Obsah (7)

§ 424§ 63§ 68§ 74§ 75§ 83§ 329

1-16-8360 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29. septembril 2016.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-16-8360 (16230200858) Kohtu

§ 424

alusel vangistusega 2 aastat ja 8 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Kandis vangistust 18.10.2013-12.06.2015 ja vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Katseaeg lõppenud 18.06.2016. RESOLUTSIOON süüdistuses

§ 424ja § Tõkend kohaldamata, käesolevas kriminaalasjas Kr

MS § 217 alusel isik kahtlustatavana kinni peetud 27.09.2016.a kell 22.45. Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 2561 , 2565; § 311; § 313;

§ - dest 68 lg 1, § 74 lg 1 ja 3; § 75 lg 1 p.p 1-6, § 75 lg 2 p 2,5,8 ja lg 4, § 83 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada U.R

§ 424

ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja kohaldades

§ 63lg 1 sätteid karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada U.R-i karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 27.09.2016-29.09.2016 s.o 3 (kolm) päeva vangistust, 1 lugedes ärakandmata karistuseks on 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3. Juhindudes

§ 74lg 1, 3 sätetest mitte pöörata

U.R-ile mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Kohustada U.R täitma

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: XXXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Määrata U.R katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6. Juhindudes

§ 75

lg 2 p.p 2, 5, 8 kohustada U.R temale määratud käitumiskontrolli ajal: • mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi; • alluma alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab hiljemalt 2 (kahe) kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest; • osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 7. Vastavalt

§ 75

lg 4 sätetele võtab U.R endale kohustuseks käitumiskontrolli ajal regulaarselt käia regulaarselt AA (anonüümsed alkohoolikud) tugigruppides.

1. U.R-i katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 29.09.2016.a.
2. Vabastada kinnipeetud U.R kohtusaalist. 10.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahend U.R-ile kuuluv mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga XXXX, mis asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

1. Välja mõista U.R-ilt KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 alusel ja § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti ja kaitsjatasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. U.R-i poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu U.R-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.09.2016 kella 22.45 ajal Tallinnas Kolde puiesteel, sõites Pelguranna tänava poolt, mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,20 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,10 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega U.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti U.R, olles 16.04.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega 1-132625 karistatud

§ 424

alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2-aastaks, mis jõustus 03.05.2013 ning mis pöörati täitmisele 13.06.2015 (tähtajaga kuni 12.06.2017), tahtlikult juhtis 27.09.2016 kella 22.45 ajal Tallinnas Kolde puiesteel mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXXX, omamata selleks sõiduki juhtimise õigust, millega hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Seega U.R, hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

29. septembril 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav U.R ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus U.R-i süüdi tunnistamist

§ 424

ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid tema karistamist märgitud kuritegude toimepanemise eest vangistusega 2 aastat, millise karistusaja hulka vastavalt

§ 68

lõikele 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg 27.3 29.09.2016, s.o kokku 3 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt kokkuleppele tuleb määrata

§ 74

lg 1, 3 alusel, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.R ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma

§-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustub U.R mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustub U.R alluma alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab hiljemalt 2 (kahe) kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg 4 alusel kohustub U.R käima regulaarselt AA (anonüümsed alkohoolikud) tugigruppides alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustub U.R osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida U.R-ile kuuluv mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga XXXX. Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et U.R tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kiirmenetluses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 322,50.- eurot ning kaitsjatasu summas 72.- eurot, mis vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 29.09.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav U.R tunnistas end temale esitatud süüdistustes

§ 424

ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Kaitsjat kohtus ei soovinud. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav U.R on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et U.R tuleb süüdi tunnistada temale

§ 424

ja § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundaraha suurust kuni poole võrra. 4 KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot, millest pool on 322,50 eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et U.R-ile on kohtueelse menetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 72.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval U.R hüvitada kriminaalmenetluse kulud sundraha summas 322,50.eurot ja kaitsjatasu summas 72.- eurot, mis tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5