Obsah (4)

§ 17§ 12§ 8§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-7436 Kohtu

) §-des 10-13 märgitud dokumentidega ja tasuma avalduselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu.

2. mail
3. a esitas võlgnik kohtule täpsustatud avalduse. Maakohtu määrus
4. Harju Maakohus keeldus
5. mai
6. a määrusega võlgniku võla ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest ning jättis võlgniku esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7. Maakohtu hinnangul puudus võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduses endiselt veenev põhistus võla ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis ümber kujundada oma võlga MTA-le, mis tuleneb MTA
8. juuni
9. a maksuotsusest. Avaldusele lisatud 2 kinnisasja arestimise akti kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus, mille aluseks on kõnealune MTA otsus; võlgnetava summa suurus kokku 86 872.61 eurot. Kinnisasja arestimise akti kohaselt on arestitud kinnisasjaks võlgnikule kuuluv korteriomand asukohaga XXX, mille hind on 115 000 eurot (koos hüpoteegiga). Maakohus järeldas, et võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad võla ümberkujundamiseta, võlgniku vara realiseerimisega võla katteks, mistõttu esineb

§ 17lg 1 p 3 järgi alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

9. Lisaks märkis maakohus, et kuigi oli avalduse käiguta jätmise määruses selgitanud võlgnikule, et tulenevalt

§ 12

lg-st 1 tuleb avaldusele lisada mh võlgniku viimase kolme aasta pangakonto väljavõtete ärakirjad, ei esitanud võlgniku

1. mai
2. a täiendatud avaldusega pangakonto väljavõtete ärakirju. Seega ei vasta võlgniku poolt esitatud avalduse lisad seaduse nõuetele, mille tõttu jättis kohus

§ 17lg 1 p 4 alusel avalduse menetlusse võtmata.

10. Maakohus jättis võlgniku avalduse menetlusse võtmata ka

§ 17

lg 2 p 7 alusel, kuivõrd Riigikohus oli tsiviilasjas nr 2-16-17207 (Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi X, Q ja C vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks) leidnud, et korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingud tuleb lugeda võlausaldajat MTA-t kahjustavaks TMS § 188 lg 1 tähenduses. Seega on võlgnik teinud ilmselt tahtlikult võlausaldajat kahjustavaid tehinguid.

1. Kuivõrd maakohtu hinnangul tuli avalduse menetlemisest keelduda, jättis kohus ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus
2. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ning võtta avaldus menetlusse.
3. Võlgnik leidis, et vaidlustatud määruse teinud maakohtu kohtunik oleks pidanud ennast TsMS § 23 p 7 alusel taandama, sest on varasemalt lahendanud võlgniku avalduse tsiviilasjas nr 2-22-
4. Kohtunik ei ole enda taandamise osas määruses seisukohta võtnud, kuigi võlgnik juhtis sellele
5. mail
6. a esitatud täiendatud avalduses tähelepanu.
7. Võlgnik tõi välja, et täitemenetlus nr 194/2015/1883 on lõpule viidud ning korter müüdud, kuid sellegipoolest on võlgnikul jätkuvalt võlgnevus MTA ees. Võlgnik leidis, et ainus võimalus avaldajal oma materiaalset olukorda paranda oleks olnud asja menetlusse võtmisega ja operatiivselt täitemenetluse peatamisega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega. Võlgnikul polnud teisi võimalusi oma seadusest tulenevate võimalike õiguste kaitseks. Üksikute puuduste olemasolu ei õigusta avalduse menetlusse võtmata jätmist. Võlausaldaja seisukoht
8. Võlausaldaja MTA leidis, et võlgnikul oli võimalik täiendava avaldusega esitada kõik seaduses nõutud avalduse lisad. Seejuures ei põhjendanud võlgnik pangakonto väljavõtete ärakirjade esitamata jätmist. Seega on etteheited kohtu tegevusele alusetud. Lisaks oli võlgnikul võimalik MTA nõudeid vabatahtlikult tasuda ja/või leida võimalusi maksukohustuste tasumiseks, kuid ta otsustas vastupidiselt kirjeldatule teha

§ 17

lg 2 p 7 mõttes tahtlikult MTA-t kahjustavaid tehinguid, mille tagajärjel muutis MTA nõude rahuldamise võimatuks (Riigikohtu

1. novembri 2020 a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-17207). 3
2. MTA kinnitas, et seisuga
3. juuni
4. a on täitemenetluses võlgniku vara realiseerimise tulemusel
5. juuni
6. a maksuotsusest tulenevad põhimaksukohustused tasutud – maksuvõla katteks laekus 82 068.75 eurot. Samuti laekusid kohtutäituri poolt vara müügist saadud rahalised vahendid summas 27 385.57 eurot nimetatud põhimaksukohustustelt arvestatud intresside katteks. Maksukohustuslaste registri andmetel on intressikohustuse jääk 27 447.76 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik nimetatud kohustust sisse nõuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
8. Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtub, et maakohus jättis võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata järgmistel alustel: 1)

§ 17

lg 1 p 3 alusel, sest võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad võla ümberkujundamiseta, täpsemalt võlgniku vara realiseerimisega võla katteks, s.o XXX korteri müügiga; 2)

§ 17lg 1 p 4 alusel, kuivõrd võlgnik oli vaatamata maakohtu 20.

mai 2022. a käiguta jätmise määruses olevatele selgitustele jätnud esitamata viimase kolme aasta pangakonto väljavõtete ärakirjad; 3)

§ 17

lg 2 p 7 alusel põhjusel, et Riigikohus oli tsiviilasjas nr 2-16-17207 tehtud lahendis leidnud, et võlgnik oli sõlminud selliseid korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepinguid, mis kahjustasid võlausaldajat MTA-t TMS § 188 lg 1 tähenduses. Võlgnik on määruskaebuses vastu vaielnud

§ 17

lg 1 p 3 ja

§ 17lg 1 p 4 alusel avalduse menetlusse võtmata jätmise vastu.

19. VÕS § 17 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Nõuded võlgade ümberkujundamise avaldusele on sätestatud

§-des 10-

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus jättis
2. mai
3. a määrusega võlgniku
4. mail
5. a esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse käiguta mh põhjusel, et avaldus ei vastanud

§-des 10-13 sätestatud nõuetele ning tõi samas määruses esile, millised andmed ja lisad tuleb võlgnikul koos avaldusega esitada. Muuhulgas hoiatas maakohus, et puuduste tähtpäevaks kõrvaldamata jätmisel jäetakse avaldus TsMS § 3401 lg alusel menetlusse võtmata. Kuivõrd võlgniku

1. mail
2. a esitatud avaldus oli ka pärast käiguta jätmist puudustega, sest esitamata olid võlgniku viimase kolme aasta pangakonto väljavõtete ärakirjad, nagu märgib õigesti maakohus – ei vastanud võlgade ümberkujundamise avaldus

§ 12lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele.

Arvestades, et

§ 17

lg 1 p 4 on absoluutne alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, on maakohus põhjendatult jätnud võlgniku avalduse menetlusse võtmata.

1. Kolleegium nõustub määruskaebuse etteheitega, et maakohus ei ole võtnud seisukohta võlgniku
2. mai
3. a (tl 67) avalduses sisalduva taandamisavalduse osas. Maakohus jättis taandamisavalduse tähelepanuta ning keeldus
4. mai
5. a määrusega võlgniku avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtunik pärast kohtuniku vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust. Kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist (TsMS § 28 lg 2). Kuigi avalduse menetlusse 4 võtmata jätmise määrus (vaidlustatud määrus) on menetlust lõpetava iseloomuga määrus TsMS § 173 lg 1 mõttes ning maakohus ei tohtinud seda enne taandamisavalduse lahendamist TsMS § 28 lg-st 2 tulenevalt teha, ei ole antud rikkumine praegusel juhul kõiki menetluse asjaolusid arvestades aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest TsMS § 23 p-des 1-6 loetletud absoluutseid taandamise aluseid, mis võiksid tingida kohtumääruse tühistamise TsMS § 656 lg 1 p 3 alusel (koosmõjus §-iga 659). Vastavate aluste olemasolule pole ka võlgnik viidanud. Samuti võib võlgniku taandamisavaldust pidada ilmselgelt põhjendamatuks, kuivõrd maakohtu määruse teinud kohtuniku erapooletuses kahtlemiseks TsMS § 23 p 7 tähenduses ei anna põhjust pelgalt asjaolu, et kohtunik on jätnud varasemalt võlgniku avalduse menetlusse võtmata ning et võlgnik peab selliseid kohtulahendeid ebaõiglasteks. Arvestades, et käesoleval juhul esines vastavalt

§ 17

lg 1 p-ile 4 alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ning menetlusnormi rikkumine ei mõjutanud asja lõpptulemust, ei ole kolleegiumi hinnangul maakohtu määruse tühistamine põhjendatud.

1. Ringkonnakohus ei käsitle menetlusökonoomilistel kaalutlustel määruskaebuses esitatud muid väiteid.
2. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja

§ 8lg 1 koosmõjus menetlusosaliste enda kanda.

23. Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada Riigikohtule esitada määruskaebuse tulenevalt

§ 7

lg-st 3 ja

§ 17lg-st 4. Menetluskulude jaotus on vaidlustatav tulenevalt Ts

MS § 178 lg-st 1. (allkirjastatud digitaalselt) 5