Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-17515 Tsiviilasi D. B. hagi D.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.11.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on 19.07.2017 Harju Maakohtu otsusega D. B.ilt (hageja) välja mõistetud elatis D. B.i (kostja) kasuks poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ulatuses, milline summa praegu moodustab 292 eurot kuus. Alates

1. suvest hageja elab uues abielus V. S.. Sellest abielust xxxx pooltel sündis tütar K. B.. Seega tekkis olukord, kus hageja peab seaduse kohaselt ülal pidama kahte alaealist last. Arvestades seda, et hageja tütar teisest abielust K. kasvab, kulub tema ülalpidamiseks iga aastaga järjest rohkem vahendeid. Peale selle hageja on kohustatud ülal pidama ka oma uut abikaasat V. S. kuni tütre K. xxxx saamiseni. Seetõttu käesoleval ajal hageja ei ole suuteline maksma elatist kostja ülalpidamiseks endises suuruses, sest sel juhul jääb vähem vahendeid teisest abielust tütre ülalpidamiseks ja sel juhul kostja on hageja poolt rohkem kindlustatud kui tütar, mis on viimase suhtes ebaõiglane. Justiitsministeeriumi tellimusel valminud uuring pealkirjaga «Lapse ülalpidamiskulud» näitab, et 13-17aastase lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on 206 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 172 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Alates
2. maist 2022.a. seadusandja kavatseb jõustada Perekonnaseaduse muudatused, mille kohaselt ühe lapse ülalpidamiskulu moodustab 181 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist alates hagi esitamisest 150 euroni kuus. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja ülalpidamiskulud on märgatavalt suuremad. Lapsel on vormistatud mitu kindlustust ja hetkel õpib ta autokoolis. Kostja igakuised kulud on: elekter 15 eurot; auto küte 20 eurot; kommunaalmaksud 45 eurot; kindlustused 37 eurot; telefoni operaatori teenused 15 eurot; toit 200 eurot; taskuraha 45 eurot; autokool 780 eurot (millele 2 lisandub maanteeameti teooria ja sõidueksamid), riided 100-300 eurot. Samuti iga aasta 1 kuu puhkust 1000 eurot. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (dtl 9). Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 19.10.2017 otsusest tsiviilasjas nr xxxx (dtl 5-6). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 150 euroni kuus.
2. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise 3 korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on ka teiste laste olemasolu seaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxxx 19.10.2017 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas xxxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise miinimumsummas, märkides oma igakuisteks kuludeks kokku 700 eurot (tsiviilasja xxxx materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hagejale toimetati hagimaterjalid kätte 15.09.2017 isiklikult allkirja vastu. Kuna hageja vastust kohtule ei esitanud, siis rahuldas kohus hagi 19.10.2017 tagaseljaotsusega. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hagejal vastuväited elatise tasumise ja suuruse osas puudusid ning hageja oli võimeline elatist miinimumsummas 2017 aastal igakuiselt tasuma, kuna vastupidiseid tõendeid ei esitatud. Kohus märgib, et 2017 oli elatise miinimumiks 235 eurot.
2. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2017 aastaga. Kostja seaduslik esindaja on kohtule selgitanud, et pigem on kostja igakuised kulud suurenenud. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid, et kostja igakuised kulud oleksid vähenenud või et need ei vastaks käesoleval ajal miinimumsuurusele. Hageja viide Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Kohus selgitab, et hageja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa asuda seisukohale, et kostja igakuised kulutused oleksid vähenenud üksnes tehtud analüüsi pinnalt.
3. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja majanduslik olukord on selliseks asjaoluks, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Kohus on 24.11.2021 kirjas hagejale m.h selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2017 aastaga muutunud (dtl 3639). Hageja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtted perioodist 01.08.2017 kuni 01.12.2017 (dtl 42-47) ning perioodist 01.07.2021-30.11.2021 (dtl 48-65). Nimetatud väljavõtteid võrreldes selgub, et 2017 aastal oli hageja keskmiseks sissetulekuks (s.o töötasu) 822,62 eurot kuus ning 2021 aastal oli keskmiseks sissetulekuks (töötasu, puhkusetasu ja hüvitis haigekassalt) 1221,10 eurot kuus. Lisaks on 2021 aastal laekunud 4 hagejale AS-lt Pensionikeskus kokku 8915,98 eurot. Seega on hageja sissetulekud võrreldes 2017 aastaga tunduvalt suurenenud. Samuti juhib kohus tähelepanu, et hageja ei ole kohtule välja toonud ega tõendanud, millised olid hageja igakuised väljaminekud eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2017) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud ning milline oli hageja varaline seisund (sh hagejale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms) eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2017) ja kuidas see on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Hageja poolt esitatud tõend laenukohustuse olemasolust ning kommunaalkulude arved nimetatut ei tõenda (dtl 66, 67-71). Kohus peab vajalikuks ka märkida, et laenukohustuse olemasolu iseenesest ei ole elatise vähendamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seis oleks oluliselt halvenenud võrreldes 2017 aastaga (s.o eelmise kohtulahendi tegemise ajaga). Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et tema igakuised sissetulekud oleksid olulised vähenenud ja/või igakuised kulud oleksid oluliselt suurenenud. Kohus märgib täiendavalt, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.
4. Hageja on palunud elatist vähendada ka põhjusel, et tal on lisaks kostjale 2 ülalpeetavat, s.o tütar K. B. ning hageja abikaasa. K. B. sünniga on hagejal pärast eelmise lahendi tegemist ülalpeetavate ring laienenud (dtl 7). Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning eluliselt on usutav, et teatud kulutused teise lapsega ka kaasnevad. Samuti on hagejal kohustus PKS § 111 lg 2 teise lause kohaselt ülalpidada ka lapse ema kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Seega on

§ 497märgitud alus iseenesest täidetud.

Alates xxxx on viimati nimetatud kohustus aga lõppenud, kuna K. B. on saanud nimetatud kuupäeval xxxx- aastaseks. Hageja on välja toonud oma teise lapse ligikaudsed kulud kokku summas 290 eurot, s.h toiduained 100 eurot, riided 50 eurot, jalatsid 50 eurot, mähkmed 30 eurot, mänguasjad 30 eurot, ravimid, vitamiinid 30 eurot. Samuti on hageja esitanud tõendi lapse võistlustantsu õppemaksu kohta (dtl 132-133) ning lasteaia tasu kohta (dtl 134-136). Kohus asub seisukohale, et iseenesest on usutav, et igakuised kulud seoses teise lapsega tekivad. Samas ei ole hageja tõendanud, et tema üksi peaks nimetatud kulusid kandma. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustus on ka lapse emal. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et lapse ema oleks töövõimetu või oleks teda vajalik muul põhjusel ülalpidada. Vastupidiselt on hageja esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja abikaasa keskmiseks sissetulekuks 516,46 eurot (dtl 118122). Seega on käesoleval juhul tõendamata, et hageja ei oleks suuteline võrdväärselt oma 5 laste ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps ja hageja abikaasa jääksid elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja.

1. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Ka 2017 aastal on kohus elatise välja mõistnud tuginedes miinimumelatisele. Kehtiva seaduse kohaselt oli elatise suuruseks perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 225,64 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates 01.01.2022 selliselt, et hagejalt tuleb kostja osas välja mõista elatis alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 igakuiselt summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), s.o summas 640,32 eurot ning alates 01.04.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot).
5. Kostjate seaduslik esindaja on 11.05.2022 esitanud kohtule täiendava avalduse, kus on märkinud, et soovib suurendada elatist summani 350 eurot. Kohus on 22.11.2021 selgitanud kostjale, et juhul, kui kostja soovib elatist suurendada, siis tuleb kostjal esitada korrektse nõudega vastuhagi ning et vastuhagi on võimalik esitada eelmenetluse lõpuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni (dtl 30). Kohus on andnud 04.04.2022 kirjaga tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 18.04.2022 ning vastuväidete esitamiseks kuni 29.04.
6. Kohtule ei ole esitatud tähtaegselt vastuhagi ning samuti on 11.05.2022 esitatud avaldus esitatud kohtule hilinemisega. Kohus jätab 6 seega esitatud avalduse tähelepanuta, kuid selgitab, et kui kostja soovib, et kohus elatist suurendaks, siis tuleb esitada kohtule eraldiseisev hagi. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7