Obsah (6)
§ 17§ 161§ 2§ 8§ 11§ 193KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2381 E.K.i ja V.K.i kaebus Maa-ameti 04.06.
) § 161 lg 1 järgi on maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal.
§ 17lg 2 teise lause kohaselt tuleb 4
(10)piirimärgi taastamiseks teha katastrimõõdistamine. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ (Kord) § 10 lg 1 sätestab, et katastrimõõdistamiseks tuleb taotleda katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.
§ 161
hakkas kehtima 01.07.2018 ja sellest ajast kuni tänaseni ei ole piiripunktiga nr 9 seotud Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 katastriüksuste kohta rohkem katastrimõõdistamise tingimusi taotletud, v.a Taimi Kirsi poolt 31.05.2019 taotletud tingimused. Koordinaadijärgses asukohas olev puittähis ei vasta ka Korra § 14 lg-s 2 sätestatud nõuetele. 5) Väär on kaebajate väide, et 25.06.2019 seisuga koordinaadijärgses asukohas olnud maaga tasa löödud metalltoru on liigutatud vahetult enne piiride kindlaksmääramist ja piiride looduses kättenäitamist 09.07.
- Maamõõtja mõõdistas loodusest leitud piiritähised 23.04.2019 ja 09.06.2019, seega enne kaebajate poolt nimetatud kuupäeva, mil nende hinnangul metalltoru veel õiges kohas oli. Samuti oleks sellisel juhul pidanud olema looduses näha metalltoru ümberpaigutamisele viitavad jäljed. Asjaolu, et piiripunkt nr 9 koordineerimisel tegi maamõõtja mõõdistusvea, toetab ka K.S.i poolt maamõõtjale antud selgitus, et
- a Tampli tee 1 kinnistut omandades asus selles asukohas tihe toomingavõsa, mille tõttu oli katastrimõõdistamisel eksimise tõenäosus suurem kui hea ligipääsuga asukohas. Puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused ja tõendid, mis annaks alust arvata, et piirimärki on liigutatud. Lisaks on Maa-amet tuvastanud, et Koli katastriüksuse esmakordsel mõõdistamisel 15.05.2001 on mõõdistusvahendina kasutatud GPS-seadet. GPSseadmega mõõtes on iga punkt teistest punktidest sõltumatu, seega oli koordinaadi määramisel vea tekkimise tõenäosus suur, kuna tegemist on võsase kohaga. Tahhümeetriga mõõdistamisel see nii ei ole. GPS-seadme aruanne on ebausaldusväärne, arvatavasti fiktiivne, sest vead x ja y suhtes on igal punktil täpselt samad. Koli katastriüksuse jagamisel
- a katastriüksuse mõõdistamise toimikus piiripunktide mõõdistusandmed puuduvad. Koordinaatide erinevused eelmise mõõdistusega on väga minimaalsed ning enamus punktidel on erinevus mm pealt sama - 0,034 m, mis on ebareaalne, arvestades üle 2 km pikkust mõõdistuskäiku. Võib arvata, et tegelikult seda punkti üle ei mõõdetud, vaid muudeti vanu koordinaate mõni sentimeeter. Jaaniussi katastriüksuse moodustamisel on ühiste piirimärkide koordinaadid täpselt samad, mis Koli katastriüksuse esmamõõdistamisel, seega on ilmselge, et piirimärke üle mõõdetud ei ole, kuna ka tänapäevaste vahenditega on äärmiselt väike tõenäosus ühe punkti korduval mõõdistusel määrata täpselt sama koordinaati, vaid alati tekib väike erinevus (paar sentimeetrit). 6) Piiripunkt nr 10 on maastikul tähistamata ETAK-isse kantud avaliku veekogu kaldajoone punkt, mis paikneb maastikul olevatest piiripunkti nr 8 ja 9 avaliku veekogu kaldajooneni pikendataval sirgel. Avaliku veekoguga piirnevad katastriüksuste piirid on looduses pidevas muutumises tulenevalt veetasemest ja kaldajoone muutustest. Seega ei ole sellist piiripunkti võimalik looduses tähistada ja üheselt ka kätte näidata, sest tegemist on n-ö dünaamilises muutumises oleva piiriga. Avaliku veekogu kaldajoone ehk keskmise tasemega veepiiri asukoht kaardistatakse iga 8 aasta järel. Tegemist on arvutusliku joonobjektiga, mis kaardistatakse erinevate perioodide mõõdistus- ja kaardistustulemuste alusel, seega ei ole tegemist ühekordse veeseisuga, vaid 8 aasta keskmisega. Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (määrus) § 10 lõike 6 kohaselt uuendatakse Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone andmeid iga kaheksa aasta tagant. Sealjuures sätestab nimetatud määruse § 10 lõige 5, et andmed uuendatakse andmekogus ühe aasta jooksul pärast alusdokumentide saamist. Andmete uuendamise eesmärk on andmekogu andmete vastavusse viimine looduses oleva olukorraga. Kuna suuremate veekogude kaldajoon on looduses pidevalt muutumises ja mõjutab oluliselt kinnisasja tegelikku 5
(10)suurust, siis on peetud mõistlikuks kaldajoone andmeid põhikaardil uuendada 8-aastase intervalliga lähtuvalt veetaseme keskmisest ulatusest. ETAK-i andmetel on informatiivne tähendus, seega ei mõjuta veekogu andmete muutmine kaebaja subjektiivseid õigusi. Looduslikud protsessid ei sõltu inimese tahtest. Seega ei saa ka tegeliku olukorra kaardistamine rikkuda isiku subjektiivseid õigusi. 7) Kaebajate väide, et vaidlustatud otsuse tulemusel väheneb Tanuma tee 36 pindala, ei ole õige. Tanuma tee 36 katastriüksuse piirid viiakse vastavusse avaliku veekogu täpsustunud kaldajoonega ja seetõttu kinnistu pindala hoopis suureneb. Kuid olenemata sellest, kas katastriandmete parandamise tulemusel katastriüksuse pindala suureneb või väheneb, ei ole kinnistu pindala kandeks AÕS ja KRS tähenduses ning pindalale ei kohaldu AÕS § 56 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (vt ka Riigikohtu 08.02.2012 otsuss nr 3-2-1-156-11 p 31). Avaliku veekoguga piirnev kinnisasi on looduses pidevas dünaamilises muutumises ja võimatu oleks tagada sellise katastriüksuse täpse pindala kajastamine katastris ja kinnistusraamatus. Seega on põhjendamatu heita vastustajale ette, et katastriüksuse piirid katastrikaardil on viidud vastavusse looduses tegelikult eksisteeriva olukorraga. Katastripidamise üks eesmärke ongi tegeliku olukorra katastrikaardil kajastamine. Kui katastriüksuse piiripunktile koordinaatide määramisel on eksitud, siis on pindala samuti arvutatud ekslikele andmetele tuginedes.
- Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Alates Tampli tee 1 kinnistu ülevõtmisest
- a on kolmas isik lähtunud Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 kinnistute vahelise piiri kulgemisest looduses tähistatud ja eelmise omaniku poolt kätte näidatud piiritähistest: piirikivi – piirimärk nr 8 ja metalltoru – piirimärk nr
- Piirdeaia rajamisel kahe kinnistu piirile
- a lähtus kolmas isik samuti nendest looduses paiknevatest piiritähistest. Piiri asukoha kindlakstegemise vajadus tekkis
- a kevadel, kui kolmas isik avastas oma kinnistul piirimärgi nr 9 lähedusse (Tanuma tee 36 kinnistu omaniku poolt tellitud oma kinnistu kõigi piiripunktide looduses mahamärkimise tulemusel) geodeedi poolt paigaldatud puittoki, mille asukoht lahknes looduses paiknevast piirimärgist nr
- Piirimärki nr 9 tähistav metalltoru asus nii enne 25.06.2019 ja asub ka peale 09.07.2019 ühes ja samas algses asukohas. Kahe piirimärgi nr 8 ja nr 9 vahel asuvast ja ajaloolist piirimärki omavast kivist kui piiritähisest kahe kinnistu vahelise piiri kulgemisel ei ole kunagi lähtutud. Kunagist piiritähist omava kivi kasutusele võtmine piiritähisena oli vaid kolmanda isiku poolne ettepanek piiri asukoha kindlakstegemise toimingu käigus – vastuseks Tanuma tee 36 kinnistu omaniku väitele, et metalltoru on võimalik omale sobivasse asukohta ümber teisaldada. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
- Kaebajad vaidlustavad Maa-ameti 04.06.2021 korraldust nr 1-17/21/1458, millega otsustati MaaKS § 15 lg 5 alusel Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 katastriüksuste ühise piiri asukoht. Kaebajad ei ole nõus vaidlusaluse korralduse alusel nende kinnistu osas maakatastrisse kantud piiripunktide nr 9 ja 10 asukoha andmete muutmisega ja seeläbi nende kinnistu pindala vähendamisega. Kaebajad on seisukohal, et maakatastrisse kantud koordinaadid on õiged ja vastustaja ei ole tõendanud vastupidist.
- Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 6
(10)Kohus märgib esmalt, et ei saa asuda maamõõtja asemel kindlaks määrama piiripunktide asukohti looduses ega otsustada, kust peaks Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 vaheline piir kulgema. Halduskohus ei lahenda tsiviilkohtu pädevusse kuuluvaid piirivaidlusi, vaid saab kontrollida haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Käesoleva vaidluse lahendamisel saab halduskohus seega üksnes kontrollida, kas vaidlustatud Maa-ameti korraldus vastab haldusakti õiguspärasuse eeldustele. 10. Piiripunkt on maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata (
§ 2p 91).
Piirimärk on piiripunkti tähis looduses, mille asukohta on võimalik taastada (
§ 2p 10). Maa
KS § 15 lg 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Kinnisasja piiri kindlakstegemise vajadus MaaKS § 15 alusel esineb muu hulgas juhtudel, kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki (vt
§ 17lg 4).
Praegusel juhul ongi vastustaja vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses arusaadavalt selgitanud, et Tampli tee 1 katastriüksuse ülemõõdistamise käigus leidis maamõõtja piiripunktis nr 9 maastikult maakatastris registreeritud piirikirjeldusele vastava metalltoru, kuid selle asukoht ei sobinud registreeritud andmetega. Lisaks leiti maastikult kaks lähestikku asuvat piiritähise tunnustega märki – maaga tasa löödud metalltoru ning piiritähistega kivi. Kuna koordinaadijärgsest asukohast maamõõtja piirimärgi tunnustele vastavat tähist ei leidnud, kuid leidis metalltoru ja piirikivi, tuli maamõõtjal piir kindlaks teha. Kuna kinnisasjade omanikud (st kaebajad ja kolmas isik) ei saavutanud kokkulepet vaidlusaluse piiri kulgemises (s.o kas lähtuda tuli looduses asuvast piirimärgi tähisest või registrisse kantud koordinaatidest), tuli vastustajal otsustada kinnisasja piiri õige asukoht maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel ja korras (MaaKS § 15 lg-d 3 ja 5 ning
§ 8lg 31).
Kohus selgitab, et seadusandja ei ole omistanud maaüksuse piiripunkti koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete, sh piirimärkide tähiste ees. Kinnistu pindala ja piiri asukohta puudutavad andmed ei ole kanded asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse mõttes (vt KRS § 13 lg 1 p 5 ja lg 2; Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr 3-2-1-67-12, p 23). Seetõttu ei saa ka nende andmete õigsust AÕS § 56 lg 1 tähenduses eeldada. Vaidluse korral tuleb piiri õige asukoht kindlaks teha kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel, vajadusel AÕS § 129 lgte 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3). Algsel katastrimõõdistamisel võib maamõõtja nt olla eksinud konkreetsele piirimärgi vormile (nt metalltorule) vale koordinaadi andmises või paigutanud piirimärgi koordinaatidele mittevastavasse asukohta. Välja tuleb selgitada see, kas piirimärk paigutati valedele koordinaatidele või õiges asukohas olevale piirimärgi vormile anti valed koordinaadid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus nr 3-19-1297, p 30 jj). 11. Kohtul puudub alus kahelda selles, et piiripunktis nr 9 on õige käsitada maastikul olevat metalltoru piiripunkti tähisena. 11.1 Asja materjalidest nähtuvalt leiti Tampli tee 1 katastriüksuse mõõdistamisel piiripunktis nr 9 maastikult maaga tasa löödud vana metalltoru ning veidi eemalt piiritähistega kivi, mis paikneb piirilõigul 8 (piirikivi) – 9 (maaga tasa löödud metalltoru). Vastustaja on selgitanud, et Tampli tee 1 (varasema nimega Jaaniussi) varasemas piiriprotokollis, kus piiripunkt nr 9 kandis numbrit 13, oli piirimärgi vormiks metalltoru (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 2, lk 11). Ka Koli katastriüksuse esmamoodustamise toimikus (mille jagamise tulemusel on 7
(10)moodustatud Tanuma tee 36), kus sama piiripunkt oli tähistatud numbriga 6, oli piirimärgi tähiseks metalltoru (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 10, lk 12). Ka üheski maareformi puudutavas dokumendis pole vastustaja kinnitusel kirjeldatud vaidlusaluse piirimärgi vormina piirikivi või puittähist. Ühtlasi on vastustaja arusaadavalt põhjendanud, millest tulenevalt ei oleks koordinaadijärgsesse asukohta löödud puittähis võimaliku piirimärgina arvestatav. Kaebuses ei ole eeltoodule vastu vaieldud. Eeltoodut arvestades määras maakorralduse läbiviija piiritähiseks maastikult leitud maaga tasa löödud metalltoru. Piiritähistega kivi piiri tähistama ei jäetud, kuna ühegi maakatastris registreeritud dokumendi kohaselt ei ole kõnealune piiripunkt tähistatud piirikiviga. Lisaks on vastustaja selgitanud, et piirnevad Koli ja Jaaniussi katastriüksused moodustati ja mõõdistati maa ostueesõigusega erastamiseks, mistõttu ei pidanud mõõdistamisel arvestama õigusvastaselt võõrandatud maa piiride ja piiritähiste ehk piirikiviga, vaid lähtuda tuli kohaliku omavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus määratud piiridega ning ilma kõigi maaomanike nõusolekuta ei saa määrata piiritähiseks maastikult leitud piirikivi. Maastikul olev piirdeaed ei ole määratud piiritähiseks (st piirdeaia postid ei ole piirimärgid) ning katastripidajale esitatud dokumentide kohaselt ei ole piiri kindlakstegemisel aluseks võetud aia asukohta. Seega on asjakohatu kaebajate etteheide, et vastustaja pole välja selgitanud, miks kolmanda isiku poolt rajatud piirdeaed paikneb kohas, mis sobib loodusest leitud piiritähistega, kuid ei sobi katastrikaardile kantud koordinaatidega. Vastustaja ei pidanud korralduse andmisel eeltoodut analüüsima. Siiski kohus nõustub vastustaja selgitusega, mille kohaselt on eluliselt usutav, et aed on rajatud looduses olemasoleva piiriga samale joonele, mitte katastrikaardil olevate koordinaatide järgi. 11.2 Kaebajad väidavad, et 25.06.2019 asus piiripunkti nr 9 tähistav metalltoru maakatastris registreeritud koordinaatide järgses asukohas, kuid 09.07.2019 piiri kindlakstegemise toimingu ajaks oli muudetud selle asukohta (st ei vastanud enam koordinaatidele) ning kattus Tampli tee 1 omaniku poolt rajatud piirdeaia asukohaga. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja seisukohas, et piiripunktis nr 9 olevat metalltoru pole vahetult enne piiri kindlakstegemist pahatahtlikult ümber paigutatud. Kaebajate sellekohane väide on ümberlükatav muu hulgas vastustaja viidatud asjaoluga, et maamõõtja teostas maastikul välimõõdistustöid 23.04.2019 ja 09.06.2019 (s.o enne 25.06.2019, mil kaebajate väitel metalltoru paiknes koordinaatide järgses kohas) ning nende mõõdistamiste ajal paiknes maastikult leitud maaga tasa metalltoru piiripunktis nr 9 kindlakstehtud asukohas. Nõustuda võib vastustajaga ka selles, et kui kõnealust metalltoru oleks vahetult enne 09.07.2019 piiride kindlakstegemise toimingut teise kohta tõstetud, pidanuks olema looduses näha metalltoru ümberpaigutamisele viitavad jäljed. Vastustaja esitatud 09.07.2019 piirimärgist nr 9 tehtud fotol (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 9) puuduvad metalltorul või selle ümber oleval maastikul piiritähise ümberpaigutamisele viitavad jäljed (nt kaevamisjäljed, metalltoru maasse löömisel tekkiv heledam sõõr toru otsas vms). Fotolt nähtuvalt on kõnealune metalltoru maa sees ega ole lihtsalt teisaldatav. Kaebajate väited metalltoru pahatahtliku ümberpaigutamise osas ei ole seega veenvad. Niisamuti puudub kohtul alus kahelda maamõõtja usaldusväärsuses. Vaidlus puudub selle üle, et tegemist on nõutavat litsentsi omava maamõõtjaga ning kaebajad ei ole välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mis lubaks seada maamõõtja erapooletuse kahtluse alla. See, et maamõõtja poolt tuvastatu ei ühti kaebajate arusaamaga piiri kulgemisest, ei anna alust järelduseks, et maamõõtja tegutses Tampli tee 1 kinnisasja omaniku huvides. Vastustaja leidis korraldust vastu võttes, et maamõõtja on vastavalt MaaKS § 15 lg-le 3 arvestanud nii arhiividokumente kui ka maastikult leitud piiritähiseid ühtses kogumis ning kaebajate väited ei kinnita vastupidist. 8
(10)Eeltoodu valguses on asjakohatu kaebajate väide, et vastustaja ei ole tõendanud, et maakatastris registreeritud koordinaatide määramisel on tehtud mõõdistusviga. Olukorras, kus maakatastris registreeritud andmed (s.o koordinaadid) vaidlusaluse piiripunkti asukoha kohta erinevad maastikult leitud vaidlusaluse piirimärgi tähise (s.o metalltoru) asukohast ning vastustajal puudub kahtlus, et piirimärgi tähise asukohta oleks enne piiri kindlakstegemise toimingu tegemist muudetud, ongi põhjust eeldada, et maastikult leitud piirimärgi tähis (antud juhul maaga tasa löödud metalltoru) on koordineeritud mõõdistusveaga. Seda, et tegemist oli mõõdistusveaga (mitte piiritähise pahatahtliku ümberpaigutamisega) toetab ka vastustaja selgitus, mille kohaselt Koli katastriüksuse esmakordsel mõõdistamisel 15.05.2001 on mõõdistusvahendina kasutatud GPS-seadet, millega mõõtes on iga punkt teistest punktidest sõltumatu ning koordinaadi määramisel vea tekkimise tõenäosus suur, kuna tegemist on võsase kohaga. GPS-seadme aruanne on vastustaja hinnangul ebausaldusväärne (arvatavasti fiktiivne), sest vead x ja y suhtes on igal punktil täpselt samad. Koli katastriüksuse jagamisel 2007. a katastriüksuse mõõdistamise toimikus piiripunktide mõõdistusandmed puuduvad. Vastustaja on selgitanud, et koordinaatide erinevused eelmise mõõdistusega on väga minimaalsed ning enamus punktidel on erinevus mm pealt sama, mis on üle 2 km pikkust mõõdistuskäiku arvestades ebareaalne. Eeltoodu andis vastustajale põhjust arvata, et tegelikult seda punkti üle ei mõõdetud, vaid muudeti ebaoluliselt vanu koordinaate. Seda, et piirimärke üle mõõdetud ei ole, kinnitab vastustaja väitel seegi, et Jaaniussi katastriüksuse moodustamisel on ühiste piirimärkide koordinaadid täpselt samad, mis Koli katastriüksuse esmamõõdistamisel – samas aga ei ole praktikas võimalik isegi tänapäevaste vahenditega mõõdistada selliselt, et piiripunktide koordinaadid tulevad igal mõõdistusel identsed. Kohtul ei ole alust vastustaja eeltoodud hinnangus kahelda. 11.3 Eelpool nimetatud asjaolud kogumis võimaldavad järeldada, et eksitud ei ole mitte metalltoru paigutamisega maastikule, vaid maastikule õigesse kohta paigutatud metalltorule anti valed koordinaadid. Kui on selgunud, et ajalooliselt on piiripunktide asukoha määramisel tehtud mõõdistusvead, siis peab Maa-amet katastriandmed kohase menetluse tulemusel parandama, kuna katastriandmed peavad olema kooskõlas looduses kajastuva tegeliku olukorraga. Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (
§ 11lg 1).
12. Kaebajad on haldusmenetluses esitanud ka vastuväiteid piirimärgi nr 10 asukoha uuendamise osas. Kuigi vaides ega kaebuses ei ole kaebajad piiripunkti nr 10 osas eraldi vastuväiteid esitanud, on nad vaidlusalust korraldust vaidlustanud tervikuna ning avaldanud soovi jääda kõigi varasemate väidete juurde. Seega alljärgnevalt käsitleb kohus ka küsimust sellest, kas piiripunkti nr 10 asukoha andmete muutmine on põhjendatud. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud haldusaktides kooskõlas kehtiva õigusega arusaadavalt põhjendanud, millest tulenevalt muudeti piiripunkti nr 10 asukoha andmeid. Vaidlust ei ole, et Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 katastriüksuste piir on osaliselt seotud avaliku veekogu (Läänemeri) kaldajoonega. AÕS § 133 lg 1 kohaselt ulatub kinnisomand avaliku veekogu kaldajooneni, milleks on veekogu tavaline veepiir. Keskkonnaministri 14.08.2018 korralduse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 18 lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse piir kulgeb mööda seisu- või avaliku veekogu kaldajoont, võetakse aluseks kaldajoone asukoht ETAK-i andmete alusel, kui katastrimõõdistamise tingimustest ei tulene teisiti. Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 10 lg 6 kohaselt uuendatakse Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone andmeid iga kaheksa aasta tagant. Seeläbi tagatakse andmekogu andmete vastavus looduses oleva olukorraga. Nii toimus ka kõnealuses piirkonnas aastatel 2020-2021 uus avaliku 9
(10)veekogu kaldajoone kaardistus, mille käigus täpsustati Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 kaldajoonega seotud katastripiiri asukohta. Tulenevalt
§ 193
lg 2 p-st 1 on katastripidajal õigus katastrimõõdistamiseta katastriandmeid parandada, kui on tuvastatud piiride ja asukoha täpsemad alusandmed. Vastustajal esines eelpool toodust tulenevalt alus piiripunkti nr 10 asukoha andmete korrigeerimiseks. Seonduvalt kaebajate etteheitega vastava piiripunkti neile mitte kättenäitamisega, on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et sellist looduses pidevas muutumises olevat piiri pole võimalik üheselt tähistada ja kätte näidata. Ka küsimus sellest, kas kaldajoone asukoht on muutunud Tampli tee 1 kinnistu omaniku poolt rajatud muuli tõttu, ei oma antud juhul mingit tähtsust ega tähenda, et kaldajoone andmed tuleks jätta uuendamata. Vastustaja on õigesti märkinud, et veekogu andmete muutmine ETAK-i andmekogus ei mõjuta kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel ei ole alust nõuda, et avaliku veekogu kaldajoone andmeid ei uuendataks ning katastriüksuse piiriandmeid ei viidaks täpsustatud kaldajoone andmetega vastavusse.
- Kuna tegelikule looduslikule olukorrale mittevastavad piiripunktide koordinaadid ei tekitanud kaebajatele suuremat kinnisomandit kui nähtus maastikul olemasolevast piirimärgi tähisest ja veepiirist, ei ole kaebajate omandi ulatust vaidlustatud korraldusega vähendatud ega seeläbi nende omandiõigust rikutud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2022 otsus nr 3-21-123, p 26). Pealegi, vastustaja selgituste kohaselt kaebajate kinnistu pindala hoopis suureneb tulenevalt katastriüksuse piiride vastavusse viimisest avaliku veekogu täpsustunud kaldajoonega. Vastustajal polnud kohustust kaevatava haldusaktiga otsustada kaebajatele väidetava kinnistu pindala vähendamise eest hüvitise maksmist.
- Kaebajate menetluslikke õigusi rikutud ei ole, kuna asja materjalidest nähtuvalt on kaebajad olnud nõuetekohaselt menetlusse kaasatud ja neile ärakuulamisõigus vastavalt HMS § 40 lõikele 1 tagatud (vt Maa-ameti 16.12.2019 kiri nr 11-2/19/18868 ning kaebaja 27.12.2019 ja 14.01.2020 vastuväited; samuti Maa-ameti 17.09.2020 kiri nr 11-2/20/13194 ja kaebaja 22.10.2020 vastus).
- Kohus leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks. Kaebus jääb rahuldamata.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebajate kahjuks, seega nende menetluskulud jäävad nende enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad ka nende menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)