Abiprokurör Katrin Kabel Süüdistatav V.L – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: XXX emakeel: eesti keel; kutsekeskharidus; töökoht: XXX ja XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistused puuduvad. Alates 30.11.2015.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld, kehtivusega 30.11.2016.a Kaitsja Kaitsjat ei soovinud kohtusse Juhindudes KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas: 1 1-16-2197 RESOLUTSIOON Tunnistada V.L
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud. Tunnistada V.L
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. Tunnistada V.L
lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle
Vastavalt
lg 1 kohustada V.L’it täitma
lg 1 punktides 16 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXX ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata, V.L on kohustatud käitumiskontrolli ajal: - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata V.L katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p 1 alusel arvestada V.L ’ile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 31.03.2016.a.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus V.L ’il algab, kohtulahendi jõustumisest. V.L ’i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel 2 1-16-2197 karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid 1 CD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud V.L’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 288,00 eurot (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 77,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Samuti süüdistatakse V.L ’it selles, et tema 2013.aasta alguses, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, Harju maakonnas, XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda oma raseda elukaaslase XXX suhtes, tirides teda riietest ning tõugates voodile pikali, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Samuti tema kasutas 16.augustil 2013.aastal, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, XXX korteris oma 3,5 aastase poja nähes füüsilist vägivalda oma elukaaslase XXX suhtes, lüües teda käega näkku, põhjustades oma tegevusega elukaaslasele füüsilist valu ja parema silma ja silmamuna hematoomi. Samuti tema kasutas 28.märtsil 2014.aastal, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, XXX korteris füüsilist vägivalda oma elukaaslase XXX suhtes, kägistades elukaaslast kaelast, põhjustades oma tegevusega elukaaslasele füüsilist valu ja punased vorbid kaelale. Samuti tema kasutas ajavahemikul 2012.a oktoober kuni 2013.a mai Harju maakonnas, XXX asuvas korteris, ajavahemikul 2013.a mai kuni 2014.a veebruar XXX asuvas korteris, ajavahemikul 2014.a veebruar kuni 2014.a mai XXX asuvas korteris ning ajavahemikul 2014.a mai kuni 12.08.2015.a XXX asuvas korteris, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel korduvalt füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX(i.k XXX) suhtes, lüües teda käega ja rihmaga vastu peput, käega vastu selga, haaras jalast ning siis kinni hoides lõi rusikaga selga, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema kasutas 23. augustil 2013.aastal, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, XXX asuvas korteris, füüsilist vägivalda oma lapseealisele poja XXX suhtes, lüües teda vähemalt ühel korral käega näkku ja vastu selga, põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu ja punetused seljale ja vasakule põsele. Samuti tema kasutas 2015.aasta augusti alguses, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, XXX asuvas korteris, füüsilist vägivalda oma lapseealisele poja XXX suhtes, lüües teda vähemalt ühel korral käega vastu peput, põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu. Samuti tema kasutas ajavahemikul 2014.aasta sügis kuni 13.08.2015.a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, XXX asuvas korteris korduvalt füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX(i.k XXX) suhtes, lüües teda käega vastu peput ja vastu reit, raputades tugevasti, põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu. Seega V.L teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt, pani toime
Samuti süüdistatakse V.L’it selles, et tema ajavahemikul 2013.a mai kuni 2014.a veebruar, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, XXX viskas korteri aknast välja paarikuise kassipoja, kes jäigi selle tagajärjel kadunuks, pannes sellega toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo, väljendades sellega hoolimatust looma tervise, heaolu ja elu vastu. 5 1-16-2197 Samuti tema 2014.a detsembri keskpaigas, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, peksis XXX korteris pere isast kassi Ossut rusikatega kehasse nii, et kass ei suutnud mitu päeva liikuda ja süüa, pannes sellega toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo, põhjustades loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Samuti tema 21.12.2014.a õhtusel ajal peksis XXX korteri vannitoas ilma põhjuseta surnuks pere emase kassi Bella, pannes sellega toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo, põhjustades loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Samuti tema 13.08.2015.a kella 14:30 paiku lõi XXX korteris mitmel korral isasele kassile Ossule rusikaga vastu pead, pannes sellega toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo, põhjustades loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Seega V.L , looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega julmal viisil pani toime
16.03.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Kabel, süüdistatav V.L ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör süüdistatavale V.L’ile
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 (seitsme) kuulist vangistust.
lg 2 p 2, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus V.L-i (V.L) süüditunnistamist ning karistamist 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus V.L-i (V.L) süüditunnistamist ning karistamist 6 (kuue) kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt
lg 1, 3 mitte pöörata V.L-i (V.L) karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ning
Vastavalt
lg 1 punktidele 1-6 on V.L käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks 6 1-16-2197 ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti on V.L
lg 2 tulenevalt kohustatud käitumiskontrolli ajal
Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (645 eurot) ning kaitsjatasu (288 eurot) väljamõistmine. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 12 (kaheteist) kuu jooksul, absoluutsummas 933 eurot, millest igakuiselt tuleb tasuda mitte vähem kui 77,75 eurot. 31.03.2016.a toimunud kohtuistungil V.L kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav V.L ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, V.L temale esitatud süüdistuses
lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 264 lg 1 p 3 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 1 CD plaat salvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eelpool toodust tuleb 1 CD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 288,00 eurot (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Arvestades V.L’i varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse 7 1-16-2197 jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 77,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.