Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 442§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-112241 Tsiviilasi E. K. hagi N.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.04.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on E. K. (hageja) N. K. (kostja) laps. Kostja ei toeta hagejat majanduslikult ega anna ülalpidamist vahetult. Hageja ema kannab kõik lapse vajaduste rahuldamisega seotud kulud. Hageja igakuised kulud on kokku 475 eurot ning kujunevad järgmiselt: eluasemekulud (kommunaalteenused ja kodulaen) 95 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulutused haridusele 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 60 eurot, puhkus ja meelelahutus 20 eurot. Alates sügisest lisandub munitsipaallasteaia kohatasu summas 70 eurot. Perioodil 08.04.2021 – 07.04.2022 moodustas elatis kokku summas 3234,25 eurot. Hageja on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. 08.04.2021 – 07.04.2022 perioodil on hageja seaduslik esindaja nõudnud kostjalt elatist, kuid kostja ei soovinud oma kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hageja täisealiseks saamiseni elatis 225,64 eurot kuus (s.o baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust), mida indekseerida iga aasta vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja 4. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise summas 3234,25 eurot. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja hinnangul puudub hagi esitamiseks alus kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale (viimase seadusliku esindaja kaudu) põhjust hagi esitamiseks. Alates 05.12.2021, mil kostja lõpetas koos elamise lapsega, kannab kostja igakuiselt üle hageja seadusliku esindaja pangaarvele elatise suurusel 213-300 eurot igakuiselt. Samuti ei ole kostja nõus hageja tagasiulatuva elatise nõudega. Ajavahemikul 08.04.2021 kuni 05.12.2021 elati koos Xxxx. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja O. K. (dtl 31). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega iseenesest kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt 3 tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise perioodi eest 08.04.2021-07.04.2022 summas 3234,25 eurot ning alates 08.04.2022 elatise kehtivas miinimummääras. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna ajavahemikul alates 08.04.2021 kuni 05.12.2021 elati koos ning kostja on ka elatist igakuiselt tasunud. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on kohtule esitanud tõendi, millest nähtub, et kostja on hagejale tasunud elatist miinimumist suuremas ulatuses, s.o jaanuaris 2022 tasunud 300 eurot, veebruaris 2022 tasunud 300 eurot ja märtsis 2022 samuti 300 eurot (dtl 52). Seega ei ole 21.04.2022 esitatud hagiavalduses hageja väide, et kostja ei toeta hagejat majanduslikult, õige. Kohtule ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda, et kostja oma ülalpidamiskohustust edaspidi ei täidaks. Samuti ei ole hageja menetluses vastu vaielnud kostja väitele, et kuni 15.12.2021 elati kõik koos. Juhul, kui pooled elavad koos, siis saab kohtu hinnangul ka eeldada, et vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust võrdselt. Isegi juhul, kui pooled ei oleks koos elanud, siis ei ole hageja kohtule ka esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks eelnevalt elatist kostjalt küsinud. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 6.

§ 442

lg 5 kohaselt tuleb kohtul otsuse resolutsiooniga lahendada ka veel lahendamata taotlused. Kostja on oma vastuses esitanud taotluse kohustamaks hagejat esitama oma sissetulekuid kajastavate pangakontode väljavõtted perioodil 08.04.2021 kuni hagi esitamiseni hagi esemesse puutuva perioodi kohta. Kohus asub seisukohale, et nimetatud taotlus on kostjal jäänud menetluses sisuliselt põhistamata ja käesoleval juhul ka asjakohatu. Hageja on kohtule esitanud elatise nõude ning pooled ei ole tuginenud menetluses sellele, et hageja seaduslik esindaja ei oleks suuteline oma ülalpidamiskohustust täitma või et käesoleval juhul tuleks tulenevalt hageja vanemate majanduslikust olukorrast kalduda kõrvale elatise tasumise proportsioonist. Seega on 4 puudunud ka vajadus hageja seadusliku esindaja pangakontode väljanõudmiseks. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5