, § 203 lg 11, § 202 kohus määrab: taotlus kriminaalmenetluse 1.
M suhtes. 2.
M kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustatud tasuma kriminaalasja menetluskulu summas 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 30.03.2023. Nimetatud nõue tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada nimi ja kriminaalasja number, kohustuslik on maksekorraldusele märkida viitenumber xxxxxxxx. 3.
M läbima sotsiaalprogramm SÜTIK. Kohustuse täitmise tähtaeg on 12 kuud. 4.
M lisakohustus esitada 6 kuu jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest alates Lääne Ringkonnaprokuratuurile tõend sootsiaalprogrammis jätkuva osalemise kohta.
M poolt käesolevas määruses märgitud kohustuste täitmist. 5.2. KarS § 191 alusel konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad kollakad niisked ainetükid kogumassiga 3,93 grammi, milles sisaldus puhtal kujul kokku 1,36 grammi amfetamiini; kollakas pulber massiga 0,80 grammi, milles sisaldus puhtal kujul kokku 0,29 grammi amfetamiini; kollakas pulber massiga 0,30 grammi, milles sisaldus puhtal kujul kokku 0,11 grammi ning ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta aine ekspertiisiasutusele säilitamiseks, õppeotsuarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 5.3.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 2 DVD-plaati vormikaamera salvestistega. 6. Määruse ärakiri saata prokurörile, kahtlustatavale, Lääne prefektuurile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav, alus
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 22267000094, milles alustati menetlust KarS § 184 lg 1 järgi selles, et J. M käitles ebaseaduslikult ja suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele) narkootilist ainet amfetamiini. J. M hoidis enda valduses 04.02.2022a kella 21:32ni X linnas X teel X tänava ja X tee vahelisel teelõigul suures koguses s.o kokku 1,76 g narkootilist ainet amfetamiin. J. M hoidis enda seljas oleva jope põuetaskus sigaretipakis 6 vaakumpakendit, milles oli kokku 1,65g narkootilist ainet amfetamiin ning enda kasutuses oleva sõiduauto A registreerimismärgiga XXX keskkonsoolis olevas temale kuuluvas rahakotis soonkinnisega kilekotis 0,11g narkootilist ainet amfetamiin. Amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Amfetamiini puhul piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele 1,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul, seega käitles J. M narkootilist ainet amfetamiin kokku ca 13 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Oma tahtliku tegevusega pani J. M toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt
peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise 2 1-22-5770 tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi käesoleva seadustiku § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. J. M on toime pannud esimese astme kuriteo, mille eest seadus näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus on veenvalt tõendamist leidnud, et J. M on toime pannud kahtlustuses kirjeldatud teo. Nii on ta kahtlustatavana ülekuulamisel põhjalikult selgitanud kuriteo toimepanemise asjaolusid sh andnud ennastsüüstavaid ütluseid, mis annab alust ka pidada neid tõepärasteks. Kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis lubaks järeldada, et J. M soetas narkootilise aine edasimüügiks. Töötamise registri andmete väljatrükist nähtuvalt on isikul alates 24.05.2022.a kehtiv töösuhe ettevõttega E, omades igakuist ametlikku sissetulekut. J. M on ülekuulamisel antud ütlustes kinnitanud, et amfetamiin oli mõeldud enda tarbeks, tavaliselt nii suures koguses korraga ei osta, sel korral varus rohkem. Lisaks kinnitab, et mingit müügiplaani ei olnud ega kellelegi edasi anda. Kohtumisel prokuratuuris 27.09.2022.a on J. M ka väljendanud kahetsust toimepandud teo osas ning ka ise tunnistanud, et narkootiliste ainete käitlemine mõjub halvasti nii tema pere- kui ka tööelule. Sotsiaalprogramm Sütik pakub mh tuge nii tööõigusalase, psühholoogilise ning ravi ja rehabilitatsiooni alase nõustamisega. Nii tagab sotsiaalprogramm SÜTIK sõltuvusprobleemile piisavalt personaalse ja paindliku lähenemise. Esmalt on kahtlustatav tunnistanud regulaarselt narkootilise aine tarvitamist. Ravivajaduse ja sobivaima ravivormi (ambulatoorne või statsionaarne) tuvastamine on meditsiiniline küsimus, mille tuvastamist tagab programm SÜTIK vajadusel raviarsti juurde suunamise kaudu. Seda põhjusel, et programmi viiakse läbi koostöös Viljandi Haiglaga. Kuivõrd ühest küljest on professionaali juurde suunamine tagatud ning teisest küljest on J. M püsiv elu ja töökoht siis ei pea prokurör vajalikuks tema kohest suunamist statsionaarse ravi teenuse osutaja juurde. Ühtlasi on prokurör veendunud, et sellised vajadused ning vastavalt ka tegevused on võimalik selgitada ja rakendada 12 kuu jooksul. Arvestades asjaolu, et sotsiaalprogrammi läbimata jätmine võib kaasa tuua menetluse uuendamise, on käesoleval juhul ka suurem tõenäosus, et selle läbimine on edukas ja karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik tema ravile suunamisega ja lisakohustuste kaudu. Kahtlustatav J. M ei ole Karistusregistrisse kantud ehk teda ei ole kunagi varem kriminaal- või väärteokorras karistatud. Ta on mõistnud oma teo keelatust ja seega puudub alus kartuseks, et isik võib uuesti sarnaseid kuritegusid toime panna. Kuivõrd tegemist on isikuga, kellel on püsiv ametlik töökoht ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis on kahtlustatavat võimalik mõjutada vähemintensiivsemate mõjutusvahenditega. Üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik isiku kohtulik karistamine ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramine. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud J. M elustiiliks ega käitumismustriks. Seega puudub alus arvata, et kriminaalkaristusest loobumine võiks tingida kuritegude toimepanemise jätkamise, kuivõrd menetluse aluseks oleva teo toimepanemine on vahetult seotud J. M sõltuvusest narkootilistest ainetest. Prokuratuur on arvamusel, et eeltoodust tulenevalt oleks J. M suhtes võimalik lõpetada käesolev kriminaalmenetlus
Kahtlustatavale on tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi ning seda ta on ka 27.09.2022.a oma allkirjaga kinnitanud. Samuti on J. M andnud oma nõusoleku menetluskulude hüvitamiseks, mis koosnevad narkootilise aine ekspertiisi nr XXX teostamise kulust summas 252 eurot. Samuti on kahtlustatav andnud oma nõusoleku narkootilise aine käitlemisvahendite konfiskeerimiseks ja hävitamiseks. Juhindudes
Eeluurimiskohtunikul lõpetada kriminaalasjas nr 22267000094 kriminaalmenetlus J. M ( ik XXX) suhtes. 2.
M tasuma menetluskulud kokku summas 252 eurot. Nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud. 3.
M kohustus läbida sotsiaalprogramm SÜTIK. Nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks määrata 12 kuud. 4.
M lisakohustus esitada 6 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Lääne Ringkonnaprokuratuurile tõendi sotsiaalprogrammis jätkuva osalemise kohta. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 2-DVD plaati vormikaamera salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde. - Kollakad niisked ainetükid kogumassiga 3,93 grammi, milles sisaldus puhtal kujul kokku 1,36 grammi amfetamiini; kollakas pulber massiga 0,80 grammi, milles sisaldus puhtal kujul kokku 0,29 grammi amfetamiini; kollakas pulber massiga 0,30 grammi, milles sisaldus puhtal kujul kokku 0,11 grammi- mis on edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, konfiskeerida KarS § 191 ja NPALS § 7 lg 3 alusel ning jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - Narkootilise aine käitlemisvahendid J. M valdusest leitud ja ära võetud sigaretipakk (pakend 1) ja paberpakend (pakend 2), millised asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas- konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kahtlustatava nõusolekul ning ja hävitada
- Narkootilise aine pakendamisvahendid – kilepakend ja pruun paberpakend on hävitatud peale ekspertiisi teostamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi käesoleva seadustiku § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kuigi
lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu võimalik üksnes II astme kuritegude puhul, näeb
lg 11 ette võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ka I astme kuritegude puhul, kui tegemist on narkootikumidega seotud süüteoga (KarS
sättega on võimalik kohaldada kõigis KarS
M suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine proportsionaalne ning suure tõenäosusega täidab ka seadusemuudatusega taotletud eesmärki – kahtlustatava vabanemine sõltuvushäirest ning seeläbi edasiste samaliigliste süütegude toimepanemisest eemale hoidmine. Täidetud on ka muud eeldused, mida seadusandja on
lg 11 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks ette näinud – kahtlustatav suunatakse tema nõusolekul osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK, mis programmi tutvustuse2 kohaselt ning kahtlustatava poolt tunnistatud regulaarset narkoainete tarvitamist arvesse võttes prognoosi kohaselt positiivset mõju avaldab. Sotsiaalprogrammi läbimise ajal ei ole välistatud ka ravivajaduse hindamine ja vajadusel raviarsti juurde suunamine, nagu prokurör oma taotluses välja toob. Seega kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele ja J. M suhtes tuleb kriminaalmenetlus nr 22267000094 lõpetamisele. J. M tuleb läbida sotsiaalprogramm SÜTIK, kohustuse täitmise tähtaeg on 12 kuud. Lisaks tuleb J. M käesoleva määruse tegemisest arvates kuue kuu jooksul esitada Lääne Ringkonnaprokuratuurile tõend, millest nähtub tema jätkuv sotsiaalprogrammis osalemine. Lisaks sotsiaalprogrammis osalemise kohustusele on J. M võtnud endale vabatahtliku kohustuse hüvitada kriminaalmenetluse kulu – narkootilise aine ekspertiisi kulu 252 eurot – milline summa tuleb kahtlustataval tasuda 6 kuu jooksul käesoleva määruse tegemisest arvates. Asitõendina kriminaalasja materjalide juures olevad 2 DVD-plaati tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. J. M poolt välja antud ja pakenditesse nr 1 ja 2 pakendatud sigaretipakk ja paberpakend tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning
M poolt talle määratud kohustuste täitmist, s.o mitte enne kui 12 kuu möödumisel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ekspertiisi tegemiseks edastatud narkoaine tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse nr 658 SE II lugemise seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c71bee4-7ea2-488a-840a-9efe8447111e 2 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/programm-sutik-uimastitarvitajatele 5 1-22-5770 Indrek Nummert Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.