4-21-2299 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuväline

) § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning lisakaristusena võeti

§ 227lg 5 p 2 alusel juhtimisõigus 3 kuuks.

L.V - isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx xx-xx, xxx; töökoht: xxx xxx; e-post: xxx; karistusregistri kohaselt üks kehtiv väärteokaristus Henno Nurmsalu (volikirja alusel) - tel: xxxxx; epost: xxx Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskond, esindaja Taivo Rosi; aadress: Riia 132, Tartu; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-st 1, maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku L.V kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 17.05.2021 otsus väärteoasjas nr 2780,21,004210 muutmata.
2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edas ikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
5. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. 1 4-21-2299
6. L.V on

§-st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Jätta kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamise osas rahuldamata.
2. Otsuse koopia anda L.V-le , kaitsjale Henno Nurmsalule ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
3. septembril
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE L.V juhtis 16.04.2021 kell 15.26 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-TartuVõru-Luhamaa 113 kilomeetri alal mootorsõidukit Mazda registreerimismärgiga xxxxxx asulavälisel teel kiirusega 144 +/- 5 kilomeetrit tunnis. Sellega ületas L.V lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 kilomeetrit tunnis. Oma tegevusega rikkus L.V

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tartu politseijaoskonna 17.05.2021 otsusega nr 2780,21,004210 karistati L.V

§ 227

lg 3 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning lisakaristusena võeti

§ 227lg 5 p 2 alusel temalt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

1. L.V esitas kaitsja vahendusel mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotles talle määratud lisakaristuse tühistamist ning menetluskulude jätmist kohtuvälise menetleja kanda. Kaebaja selgitas, et ta sõitis mööda veoautost ning kaebaja ees möödasõitu teostanud sõiduauto takistas liiklusseaduse nõudeid eirates kaebaja tagasireastumist. Tekkinud liiklusohtlikus olukorras otsustas kaebaja jätkata möödasõitu ka tagasireastumist takistanud autost. Kaebuse kohaselt on juhiluba kaebajale eluliselt vajalik tema liikuva iseloomuga töö tõttu ning selle puudumine võib tähendada perele sissetuleku kaotust. Peres kasvab alaealine laps ning varsti on sündimas teinegi laps. Kaebaja kinnitusel on ta reegleid järgiv ja korrektne autojuht, kes on saanud aru oma teo raskusest ning hoidub edasistest rikkumistest. Kohtuistungil 01.09.2021 jäi kaebaja esitatud taotluse juurde.
2. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetleja arvates jätavad kaebaja selgitused eessõitva sõiduauto rikkumiste kohta ennastõigustava mulje. Menetlusalusel isikul ei olnud vaja eessõitvast sõiduautost möödasõitu teha, see sõitis niigi lubatust kiiremini. Videosalvestusest nähtuvalt oli kaebaja autol pärast veoautost möödasõitu mõistlik vahe tagasireastumiseks olemas. Arvestades kaebaja sõiduauto kiirust, oli tegemist teadliku ja tahtliku rikkumisega. Ta seadis rikkumisega ohtu ka oma sõidukis viibinud alaealise lapse elu ja tervise. Kaebaja on vähemalt kuuel korral karistatud piirkiiruse ületamise eest, tal on kunagi ära võetud juhtimisõigus, talle on korduvalt määratud trahve, kuid karistused ei ole mõju avaldanud. Sellises olukorras ei jäänud politseil muud üle, kui määrata lisakaristus ja loota, et see meede mõjutab. Lisakaristust kohaldati minimaalses määras, mis arvestab väga selgelt menetlusaluse isiku tööalast ja perekondlikku vajadust ja tema kahetsust. 2 4-21-2299 KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 227

lg 3 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis.

§ 15lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

Kohus kontrollib esmalt L.V tegevuse vastavust

§ 227lg 3 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

1. Menetlusaluse isiku L.V kohtuistungil antud ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt, et ta juhtis 16.04.2021 kella 15.26 ajal väärteoprotokollis märgitud sõiduautot Mazda. L.V oli sõidukis xx-aastane laps. L.V tegi möödasõitu veoautost. Möödasõit toimus pikal sirgel, poole kilomeetri peal. Möödasõidu hetkel vastutulevaid autosid ei olnud. Enne kui L.V hakkas möödasõitu tegema, oli tema ees Opel ja selle ees veoauto. Kõigepealt läks möödasõidule Opel, siis L.V. Kui L.V läks möödasõidule, oli Opel möödasõidu põhimõtteliselt juba lõpetanud. Veoauto liikus 90 km/h. Kui L.V veoautost mööda sõitis, siis hoidis Opel väikest pikivahet ja ei tahtnud lasta L.V vahele ega mööda, kiirendas ja pidurdas vaheldumisi. See toimus siis, kui nad olid veoautost juba tükk maad mööda läinud. L.V sõitis Opelist mööda.
2. Kohtus uuriti kahte videosalvestist. Videosalvestisel (fail nimega LE0051_210416_152645_026046.ASF) on näha 16.04.2021 kella 15.26 ajal Mazda möödumine veoautost ja seejärel möödasõidu jätkamine heledast Opelist koordinaatidel N58’43.6196 E025’51.9310 (s.o mõni kilomeeter enne Adavere alevikku)1 . Videost on näha, et kell 15:26:46 sõidab hele Opel veoauto ees ning Opeli sõidukiirus on 119 km/h. Samal ajal on veoautost möödumas Mazda registreerimismärgiga xxxxxx. Videost on näha, et Opeli ja veoauto vaheline vahemaa üha pikeneb ning kell 15:26:48 läheneb möödasõitu jätkav Mazda Opelile.
3. Ajaliselt järgmine videosalvestis (fail nimega LE0051_210416_152650_026047.ASF) näitab, et 16.04.2021 kella 15.26 ajal mõõdeti koordinaatidel N58’43.6193 E025’51.9311 (s.o samuti mõni kilomeeter enne Adavere alevikku) kiirusmõõturiga nr LE0051 Mazda registreerimismärgiga xxxxxx liikumiskiirust. Videost on näha, et kell 15:26:51 on Mazda sõidukiirus 144 km/h ning sel hetkel liigub Mazda vastassuunavööndis, on möödumas heledast Opelist. Seejärel kell 15:26:52 reastub Mazda enda suunavööndisse ning siis on Mazda sõidukiiruseks 138 km/h. K ell 15:26:53 möödub Mazdast tume Audi, mis sõidab vastupidises sõidusuunas.
4. Kohtus uuriti Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teatist, mille järgi on PPA Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi liikluspolitseinik Tarvo Säälik läbinud 14.05.2008 pädeva mõõtja koolituse. Taatlustunnistuse nr TTRS-20/00222 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0051 19.10.2020 taadeldud.
5. Kohtus uuriti ka L.V karistusregistri väljavõtet, millest ilmneb, et L.V on üks kehtiv väärteokaristus (otsus ja väärteo toimepanemise aeg 12.11.2020)

§ 227lg 2 rikkumise eest.

Varasem väärteokaristus (otsus ja väärteo toimepanemise aeg 06.07.2020)

§ 227lg 2 rikkumise eest kustus 20.07.2021.

1. Kohus loeb kohtus uuritud videosalvestistega ja L.V ütlustega tõendatuks, et menetlusalune isik L.V juhtis 16.04.2021 kella 15.26 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 113 kilomeetril mootorsõidukit Mazda registreerimismärgiga xxxxxx. Videosalvestistest on näha, et kiirust mõõdetakse kaameraga LE0051 paigal. Väärteoprotokolli kohaselt mõõtis politseinik Tarvo Säälik kiirust käest seadmega LaserCam 4 nr LE
2. PPA teatis ning kiirusmõõturi taatlustunnistus tõendavad, et kiirusmõõtur oli 16.04.2021 töökorras ning Tarvo Säälik oli läbinud seadme kasutamiseks vajaliku pädeva mõõtja koolituse. Videosalvestised tõendavad, et L.V 1 Vt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo. 3 4-21-2299 juhitud Mazda suurimaks kiiruseks mõõdeti 144 km/h. Videosalvestiste järgi juhtis L.V 2 Mazdat põhimaanteel. Piirkiirust kõnealusel teelõigul ei ole suurendatud , mistõttu on suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 144 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-5 km/h3, ületas L.V lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h (139 km/h – 90 km/h = 49 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik L.V

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

11.

§ 227

lg-s 3 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb kiirusemõõturi kasutamise protokolli asendanud videosalvestusest, et kontrollitava sõiduki kiirus fikseeriti 2 sekundi vältel, alul oli see 144 km/h ja siis 138 km/h. Esitatud videosalvestised on talletanud L.V sõiduki liikumise 7 sekundi vältel, kusjuures salvestistelt nähtuvalt möödus L.V juhitav Mazda märgatavamalt aeglasemalt sõitnud veoautost ja seejärel 119 km/h sõitnud sõiduautost. Menetlusaluse isik ise tunnistas kohtus, et veoauto sõitis 90 km/h, temast läks mööda Opel ning siis möödus tema nii veoautost kui ka Opelist. Seega pani kaebaja teo toime kavatsetult – tema sihiks oli eesliikuvatest sõidukitest mööduda ning ta teadis, et seda eesmärki on võimalik saavutada vaid oluliselt lubatud sõidukiirust ületades. 12. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 3 koosseisule.

13. L.V õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaebaja sõnul tingis niivõrd suure kiiruse eesolev sõiduauto, mis ei lasknud teda pärast veoautost möödumist tagasi reastuda ega möödasõitu teha. Kohtu hinnangul on selline selgitus ennastõigustav. Nimelt on videosalvestiselt LE0051_210416_152645_026046.ASF näha, et ajal, mil L.V juhitud Mazda oli veoautost möödumas, suurenes vahemaa veoauto ja veoauto ees liikuva Opeli vahel. Järelikult oli L.V võimalus veoautost möödumisel kiirust vähendada ning vastutulevat Audit silmates Opeli ja veoauto vahele reastuda. Videost aga nähtub, et L.V jätkas möödasõitu, sõites mööda ka Opelist, misjärel naasis oma sõidurajale.

§ 51

lg 3 p-d 5 ja 6 kohustavad juhti enne möödasõitu veenduma, et eesoleva sõiduki suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita ning juhil on võimalik ohutult tagasi reastuda. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, siis tuleb

§ 51lg 4 kohaselt möödasõit katkestada.

L.V oli võimalus reastuda Opeli ja veoauto vahele. Kaebaja pidanuks liiklusohtliku olukorra ilmnemisel möödasõidu katkestama, mitte aga kiirust lisama, et teha topeltmöödasõit nii veoautost kui Opelist. Seega ei ole kaebaja soov ilmtingimata mööduda ka sõiduautost Opel käsitatav hädaolukorrana, mistõttu ei esinenud hädaseisundit KarS § 29 mõttes.

1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-18-2232/179, p 71.)
2. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 41-60 kilomeetri tunnis on

§ 227

lg 3 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 2 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on Aare 2 Vt https://tarktee.ee/#/et. 3 Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa

1. 4 4-21-2299 L.V-le toimepandu eest määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras (100 trahviühikut) ning võtnud lisakaristusena juhtimisõiguse minimaalseks tähtajaks (kolmeks kuuks).
2. L.V süü suuruse juures arvestab kohus, et menetlusalune isik ületas sõidukiirust vähemalt 49 km/h (jääb

§ 227

lg 3 esitatud kiirusvahemiku keskpaika) ning seda reede õhtupoolikul riigi põhimaanteel, kus liiklus on tavapäraselt tihedam. Ülemäära suure kiirusega sõidukit juhtides ohustas ta mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Avalikult kättesaadav liiklusstatistika Transpordiameti kodulehel näitab, et

1. aastal maanteedel toimunud 17-st ühesõidukiõnnetusest, milles hukkus inimene, oli üheksas õnnetuses üheks riskifaktoriks kiirus.4 Niisamuti
2. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav Maanteeameti küsitlusuuring näitab, et 79% liiklejatest hindab piirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks.5 Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt. Toodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja karistamine keskmises suuruses rahatrahviga on õigustatud ning vastab L.V süü suurusele.
3. Kaebaja soovib, et temale määratud lisakaristus tühistatakse. Kohus ei pea sellist taotlust põhjendatuks. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest, et rikkumise toimepanemise seisuga (16.04.2021) ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise seisuga (17.05.2021) oli kaebajal kaks kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Neist karistustest üks kustus 20.07.
4. Seega ei olnud 16.04.2021 mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamine juhuslikku laadi rikkumine, vaid kaebajale omane käitumismuster. Seejuures on isiku käitumine muutunud ajas ohtlikumaks, kuna viimati karistati L.V 12.11.2020

§ 227

lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h), käesoleval juhul heidetakse talle juba ette

§ 227

lg-s 3 sätestatud süüteo toimepanemist (lubatud sõidukiiruse ületamine üle 41 km/h). Kohus leiab, kuna kaebaja ei ole teinud varasemast karistusest vajalikke järeldusi ning praegusel juhul on väga suur kiiruse ületamine toimunud nädalavahetuse eelsel tipptunni ajal tiheda liiklusega teel, siis on lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine õigustatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema piisavalt mõjus, et rikkuja tunnetaks liiklusseaduse nõuetest kinnipidamise kohustust. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta.

1. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle on juhtimisõigust vajalik tööl käimiseks ja oma perekonna eest hoolitsemiseks, siis töö liikuv iseloom, võimalik sissetuleku kaotus ja laste olemasolu oli kaebajale teada ka enne rikkumist. Kui kaebaja leidis, et tema töö- ja pereelu korraldamiseks on juhiloa olemasolu vältimatult vajalik, siis pidanuks ta oma liiklusalasele käitumisele esitama kõrgemaid nõudmisi. Käesoleval juhul ei vähenda toodud asjaolud kuidagi kaebaja süü suurust ning ei ole ka piisavaks aluseks isiku karistuse vähendamisele.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning L.V kaebuse rahuldamata. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 sätestatust kannab L.V temal tekkinud menetluskulud (kohtus uuritud arvetest 2021210010 ja 210037 nähtuvalt kokku 462 eurot) ise. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4 Vt https://www.transpordiamet.ee/ulevaade-2020-aasta-surmaga-loppenud-liiklusonnetustest. 5 Vt https://www.transpordiamet.ee/2020-aasta-liikluses-kaitumise-ulevaade. 5