu vist istus voodiserval ja võttis tal lühikesed püksid jalast. Naine tegi talle suuseksi ja sellele järgnes lühike vaginaalne seksuaalvahekord. Talle see ei meeldinud – väga kiiresti lõppes ära. Hommikul korraldas X skandaali ja vihjas, et seksi oli vähe ning ta soovib jätku. Kannatanu käis juba poolalasti ringi. Pärast seda tegi X vihjeid, et ta sooviks veel – naise poolt oli pidev kontakt ja kutsumine oma tuppa, et seal lesida, lebada. Süüdistatav märkis, et ta on käinud koos Xga 1-2 korda koos duši all ja see on korterinaabrite puhul tavapärane, kuid ilma naise nõusolekuta ta naise tuppa või vannituppa sisenenud ei ole. Samas on naine tulnud vannituppa siis, kui ta seal ennast pesi. Ta juhtis naise tähelepanu sellele, et kui viimane nii teeb, siis võib tema samamoodi käituda. A. Gusevi sõnul oli kannatanu seksipuuduse tõttu ekspressiivne – näiteks kui nad koos poodi läksid, naisele seal midagi ei meeldinud, siis kannatanu solvus ja läks jalgsi minema. Momentidel kus talle midagi ei meeldinud, oli naine hüsteerikas ja hakkas ennast kohe äkiliselt väljendama. Süüdistatav nentis, et ta jõi vahel õlut, kuid narkootikume ta ei tarvita – ta suitsetas CBD kanepit. Kohtu hinnangul on fakt, et kannatanule meeldis süüdistatav ja viimane sai sellest aru. Kannatanu ütlustest nähtub asjaolu, et kuigi ta vajas aeg-ajalt lähedust, ei olnud ta intiimsuhetest A. Guseviga huvitatud. Seda kohus ei mõista: kannatanu on täisealine naisterahvas, kellel oli oma sõnul olnud varasemaid suhteid (sh Eestis olles) ja nende suhetega kaasnes ka seks. Jutt selle kohta, et mees oli sümpaatne ja see sümpaatia oli samas platooniline, kuid paralleelselt oli vaja lähedust ning kallistamist ei ole eluliselt usutav. Samas on eluliselt usutav, et kui sümpaatne mees hakkab pidevalt käituma viisil, mis ei ole naisele vastuvõetav, kaob naisel igasugune isu minna kaugemale. Ja tegelikult just nii kannatanu omavaheliste suhete arengut ka kirjeldas. Eeltoodu tõttu on usutav, et kannatanu käitus nii nagu ta kirjeldas: keeldus tegemast suuseksi purjus, naissugu halvustavale ja praalivale A. Gusevile. Kannatanu on noor ilus naine ja kohtu hinnangul ei ole usutav, et süüdistatav kordagi ei üritanud midagi sellist, mida kannatanu kirjeldas (s.o suunas pidevalt jutu võimalikule seksuaalvahekorrale). Süüdistataval on igati põhjust selle asjaolu ümber vett segada: juhul, kui leiab tõendamist, et tema ja kannatanu vahel oli intiimvahekord varemgi ning kannatanu nurus pidevalt ise seksi, muutub mõnevõrra õõnsaks kannatanu jutt sellest, et süüdistuses käsitletud suguühted olid tema tahte vastased. Kannatanu ütluste usaldusväärsust toetab fakt, et tema ütlustega on kooskõlas see, mida rääkisid tunnistajad: X hakkas tunnistajate ütluste kohaselt juba enne süüdistuses märgitud sündmust otsima uut korterit, sest ta ei soovinud enam A. Guseviga korterit jagada. Süüdistatava sõnul ei teadnud ta midagi sellest, et X tahab korterist välja kolida, A. Gusevi hinnangul oli kõik korras. Kannatanu X ütluste kohaselt muutus elu ühises korteris A. Guseviga järk-järgult väljakannatamatuks ning sel põhjusel hakkas ta uurima võimalusi minema kolimiseks. Tunnistaja M ütlused kinnitavad kannatanu sõnu. Tunnistaja selgitas kohtus, et nad olid kannatanuga töökaaslased, X töötas kohvikus enne teda. Praktiliselt kohe pärast seda, kui ta oli tööle tulnud – veebruari lõpus 2020 - uuris kannatanu kas tal on anda korterit üürile. Kannatanu 8 ütles talle, et elab koos ebaadekvaatse inimesega ja tal on seal mingid probleemid. Ebaadekvaatne inimene oli see sama, kes Xt hiljem vägistas. Tunnistaja nentis, et jutuajamise toimumise hetkel olid Xl juba sinikad peal ning (korteri)naabri ebaadekvaatsus väljendus selles, et mees kas jõi või oli agressiivne. Tunnistaja C, X töökaaslane, rääkis kohtus, et talle teadaolevalt üüris kannatanu koos tuttavaga koos 2-toalist korterit. Ta sai kannatanust aru, et see poiss on äkilise iseloomuga, kas sportlane või tugeva kehaehitusega inimene, kellega Xl oli sageli konfliktid, mida nad võtsid mänguna – et olid mingid vaidlused, sõnavahetused, mis olid meestrahvale huvitavad ning kannatanu ei saanud alati aru kas oli vaidlus või oli mehe suhtlemisviis, -maneer. Tunnistaja nentis, et talle teadaolevalt kasutas see mees kannatanu suhtes vägivalda: oli hetk, kui Xl hakkas töö juures ninast verd jooksma. Vestluse käigus selgus, et naise nina oli katki selle pärast, et nad kaklesid korterikaaslasega ja päev varem õhtul löödi kannatanu nina katki. Tunnistaja C kinnitas, et X küsis temalt, ega tal pole sõpru-tuttavaid, kes annaksid korterit üürile. Vigastuse kohta, mida nägi C, selgitas süüdistatav, et kannatanu nina sai viga omavahelises mänguhoos: nad lebasid voodis, algasid omavahel mingid mängud, nad maadlesid – võimalik ka, et patjadega. Nad hakkasid üksteist peksma ja see juhtus juhuslikult. Kannatanu sõnul lebasid nad sel päeval voodis, A. Gusev soovis vahekorda, surus teda kõvasti vastu voodit nii, et tal läks nina katki. Süüdistatava ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kohus ei suuda oma piiratuses ette kujutada ühtegi mängu või padjasõda, mille käigus täiskasvanud inimesed hakkavad üksteist peksma nii, et üks teisel kogemata nina verele lööb. Süüdistatava versioon ei ole eluliselt usutav. Kannatanu on töökaaslasele rääkinud kaklemisest, kuid arusaadavalt ei hakka ükski naisterahvas meesterahvast kolleegile rääkima seda, mida kannatanu ütles kohtus. Kohtu hinnangul on X ütlused ninavigastuse tekkepõhjuse osas usaldusväärsed. Arvestades seda, et tunnistajate ütlused kinnitavad kannatanu X ütluste usaldusväärsust, on kannatanu ütlused selle kohta miks ta soovis korterist ära minna, kohtu hinnangul samuti tõesed. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kooselu A. Guseviga oli kannatanu kirjeldatud põhjustel sedavõrd talumatu, et X uuris uue elamispinna kohta oma kolleegidelt. Kaitsja märkis, et kannatanul ei olnud takistusi korterist lahkumiseks: X oli varem ööbinud erinevates hostelites, samuti leidis ta üürikorteri, mida nad A. Guseviga jagasid. Kaitsja oli seisukohal, et kannatanul olid olemas nii oskused kui võimalused elamispinna vahetamiseks. Kohus nii ei arva. Kriminaalasjas on tõendatud, et X tuli Eestisse üksnes eesmärgiga siin tööle hakata. Kannatanu oli seega võõrtööline, ta tuli Eestisse Ukrainast, kus palgatase võrreldes Eestiga on teadupärast märkimisväärselt madalam. Lühiajaliselt majanduslikel põhjustel teises riigis töötavatel inimestel on reeglina üks eesmärk: hoida oma kulud minimaalsed selleks, et oleks võimalik koju saata rohkem raha. Kannatanu märkiski kohtus mh seda, et tema laps käis samal ajal Ukrainas erakoolis. X viitas kohtus sellele, et elades võõras riigis ei ole sul finantse kolimaks kusagile mujale ühe päevaga. Kannatanu nentis, et üks variant oli kuhu ta oleks saanud sisse kolida, M juures, kaugel töökohast ja väga halvad tingimused, kuid kõik piirdus jällegi finantsidega, palgaga – oleks pidanud raha sisse panema. Sarnaselt kannatanule Ukrainast Eestisse tööle tulnud tunnistaja C oli seisukohal, et korterist ära kolimine on seotud rahadega – talle teadaolevalt maksis X tagatist ning päeva pealt korterist välja kolimine tähendab raha kaotust. Olukorras kus kannatanu, süüdistatava ja üürileandja esindaja ütlustega on tõendatud, et üürnikud maksid Yle esimese kuu üüri ette, on selge, et kannatanu ei oleks seda raha välja kolides tagasi saanud. Inimene, kellel on iga sent arvel, on paraku seotud oma varasemate valikutega. Lisaks ütles kannatanu kohtus seda, et ta ei osanud arvata, et asjad nii kaugele lähevad. Kannatanu ütlustest nähtub, et A. Gusev tegi talle lähenemiskatseid ning leppis olukorraga, kui X ütles ei. Järelikult oli kannatanul ka teadmine, et vaatamata 9 ebameeldivatele olukordadele ei lähe A. Gusev üle piiri. Oma osa selles, miks kannatanu A. Gusevit talus, on kohtu arvates ka sellel, et kannatanu ei varjanudki kohtus seda, et A. Gusev oli talle teatud ajal ja hetkedel sümpaatne. Kannatanu arusaam – ta lootis pidevalt, et mees muutub – on kahtlemata lühinägelik ja naiivne, kuid selles ei ole midagi ebaloogilist või sellist, mis poleks eluliselt usutav. Kui meeldiv mees käitubki mingil hetkel (näiteks purjuspäi) ebameeldivalt, siis võib selline illusioon, et teatud iseloomuomadused muutuvad (või neid õnnestub ajapikku lausa muuta), teatud ajaks naisterahval isegi tekkida. Kriminaalasjas on süüdistatav ja kannatanu andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et 09.03.2020 oli mõlemal vaba päev ja nad otsustasid tähistada. Kalendrit vaadates ei saa välistada, et põhjus peo pidamiseks peitus eelmises päevas – 08.03 on rahvusvaheline naistepäev, mida nii Venemaal kui Ukrainas peetakse veidi enam oluliseks tähtpäevaks kui Eestis. Kannatanu X märkiski, et 08.03.2020 oli tal tööpäev. Miks kannatanu otsustas ebameeldiva korterinaabriga vahuveini juua ja austreid süüa? Süüdistatav oli kannatanule ainuke inimene, keda ta tööväliselt tundis. Lisaks möönis kannatanu kohtule arusaadavalt, et teatud hetkedel oli A. Gusev täiesti normaalne ning kannatanu lootis, et süüdistatav muutub või ei käitu kohatult. Kannatanu tunnistas kohtus, et ta oli naiivne ning ei kujutanud kordagi ette, et asi võiks nii lõppeda, et temaga võiks selline asi juhtuda. Iseenesest ei saa kannatanule midagi ette heita: kohtule arusaadavalt oli kuni selle õhtuni süüdistatav kannatanu eitavat vastust aktsepteerinud. Süüdistatavaga on kohtu arvates lood teised: vaatamata sellele, et kauba eest tasuti mõlema sõnul võrdsetes osades, ei saa välistada, et kannatanu nõustumine pidu pidada ja austrid ning vahuvein tekitasid süüdistatavas teatavad ootused sellele, kuidas nad võiks seni intiimvahekorrast keeldunud kannatanuga õhtu lõpetada. Süüdistuses kirjeldatud sündmuste kohta annavad mõlemad jällegi erinevaid ütlusi: A. Gusevi sõnul oli kõik see, mis on süüdistuses kirjeldatud, rangelt vabatahtlik, kuid kannatanu ütluste kohaselt see nii ei olnud. Kohtu hinnangul on A. Gusevi ütlused toimunu osas ebausaldusväärsed ja need tuleb kõrvale jätta järgmistel põhjustel: - - - - kannatanu esitas süüdistatavale väga nutika küsimuse: miks soovis süüdistatav, kelle jaoks kannatanu oli lihtsalt korterinaaber, kelle vastu tal puudus juba mõnda aega igasugune seksuaalne tõmme ja huvi, 09.03.2020 kannatanuga seksida? Süüdistatav vastas, et kõigele aitasid kaasa austrid ja nende toime on ju üldteada. Süüdistatava selgitus ei kannata kohtu hinnangul mittemingisugust kriitikat ja kohus ei pea isegi vajalikuks hakata analüüsima seda, kas see tõepoolest võis nii olla või pigem mitte olla; süüdistatav selgitas kannatanu poolt avalduse esitamist asjaoluga, et pidevalt kiimas ja rahuldamata kannatanu sai tema peale vihaseks ning avalduse esitamisega maandas X oma frustratsiooni. Kättemaksuks politseile avalduse esitamises ei ole midagi ennekuulmatut, kuid kohus ei ole lugenud tõendatuks midagi sellist, mida süüdistatav väitis (s.o kannatanu nurus pidevalt, kuid tagajärjetult süüdistatavalt seksi); kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatava ütlused selle kohta, et tema lahkumine Eesti Vabariigist ei olnud seotud alustatud kriminaalasjaga, ei ole usutavad. Sündmusi ajateljele asetades on ilmne, et A. Gusev lahkus peagi pärast seda Vene Föderatsiooni, kui sai teada kannatanu esitatud avaldusest. Käesoleva ajani ei ole A. Gusev kordagi Eestis käinud, kuigi tal on siin lähedased ning kinnisvara; süüdistatav väitis, et kõik kannatanul tuvastatud vigastused tekkisid Xle siis, kui ta 10 - - - üritas kannatanut maha rahustada, paljuski tekitas X vigastused endale ise (nt pea riivas seina ning teda pekstes võis kannatanu lüüa ennast vastu teda, vastu seina ja vastu vanni). Süüdistatava ja kannatanu pikkuste ning kaalu vahe (vastavalt 168-169cm/60 kg ning 192 cm/100-110 kg) oli jõuvahekord selgelt süüdistatava kasuks ning kohtu hinnangul piisanuks varem oma sõnul põgusas mänguhoos kogemata Xl ninast vere välja löönud süüdistataval kannatanu maha rahustamiseks ka märksa väiksemast madinast, kui ta seda kirjeldas; süüdistatav tuli alles kohtus välja väga olulise argumendiga: 10.02.2020 oli üüri tasumise tähtaeg ning kannatanu pakkus talle oma osa üüri maksmise eest seksi. Kohtueelses menetluses A. Gusev sellest ei rääkinud. Süüdistatava seisukohta selles, et see ununes kohtueelses menetluses ütlemata, kuna tegemist on tähtsusetu ja mõttetu detailiga, kohus ei jaga; X on andnud detailsed ütlused, mh kirjeldas kannatanu seda, mida süüdistatav rääkis. Kannatanu sõnul kordas süüdistatav talle pidevalt mida sa taotled, mida sa minust tahad, miks sa seda kõike teed. Kannatanu hinnangul oli süüdistatav 100% ebaadekvaatne. Samas kui vaadata eelnenut: X ühest küljest otsis süüdistatavaga lähedust (sh füüsilist) ja teiselt poolt vastas eitavalt kõigile süüdistatava poolsetele lähenemiskatsetele, siis mees ei saagi aru, mida naine temast tahab ning miks naine seda kõike teeb. Mehe arvates on naine teda pidevalt õrritanud, kuid siis hakanud mingisugusel teadmata põhjusel pipardama; kannatanu ütluste usaldusväärsust selle kohta, et süüdistuses märgitud sündmusteks tema nõusolekut ei olnud, toetavad tunnistajate C, M ja Y ütlused. Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei väära kohtu arvates asjaolu, et ta jäi pärast sündmust korterisse ja elas ca ööpäeva tavapärast elu. Kohus ei välista, et tegemist oli traumajärgse reaktsiooniga: ei saa välistada, et inimesele ei jõua veel täielikult kohale see, mis juhtus. Viivitus avalduse esitamisega on sel põhjusel samuti mõistetav. Lõpuks kannatanu otsis abi, kirjutades üürileandjale mis juhtus. Seda, et ta kannatanult sellise kirja sai, tunnistaja Y jaatas. Kohus ei jaga kaitsja arvamust selle kohta, et kannatanu ütlused on üürileandja tuttava politseiniku poolt suunatud ja mõjutatud. Kannatanu ütlused on detailsed, X kirjeldab ehedalt nii enda kui süüdistatava emotsioone. Lisaks on väga keeruline kohendada ütlusi selliselt, et need klapiks vigastustega nii, et lõpuks on ekspertki valedega päri. Kannatanule heideti kaitsja ja süüdistatava poolt lisaks ette seda, et X ei kartnud pärast sündmust süüdistatavat ja istus viimase autosse. Seda, et kannatanu kartis A. Gusevit ja pöördus sel põhjusel häirekeskusesse, tõendab vastav kõnesalvestis. Lisaks oli kannatanul vaja oma asjad kätte saada. Selleks hetkeks oli ta avalduse politseisse teinud ning kohus nõustub kannatanuga selles, et (kaine) süüdistatav kannatanu jaoks olulist ohtu ei kujutanud. Kohtu hinnangul on kokkuvõtvalt kannatanu ütlustega tõendatud, et 09.03.2020 õhtul jõid nad A. Guseviga piisavalt palju vahuveini, süüdistatav muutus agressiivseks ning ta soovis õhtu lõpetada. Ta läks vannituppa ja sulges ukse nii palju kui sai. Edasi tuli A. Gusev tema juurde vanni. Ta palus mehel lahkuda, meenutas, et see on nende ühine ruum, mida nad jagavad ja ta peab seda austama. Mees ei kuulanud tema sõna ja ronis alasti koos vahuveini pudeliga tema juurde vanni. Seal istudes ajas A. Gusev ta jalad laiali ja hakkas teda rahuldama. Ta ütles korduvalt mehele, et viimasel ei ole õigust seda teha ja mingu välja. Mees vastas, et ära käitu nagu loll. Ta osutas A. Gusevile füüsilist vastupanu: mees hoidis ühe käega tema jalgu kinni ja teise käega pani tema liigutustele vastu kätt. Ta tundis jälkust. Ja tal oli valus. Lisaks arusaam, et ta ei saa midagi mõjutada, ei füüsiliselt ega sõnaliselt, viimastest A. Gusev kunagi aru ei saanud, need ei jõudnud talle kunagi kohale. A. Gusev jätkas tema rahuldamist, et ta on mehele 11 lubanud, et mees on korrutanud, et ta ei käituks nagu loll ja kõik on jõudmas selleni, mida ta on mehele lubanud – neil toimub intiimvahekord. Ta üritas vannist välja minna, kuid kuna A. Gusev hoidis teda kinni, siis ta lükkas mehe eemale – kas jalaga või ta ei mäleta. Sel ajal, kui ta oli välja rabelemas, ta nagu jalaga riivas meest. Tabas A. Gusevit. See toimus nii aktiivselt, et vannivesi oli vannis laiali igal pool. See ei olnud, et nad rahulikult istusid. A. Gusev nagu rahuldas teda. Kui ta üritas sealt välja rabeleda ja ära joosta, siis ta tõmbas vannikardinat, see oli pärast koos kardinapuuga põrandal. Talle tundub, et see olukord vannitoas kestis kuni 10min. Pärast seda, kui ta tabas, lõi A. Gusevit jalaga, see oli kusagil õla või rinna piirkonnas, ta riivas meest. Sel hetkel läks A. Gusev endast välja, haaras tal juustest, kaelast, kuklast kinni. Talle jäid sinna sinikad. A. Gusev tiris ta koridori, surus vastu seina, hoidis ja kägistas. Koridor jäi teisele poole, A. Gusev ei viinud teda sinna vaid tiris. Kui nad olid koridoris ja A. Gusev teda vastu seina hoidis, siis ühe käega niimoodi hoidis ja teine käsi juba võttis löögiks hoogu. A. Gusev kordas ja küsis mida sa nagu taotled. A. Gusev ei olnud 100% sel hetkel adekvaatne. Ta ei saanud aru, mida mees silmas peab. Ta seisis mehe ees ja rääkis, et ei saa aru, Ljoša mis sa minust tahad. Edasi olid nad nagu koridoris – mida sa minust tahad, mida sa taotled, miks sa seda kõike teed, sa käitud nagu idioot, nagu loll. A. Gusev tõstis mitu korda käe nagu hooga. Ta vaatas A. Gusevi silmi ja sai aru, et mees võib teda nagu ära lüüa. Tal kadus kõnevõime ära ja esimest korda ta sai aru, kuidas ta käitub stressiolukorras. Nüüd saab ta aru, et oleks pidanud kohe alguses hakkama karjuma ja see oleks võinud lõppeda nagu teisiti või varem. See oleks võinud lõppeda varem ära. Tal oli väga hirmus, ta ütles tol hetkel, et ta saab aru, mida mees tahab ja et ta pigem sureb kui temaga seksib. Nad seisid niimoodi piisavalt kaua koridoris, mees üritas teda survestada. Kuulda midagi nagu sellist. Talle oli ilmne, et praegune elu võib tema jaoks juba lõppeda ning kõige turvalisem tema jaoks on anda seda, mida mees tahab. Seda, et mees tahab intiimvahekorda, lähedust ja see on tema jaoks kõige turvalisem, et vältida tervisekahjustust. Kui A. Gusev seda kuulis, siis see tegi mehe väga rõõmsaks. Ta mäletab naeratust A. Gusevi näol. Siis võttis mees tal kaelast kinni ja viis magamistuppa, tema mitte mehe omasse. Edasiste sündmuste osas selgitas kannatanu, et A. Gusev viskas ta voodile pikali, põlvitas voodi peal ja ütles, et ta võtaks mehe peenise suhu. Nii ta tegi. Tema lebas voodis, A. Gusev oli tema kohal nagu üleval. Oraalseks ei kestnud kaua. Ta üritas mitte midagi teha, ta avas suu ja kõik. Edasi ütles A. Gusev, et ta ootaks ja mees läks oma tuppa õli järgi – nii palju kui ta aru sai. A. Gusev tuli tagasi, määris oma suguelundit õliga ja tegi temaga anaalseksi. Ta ütles mitu korda, et talle ei meeldi ja et mees lõpetaks ja tal on valus. A. Gusev ei pööranud sellele mitte mingit tähelepanu. Tal õnnestus ca 20min pärast rääkida, et ta saaks tualetti minna. Anaalseksi ajal oli ta külili ja kõhu peal. Ta tahtis minna duši alla, sest tundis ennast mustana. A. Gusev tuli duširuumi, võttis ta sealt ära ja viis jälle sinna tuppa. Siis oli mitu tundi nii, et ta võis käia väljas duši all – ta kogu aeg rääkis A. Gusevile, et ta peab tualetti minema, duši all käima, et ta tunneb ennast mustana. Talle tundub, et tal õnnestus 5-6-7 korda sealt välja saada ja iga kord võttis A. Gusev ta sealt ära ja viis tuppa tagasi. Kogu aeg oli anaalseks, see oli mehe jaoks mõnu. A. Gusev nägi, et tal on valus, kuid see ikkagi meeldis mehele. Ta üritas selles protsessis mitte osaleda ja ennast minimaalselt liigutada. Ta nagu… Mingil hetkel palus A. Gusev võtta padja ja istuda aknalaua peale. Ülejäänud aja oli see kõik voodi peal. Vaginaalselt oli paar sisenemist. Ühel korral oli tal võimalus välja joosta, ta palus, et nad jooks teed. A. Gusev tahtis suitsu teha ja läks kööki. Ta riietus kiiresti, üritas korterist välja joosta, aga A. Gusev jõudis järgi. Riided olid tal oma toas, kapis. Korter on vahekoridoriga. Ta ei jõudnud kahte ust lahti teha, jõudis üksnes ühe avada. A. Gusev jõudis talle seal vahekoridoris järgi, haaras kas õlast või kaelast ja lükkas tagasi korterisse. Nad tulid tagasi tuppa ja A. Gusev jätkas temaga vahekorras olemist. Tal tekkis mõte appi karjuda siis, kui nad istusid köögis. A. Gusev ütles, et ta teeks teed. Ta tegi seda. A. Gusev valas selle ära. Ta tegi uuesti, A. Gusevile ei meeldinud ja mees valas selle 12 uuesti ära. Siis A. Gusev jälle kordas, et miks ta seda kõike teeb, miks ta käitub nagu loll. Nad seisid koridoris, A. Gusev kordas siis veel, et miks ta meest provotseerib, ta ju näeb mis seisundis mees on, miks ta meest provotseerib. Ja kui nad juba istusid köögis ja talle tundus, et ei ole üldse mingit põhjust et mees peaks endast välja minema. Mingil hetkel läks A. Gusev endast välja, viskas teda mingite kaltsudega. Ta istus akna kõrval, tal tekkis järsku mõte, et ta võiks akna lahti teha ja hakata asju maha viskama ja karjuma. Et keegi paneks tähele, mis neil seal toimub. A. Gusev peatas teda. Ta läks akna juurde, hakkas seda avama, mees peatas ja ütles, et kohe selgitab või sulle jõuab kohale. Mees tiris ta vannituppa, pani korgiga vanniava kinni. Ütles, et ta istuks vanni maha. Mees hakkas vanni veega täitma, avas külmaveekraani. Hakkas sinna vett koguma. Ta ei istunud maha, ta seisis jätkuvalt. Mees rääkis, et talle jõuab kohale nüüd varsti, et ta saab aru. Ta sai nii aru, et mees uputab ta ära lihtsalt, sel hetkel oli A. Gusev täiesti ebaadekvaatne. Ta hakkas karjuma, hirmutase oli nii kriitiline juba. Ta lihtsalt karjus. A. Gusev haaras teda, viskas ühe hetkega tuppa, kattis pea padjaga, kägistas padjaga väga tugevalt. Ta isegi ei saanud hingata. A. Gusev surus tema pead padjaga nii kõvasti, et ta ei suutnud hingata. A. Gusev ütles, et temast ei pea välja tulema ühtegi kõla. A. Gusev surus tugevamalt, küsis kas ta saab aru ja ta andis märku, et jah. Esimene asi, mis talle pähe tuli pärast seda kui mees väljus, et ta tahab ära joosta. Et võib-olla nagu rahuneb ära. Ta jäi tuppa, lukustatud, kõik oli segamini: vannitoas, igal pool. Ta leidis oma telefoni üles. Õhtu alguses peitis A. Gusev tema telefoni ära. Oli juba südaööl, võib-olla kahest öösel kui ta selle leidis. Ja kõik, ta jäi magama. Ta ei läinud kusagile välja ega kusagile ära, ta ei saanud toast ära minna. Ta üritas toast välja minna, aga A. Gusev peatas ja ütles, et ei lähe kusagile. Et nad peavad rahunema. Pärast seda A. Gusev väljus, pani ukse kinni ja siis ta juba hommikuni ei läinud kusagile. Kannatanu ütlusi selle kohta, et A. Gusev tarvitas jõudu, on tõendatud seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolliga, mille kohaselt vaadati kannatanu läbi 11.03.
10. Xl tuvastati läbivaatuse käigus verevalumid alalõua vasakul pool (läbimõõduga 1cm), parema abaluu piirkonnas (3x2cm), vasaku käsivarre ülemisel kolmandikul tagumisel pinnal (4x4cm), parem käsivarre alumises kolmandikus tagumisel pinnal (1,5x1,5cm), parema tuhara ülemises osas (2x2,5cm), kaks verevalumit parema reie ülemises kolmandikus (üks 3x1cm ja teine 2x2cm), parema reie eespinna keskel (1x1cm), vasaku pahkluu piirkonnas (2x2cm). Eksperdi arvamusega 04.05.2020 ekspertiisiaktis nr 20E-AOI0082 on tõendatud, et verevalumid võivad olla kannatanule tekitatud ajavahemikul 09.03.2020-10.03.2020 (eksperdi arvamuse p 2 ja 4). Nahaalused verevalumid vasakul pool alalõual, parema abaluu piirkonnas, mõlemal küünarvarrel, parema tuhara ülemises osas, vasaku tuhara alaosas, paremal reiel, vasaku sääre eespinnal ning vasaku pahkluu eesmisel pinnal on tekitatud tömbi vägivalla toimel võimalik, et vajutamisest sõrmedega (nahaalused verevalumid vasakul pool alalõual, paremal küünarvarrel, vasaku tuhara alaosas, parema reie eespinnal) ja löökidest/paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe piiratud pinnaga esemeid (nahaalused verevalumid vasakul küünarvarrel, parema abaluu piirkonnas, parema tuhara ülemises osas, paremal reie välisküljel ning vasakul säärel ja hüppeliigese eespinnal) – eksperdi arvamuse p
11. Kohus nendib, et kannatanu ütlused selle kohta, et süüdistatav hoidis jõuga tema jalgu kinni, ühtivad eksperdi arvamusega selle kohta, et verevalumid kannatanu alalõual, käel ja jalgadel on sisuliselt süüdistatava näpujäljed. X ütlustest nähtub lisaks asjaolu, et A. Gusev lükkas ta vastu seina, surus/paiskas voodile. Kirjeldatud viisil vigastuste tekitamist on jaatanud ka ekspert. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kannatanul tuvastatud vigastused ei pruugi olla tekitatud samas ajavahemikus. Kaitsja rõhutas seda, et kannatanu läbivaatusel tuvastatud verevalumid on eri värvi. Ekspert selgitas, et günekoloogid ei ole harjunud verevalumeid kirjeldama – eksperdid toovad esile tunnused, mille põhjal saab määrata vigastuste tekkemehhanismi ja vanust kompetentsemalt. Kohus nõustub eksperdiga täielikult selles, mis puudutab seda milleks on kvalifitseeritud ekspert ja milleks 13 günekoloog. Lisaks rõhutas ekspert, et verevalumite värvimuutus sõltub koekahjustuse ulatusest, inimorganismi eripärast – mida väikesem koe kahjustus, seda kiiremini see paraneb. Väikesed ja õrnad verevalumid paranevad kiiremini, mimmes üpris ruttu kollaseks ja/või roheliseks. Lillaka tooniga verevalumid on suuremad ja sügavamal. Kannatanu sõnu anaalseksi kohta kinnitab fakt, et kannatanu kaebas günekoloogilisel läbivaatusel valulikkus pärasooles ning tal tuvastati lõhed päraku piirkonnas. Eksperdi arvamusega 04.05.2020 ekspertiisiaktis nr 20E-AOI0082 on tõendatud, et kaks limaskestarebendit päraku piirkonnas on iseloomulikud tömbile traumale ning võisid olla tekitatnud anaalse suguühte käigus. Kohtus ekspert sisuliselt välistas muud tekkepõhjused öeldes, et ta on kuulnud kirurgide käest, kuidas nt aganaleiva söömise järgselt tekkinud väga hull kõhukinnisus võib põhjustada teatud rebendeid või lõhesid. Samas ei oleks kirjeldatud juhul rebendid sellises kohas, mitte nii pindmised. Lõhed jääks pigem sissepoole, olema rohkem väljendunud sees. Ekspert selgitas, et tupp on erinevalt anusest niiske ning tupekoed peavad venitusele ja hõõrdumisele paremini vastu. Päraku kohta seda öelda ei saa. Ekspert nentis, et anaalseksi käigus kasutatud õli või libesti võib rebendeid ära hoida, kuid kõik sõltub tegutsemise jõhkrusest – kui jõuliselt tegutseda, siis tekivad ka rebendid. Kohus nendib, et viimast kannatanu ka rääkis: tal oli anaalseksi ajal korduvalt valus, ta ütles seda A. Gusevile, kuid viimast see ei huvitanud. Järelikult ei tähenda õli kasutamine tingimata seda, et kannatanule ei saanud mittemingisuguseid vigastusi päraku piirkonda tekkida. Seda, miks kannatanu ära ei jooksnud või appi ei karjunud, on X loogiliselt selgitanud: tema jaoks oli toimuv šokeeriv ja ta oli stressiolukorras. Viimases olles reageerivadki inimesed erinevalt: mõni tardub, mõni hakkab tegutsema. Lisaks on kannatanu ütlustega tõendatud, et A. Gusev tarvitas tema suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas ning oma elu ning tervise säästmise nimel tundus mõistlikum süüdistatavale alluda. Nii tegelikult kohtu hinnangul ongi, kannatanu ei öelnud midagi, mis oleks ebaloogiline või –usutav. Kriminaalasjas on tunnistajate C ja M ütlustega tõendatud, et kannatanu käitumine muutus pärast sündmust: X oli endasse tõmbunud ja üritas leida tööl võimalikult kaua tegevust. Kannatanu selgitas seda kohtus sellega, et ta ei tahtnud olla üksi vaid soovis viita võimalikult pikka aega teiste inimeste keskel, sest tal kadus turvatunne. Mõlemad tunnistajad teadsid ka seda, et X korterikaaslane vägistas kannatanu. Kohtu hinnangul on A. Gusevi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 141 lg 1 järgi. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et nad olid süüdistuses märgitud ajal suguühtes, viimane on kohtupraktikas kinnistunud arvamuse järgi mh peenise sisestamine tuppe, pärakusse või suhu. Kannatanu X ütluste kohaselt toimus süüdistatavaga nii vaginaalne, oraalne kui anaalne vahekord. Kannatanu kinnitas kohtus, et tema A. Guseviga seksida ei tahtnud. Kannatanu ütlustega, tema günekoloogilise läbivaatuse protokolliga ja eksperdi arvamusega ekspertiisiaktis on tõendatud, et A. Gusev kasutas kannatanu vastupanu murdmiseks vägivalda määral, millega kaasnesid verevalumid X kehal. A. Gusev kasutas lisaks ka vaimset vägivalda ja ähvardas kannatanut. Füüsiline ja vaimne vägivald tekitasid kannatanus sedavõrd tugeva hirmutunde, et ta otsustas vastupanust loobuda ja anda A. Gusevile seda, mida mees soovib. Kriminaalasjas on lisaks tõendatud asjaolu, et kannatanul oli anaalseksi ajal valus ja ta palus süüdistataval korduvalt lõpetada, kuid seda A. Gusev ei teinud. Kohtu hinnangul pani A. Gusev teo toime vähemalt otsese tahtlusega: kohus ei välista, et A. Gusev eeldas, et õhtu võiks pärast vahuveini ja austreid lõppeda intiimvahekorraga, see kas suguühet soovib ka kannatanu A. Gusevit tegelikult kannatanu ütlusi silmas pidades 14 karvavõrdki ei huvitanud. Süüdistatav A. Gusev tuleb seega talle esitatud süüdistuses KarS § 141 lg 1 järgi süüdi tunnistada. II KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus tunnistas A. Gusevi süüdi KarS § 141 lg 1 järgi. Kuriteo eest on karistuseks ette nähtud vangistus 1-6 aastat. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja sellest tulenevalt ei kahetsenud. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul tuleb karistuse mõistmisel arvestada sellega, et süüdistatav ei tekitanud kannatanule märkimisväärseid kehavigastusi, need paranesid eelduslikult kiiresti. Veidi ei saa mööda vaadata kannatanu käitumisest: selget piiri selles, millised võiks olla omavahelised suhted X korterisse kolides ei tõmmanud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav ja kannatanu lebasid aeg-ajalt koos voodis, kallistasid ning silitasid. Samas kestis tahtevastane oraalne, anaalne ja vaginaalne seksuaalvahekord mitu tundi ja oli kannatanu jaoks valus ning alandav – märkimist väärib, et X palus kohtult vaheaega rahunemiseks, kui ta hakkas andma ütlusi osas, mis puudutasid anaalvahekorda. Kannatanu toibus kohtu hinnangul samas kiiresti: Y ütlustega on tõendatud, et kannatanu ööbis mõnda aega pärast sündmust selles korteris. Raske hingelise trauma korral ei sooviks ohver kohtu arvates tõenäoliselt sündmuskohale nii kiiresti naasta, rääkimata korteris pikemaajalisest ööbimisest. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et prokurör on A. Gusevile põhjendatult taotlenud karistust sanktsiooni keskmises määras. A. Gusev tuleb seega süüdi tunnistada KarS § 141 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada vangistusega 3 aastat. Sarnaselt prokuröriga ei pea kohus otstarbekaks mõista A. Gusevile reaalset vangistust. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata ning kohtul ei ole andmeid selle kohta, et ta 15 oleks pärast 09.03.2020 uusi kuritegusid toime pannud. Seega on alust loota, et kuritegu oli ja jääb A. Gusevi elus juhuslikuks episoodiks. Käesoleval ajal on A. Gusev Eesti Vabariigist lahkunud, ta elab Vene Föderatsioonis kus tal on oma sõnul ametlik töökoht. Tõenäoliselt ei naase süüdistatav Eestisse eesmärgiga siin alaliselt resideeruda. Eeltoodu alusel on mõistlik ja põhjendatud jätta kooskõlas KarS § 73 lg 1 ja 3 A. Gusevile mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui süüdistatav ei pane 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Katseaja pikkuse osas märgib kohus, et kooskõlas valitseva arvamusega peab katseaeg olema mõistetud karistusest mõnevõrra pikem. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 1 järgi kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Prokurör taotles A. Gusevile kooskõlas KarS § 54 lg 1 Eesti Vabariiki tähtajalise – 4 aasta pikkuse - sissesõidukeelu kohaldamist. Kohus prokuröriga ei nõustu. Tõsi, A. Gusev pani toime isikuvastase I astme kuriteo. Samas on kohus juba eespool nentinud, et süüdistatava vanust ja karistusandmeid vaadates ei ole alust eeldada, et temast lähtub mingisugune oht. Lisaks on A. Gusevi kaitsja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et süüdistatava ema elab Eesti Vabariigis. Järelikult ei ole alust väita, et sissesõidukeelu kohaldamine ei piira oluliselt süüdistatava õigusi. Lastel on kohustus hoolitseda oma eakate vanemate heaolu eest ning alates teatud vanusest võib hoolitsuskohustuse täitmine tähendada ka seda, et vanemaid tuleb käia regulaarselt vaatamas. Sissesõidukeelu kohaldamise korral ei ole A. Gusevil võimalik oma kohustusi kohaselt täita. Eeltoodu tõttu ei ole kohus päri prokuröriga selles, et süüdistatavale tuleks kohaldada lisakaristust. III Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-dega 3, 4 ja 9 loetakse kriminaalmenetluses menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu, s.o A. Gusev. Kooskõlas KrMS § 179 lg 1 p 1 on sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, mis on kooskõlas 09.12.2021 VV määruse nr 116 § 1 1635,00 eurot. A. Gusevilt tuleb seega välja mõista sundraha 1635,00 eurot. Kriminaalasjas viidi läbi kannatanu ekspertiis, mille kulu oli 109,00 eurot. A. Gusevilt tuleb seega välja mõista 109,00 eurot ekspertiisikulu. Süüdistatavale määrati kaitsja riigi õigusabi korras. Kaitsja esitas süüdistatava esindamise eest kohtus ja kohtueelses menetluses kokku tasutaotlusi summas 1582,80 eurot. Kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleb A. Gusevilt välja mõista 1582,80 eurot määratud kaitsjale määratud tasu. Menetluskulude absoluutsumma on 3326,80 eurot. Arvestades nende suurust võib süüdistatav need tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on seega vähemalt 277,00 eurot ning viimase osamakse suurus vähemalt 279,80 eurot. Makseinfo arveldusarve- ja viitenumbriga on käesoleva otsuse lahutamatu lisa ja edastatakse Alexey Gusevile e-toimiku kaudu. Kriminaalasja juurde võeti asitõendina päevatekk. Viimane tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 16 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 17 /allkirjastatud digitaalselt/