Obsah (11)

§ 230§ 367§ 654§ 657§ 652§ 232§ 5§ 173§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10154 Ts

) § 328 lg 1). Hageja teostas kostjale viimase tellimusel töid ka 2021 märtsis ja aprillis. Hageja esitas tööde eest kostjale arved, mis jäid samuti tähtaegselt tasumata. Ühestki tõendist et nähtunud, et kostja oleks esitanud pretensioone tööde kvaliteedi või koguse osas. Kohus ei pidanud usutavaks, et kostja tellis hagejalt 2021 uuesti samasisulisi nõrkvoolu töid, kui eelmised olid teostatud oluliste puudustega ja üle andmata. Eeltoodust tulenevalt olid alusetud kostja väited selle kohta, et kokkulepet tööde osas ei sõlmitud ja hageja ei teinud töid tunnitabelites märgitud ulatuses. Hageja esitas kostjale tööd üleandmiseks, ühelegi puudusele kostja ei viidanud, objekt oli valmis ehitatud. Poolte e-kirjavahetusest nähtus, et kostjal puudusid pretensioonid tööde osas. Küll aga puudusid kostjal rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuli vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvetest nr 20-024, 20-028, 20-031 tasunõue muutus sissenõutavaks (

§ 230

lg 1, VÕS § 638, § 644 lg 1, § 115 lg 1 ja § 119 lg 2, Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14). Kostjal oli võlaõigusseaduse ja pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda saadud tööde eest. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 13 315 eurot 20 senti. Kostjal tuli tasuda hagejale viivist VÕS § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 ning

§ 367alusel.

Kostja apellatsioonkaebus

1. Kostja palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta mõlemas kohtuastmes menetluskulud hageja kanda. Maakohus hindas asjaolusid meelevaldselt, tõlgendas asjaolusid hageja huve eelistades ning jaotas vääralt tõendamiskoormuse, samuti rikkus kohtulahendi põhjendamise kohustust. Kohus luges kõik hageja paljasõnalised väited õigeks, kuid ei seostanud neid väiteid tõenditega. 3 Hageja ei esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks, st hagi oli tõendamata. Maakohus jättis tähelepanuta kostja selgituse, et ta tunnistas võla olemasolu osaliselt ja vastuväited töödele esitati suuliselt. Kostja ei eitanud, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping, kuid hageja võis jätta tööd vastuvõtmiseks esitamata. Maakohus kostja vastuväidet sisuliselt ei analüüsinud ega lükanud ümber. Kohus eeldas, et hageja esitas tööd vastuvõtmiseks ja kostja jättis need üle vaatamata. Kohtu arvates oli hageja oma lepingulised kohustused täitnud, kuid ei seostanud oma seisukohta asjas tuvastatuga ega tõenditega. Otsusest polnud võimalik aru saada, kuidas kohus sellisele järelduseni jõudis. Kohus sisuliselt leidis, et kostja pidi lükkama ümber hageja paljasõnalised väited. Sellega jaotas kohus vääralt tõendamiskoormuse ja rajas otsuse ainuüksi oletustele. Kohus leidis mh, et kostja käitumine polnud usutav. Kostja hinnangul polnud antud juhul menetluslikus mõttes oluline, millistel põhjustel tellis kostja hagejalt uued tööd. Hagi ei saanud rajada aga oletustele. Kohus tõlgendas asjaolusid ühekülgselt ja esitas lahendis subjektiivseid järeldusi. Olukorras, kus hageja ei esitanud tõendeid, ei lasunud kostjal kohustust omapoolseid tõendeid esitada ning kostjale ei saanud ette heita menetluses ainuüksi vastuargumentidele tuginemist. Hageja pidi tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus ei saanud tuvastada, et arved olid õiged just arvetel märgitud summades, kui puudusid nii tööde üleandmise-vastuvõtu aktid, kui ka muud kohased tõendid. Kohus esitas lahendis omapoolse spekulatsiooni, et haginõude sai tõendatuks lugeda, kuna kostja oli tasunud hageja hilisema perioodi arved seoses teise objektiga, poolte koostöö oli jätkunud ja kostja polnud arvetele vastuväiteid esitanud. Nimetatud asjaoludest ei järeldunud, et kostja oleks kohustatud tasuma arved just selles summas. Kohus ei vastanud kostja vastuväidetele, et arvetest polnud võimalik aru saada, millisel alusel ja arvestusel need põhinesid. Kostja oli korduvalt märkinud ja kohus oli ka ise välja toonud, et hageja poolt teostatud tööd olid vastuvõtmiseks esitamata ja akteerimata. Maakohus ei olnud seda aspekti analüüsinud. Hageja ei esitanud kostjale vastuvõtmiseks mingeid töid ja lahkus objektilt töid vastuvõtmiseks esitamata. Hageja kostja väidet ümber ei lükanud. Lisaks ei nähtunud, et hageja oleks nõudnud kostjalt tööde vastuvõtmist ja andnud selleks algselt ja ka täiendavalt mõistliku tähtaja. Kohtu seisukoht, et hageja andis kostjale tööd üle, olid vastuolus menetluses tuvastatuga. Vastustaja seisukoht
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vaidlustatud otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

§ 652

lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 4 Ringkonnakohus märgib esmalt, et kostja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega, et maakohus eelistas hageja huve või jaotas vääralt tõendamiskoormise.

1. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 2020 juunis suulise töövõtulepingu, mille alusel kostja tellis hagejalt elektritöid (nõrkvoolutööd). Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasu tehtud töö eest.
2. Vaidlust ei ole, et hageja töövõtjana esitas tööde eest arved 30.06.2020 arve nr 20-024 (maksetähtaeg 27.07.2020) 6 746,40 euro tasumiseks, millest kostja jättis tasumata 1 500 eurot; 31.07.2020 arve nr 20-028 (maksetähtaeg 27.08.2020) 7 070,40 euro tasumiseks ja 31.08.2020 arve nr 20-031 (maksetähtaeg 27.09.2020) 4 744,80 euro tasumiseks. Kokku võlgnes tellija töövõtjale teostatud tööde eest 13 315 eurot 20 senti. Vastavate arvete saamist kostja ei eitanud.
3. Maakohtus oli pooltel vaidlus selle üle, kas kostja oli tehtud töö vastu võtnud. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmane tähendus on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg -s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning lg- s 3 sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töö puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele (Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-08, p d 21 ja 22).
4. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 14 ja selles viidatud lahendid).

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tegemaks kindlaks, kas kostjal on tasu maksmise kohustus, tuli hagejal tõendada tööde kostjale üleandmine. 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja oli tööd vastu võtnud. Nimetatu tulenes poolte praktikast, mida kohus on kooskõlas

§ 232lg-ga 2 koos teiste tõendiga hinnanud.

Pooltel oli võimalik kokku leppida, millistel tingimustel loeti töö vastuvõetuks ja seda poolte kokkulepitud praktikat tööde üleandmisel ning edasisel arvete esitamisel järgiti. Riigikohus on 18.04.2018 otsuse nr 2-14-61484 p-15 selgitanud, et VÕS § 638 on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks. Praeguses asjas toimus tööde üleandmine igakuuliselt mõlemapoolselt allkirjastatud tunnitabeli alusel. Kohapeal objektil kontrollis hageja poolt teostatud tööd igakuuliselt üle ja võttis vastu kostja ettevõtte töödejuhataja C, kes digiallkirjastas kostja poolselt vastava tunnitabeli. Vastavaid allkirjastatud tunnitabeleid aktsepteerisid mõlemad pooled tööde üleandmist tõendava dokumendina, mis võeti teostatud tööde eest arveldamises 5 aluseks. Allkirjastatud tunnitabelist lähtudes esitas hageja kostjale eelmisel kuul tehtud tööde eest tasumiseks arve arvestusega 12,00 eurot/tund. Selline praktika sai alguse kostja seadusliku esindaja poolt avaldatud soovist (kostja e-kirjad hagejale 04.04.2020 ja 09.04.2020- tl 73). Kostja tunnistas täielikult vastavat tööde üleandmise ja arvete esitamise praktikat, samuti kokkulepitud tunnihinda. Pooled aktsepteerisid praktikat, mille kohaselt loetakse töö vastuvõetuks igakuiselt koostatava ja mõlemapoolselt allkirjastatava tunnitabeli alusel. Arved esitati eelneval kuul teostatud töö eest poolte esindajate poolt allkirjastatud tunnitabelitele vastavalt, oli toiminud asjas esitatud väidetel ja tõenditest nähtuvalt pooltevahelise koostöö ajal probleemideta. Mitte ühelgi korral ei esitanud kostja mitte ühtegi vastuväidet ei hageja poolt teostatud tööde mahu, kvaliteedi, üleandmise, esitatud arvete õigsuse, arve summade vms asjaolu osas. Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus põhjendatult tõendatuks tööde üleandmise ja hageja nõuete sissenõutavaks muutumise asjaolud. Kostja väited, et puuduvad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning et seetõttu hageja arved arusaamatud, on tõendatud asjaolusid arvestades põhjendamatud. Tööde vastuvõtmise ja nõuete sissenõutavaks muutmise kahtluse alla seadmine on kostja poolt nn otsitud vastuväide ja arvete kahtluse alla seadmine on vastuolus hageja esitatud tõenditega tööde teostamise ja nende kostjale üleandmise kohta. Samuti tõendas hageja nõuete sissenõutavaks muutumise ja ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga.

1. Kuivõrd kostja võlausaldajana oli talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja kui tellija. Kostja oma tõendamiskoormis täitnud selles osas ei ole. Maakohus tuvastas, et asjas kogutud tõenditest ei nähtunud, et kostja oleks esitanud tööde kvaliteedi või koguse osas pretensioone. Nõustuda saab kohtu järeldusega, et kui hageja töö oleks olnud oluliste puudustega ja üle andmata, siis vaevalt oleks kostja tellinud seepeale 2021 uuesti hagejalt samasisulisi nõrkvoolu töid. Kokkuvõttes pidas maakohus õigustatult põhjendamatuks kostja väiteid, et kokkulepet tööde osas polnud sõlmitud ning et tunnitabelites märgitud ulatuses töid polnud tehtud. Et hageja tegi uusi töid hoolimata sellest, et kostja ei olnud eelnevate eest tasunud, oli mõistetav põhjusel, et kostja seaduslik esindaja oli korduvalt lubanud eelneva võla tasuda ja tegelikult ka osa 30.06.2020 arvest tasus (tasumata jäi 1500 eurot).
2. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et pooled ei olevat pidanud hageja poolt teostatud tööde väidetavate mahu- ja kvaliteediprobleemide üle kirjalikke vaidlusi ja kirjavahetust ainult põhjusel, et pooltel olevat sõltumata nendest asjaoludest huvi koostöö jätkumise osas, on ebaõige ja eksitav. Nõustuda saab hagejaga, et juhul, kui oleks hageja teostatud töödes esinenud lepingule mittevastavust, oleks kostja kui majandustegevuses tegutsev isik pidanud lähtudes VÕS §-s 644 sätestatust sellest mõistliku aja jooksul hagejale teatama ja lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Seda ka sõltumata asjaolust, kas tulevikus koostööd sooviti jätkata. Kostja seda ei olnud teinud, etteheiteid tal ei olnud ning kostja kohtumenetluses esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on põhjendamatud kostja väited, et hageja lahkus objektilt töid üleandmiseks esitamata, kuivõrd asjas olevad tõendid kajastavad vastupidist. Hageja oma seisukohti nii kohtueelselt (mida näitab esitatud kirjavahetus) kui kohtus muutunud ei ole, mida ei saa väita kostja kohta. Asja materjalidest nähtuvalt pidasid pooled kohtueelselt läbirääkimisi võla tasumise üle, kusjuures kostja ei vaielnud vastu võla olemasolule, kuid selgitas mittetasumist keerulise finantsilise olukorraga. Vaidlus arvetel kajastatud tööde teostuse üle tekkis kohtus. 6 Maakohus rahuldas põhinõudele lisaks ka viivise nõude, millele kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on õigusabikulud 337 eurot 50 senti 4 tunni 30 minuti eest tasumääraga 75 eurot tunnis käibemaksuta järgmiste toimingute eest: apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, esitamine (4,1 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamine ( 0,4 tundi).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja toimingud olid kooskõlas menetluse käiguga ning olid märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Õigusabitoiminguteks kulunud aeg on apellatsioonkaebuse sisu ja mahuga kooskõlas. Hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Hageja palus hüvitada kulud käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 337 eurot 50 senti tasumääraga 75 eurot tund. 16. Kostjal tuleb vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tasuda menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) 7