lg 1 ja § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav V.U Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 (neljal) korral, viimati 09.11.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
lg 2 p 9 järgi liitkaristusena 8 (kaheksa) kuu ja 4 (nelja) päevase vangistusega, vabanes pärast karistuse ärakandmist Tartu Vanglast 08.11.2013; väärtegude eest karistatud 6 (kuuel) korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.11.2012 (tl 62) Kaitsja Määratud korras advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.U
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 alusel mõista V.U-le liitkaristus kohtuotsuste kogumis, lugedes käesoleva kohtuotsusega
novembri 2012.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-10805 V.U-le mõistetud 8 (kaheksa) kuu ja 4 (nelja) päeva pikkuse vangistusega. Seega lugeda käesoleva kohtuotsusega
Süüdi tunnistada V.U
lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg-tele 1 ja 3 tuginedes määrata, et käesoleva kohtuotsusega
lg-te 1,2 § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täitmisele kui V.U ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata V.U katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 3,4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 välja mõista V.U-lt menetluskuluna: sundraha 480 eurot; kaitsjatasu 48 eurot; ekspertiisitasud 136 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 p 12 alusel määrata, et V.U on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: V.U süüdistatakse selles, et tema, omamata juhiluba, juhtides - 26.09.2012 kella 21.19 paiku Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee 195 kilomeetril mootorsõidukit Mercedes Benz 260E reg nr XXX sõitis tagant otsa vasakusse tagumisse nurka mootorsõidukile Honda CR-V reg nr XXX , mis seisis parktuledega parempoolsel teeäärel suunaga Võru poole. Saadud löögist paiskus mootorsõiduk Honda CR-V reg nr XXX paremale poole teed kraavi katusele. Liiklusõnnetuse tagajärjel said mootorsõidukist Honda CR-V reg nr XXX väljas viibinud M.J. (ik XXX ) ning J.M. (ik XXX) kehavigastusi. M.J. sai liiklusõnnetuse tagajärjel järgmisi kehavigastusi: mõlema sääre luude (sääre-pindluu) lahtised killunenud murrud ning peaajupõrutus. Antud kehavigastused ohustasid tema elu nende tekitamise momendil ja põhjustasid eluohtlikku tervisekahjustuse. J.M. sai liiklusõnnetuse tagajärjel järgmisi kehavigastusi: põrutus-rebimishaav paremal pool vaagna piirkonnas koos pehmete kudede turse ja nahaaluse verevalumiga paremal kubemes, selja alaosa ja vaagna põrutus, nahamarrastused otsmikul, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid alajäsemete piirkonnas. J.M. i kehavigastused põhjustasid lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat. V.U rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Samuti rikkus V.U Liiklusseaduse § 94 lg 1 sätteid, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani V.U toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, so
Peale selle süüdistatakse V.U selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi 20.11.2012 kella 20.10 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Anne tn 57 asuvast ja MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA kahte martsipanibatooni Kalev koguväärtusega 1 üks euro ja 68 senti (1 tk hind 0,84 eurot), pannes kauplusest võetud kauba varukasse ning läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata V.U tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni; 05.03.2013 kella 10.55 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Jaama tn 74 asuvast kauplusest Selver viis kohvipakki „Paulig President Gold Label“ koguväärtusega 24 (kakskümmend neli) eurot ja 95 senti (1 paki hind 4,99 eurot), pannes kauplusest võetud kauba põue ning läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata V.U tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Sellega pani V.U toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omasta mise eesmärgil süstemaatiliselt, so
§-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanud M.J. ega K.J. ei ole kriminaalmenetluse käigus V.U vastu tsiviilhagi esitanud (tl 4-8). Vastavalt KrMS §-dele 173 lg 1 ning 175 lg 1 p 1 ja 3 tuleb V.U-lt sisse nõuda: ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot M.J. i joobeseisundi tuvastamiseks (tl 14); ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot J.M. ile põhjustatud vigastuste iseloomu uurimiseks (tl 19-21); ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot M.J. ile põhjustatud vigastuste iseloomu uurimiseks (tl 22-25); Karistuse liik ja määr:
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 kohaselt mõista liitkaristus, lugedes käesolevalt
lg 1 järgi mõistetav karistus – 8 (kaheksa) kuud vangistust – kaetuks 09.11.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt V.U-le liitkaristusena mõistetud 8 (kaheksa) kuu ja 4 (nelja) päevase vangistusega, st et käesolevalt
lg 1 järgi mõistetav karistus – 8 (kaheksa) kuud vangistust tuleb lugeda kantuks, kuna V.U vabanes Tartu Vanglast 08.11.2013 pärast 09.11.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud vangistuse ärakandmist.
§-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui V.U ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.U süüdi tunnistada
lg 1 ja § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 I astme kuriteo toimepanemises 4 süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu ja ekspertiisitasu. Kohus peab põhjendatuks anda juba kohtuotsuse kuulutamisel V.U-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul arvesse võttes asjaolu, et ta vabanes vangistusest 08.11.2013.a ja tal puudub hetkel sissetulek. Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.