MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-1850 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus Xi suhtes täitmist

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130

lg 1 p 2).

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 6. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Käesoleval juhul alustas maksuhaldur vastutusmenetlust juba 08.10.2021 korraldusega nr 13-7/01170-1 (taotluse lisa 7) ja laiendas kontrolli ajavahemikule 09.2021-05-2022 31.08.2022 korraldusega nr 13-7/01170-3 (taotluse lisa 8). Taotluse ja selle lisade kohaselt on vastutusmenetluse eesmärk Xile vastutusotsuse tegemine summas 394 855,20 eurot (sh põhivõlg summas 375 515,20 eurot ja intress summas 19 340 eurot), mis koosneb X OÜ käibemaksu, sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete võlast ja intressist. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav (taotluse lk 9 ja lisad 13-15). Harju Maakohus kuulutas X OÜ pankroti välja 17.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-13536 (taotluse lisa 5). Seega on täidetud

§ 96

lg 5 sätestatud erand, mille kohaselt ei pea pankroti väljakuulutamisel sissenõudmistoimingud kolm kuud tegema. Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (

§ 96lg 6).

Kuna eeldatava vastutusotsusega hetkel hõlmatud ajavahemiku 12.2021-05.2022 varaseima makse tasumise kohustus tekkis 10.01.2022 (taotluse lisa 13), ei ole aegumistähtaeg möödunud. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut 2

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

1. Kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Käesoleval juhul on selline tõenäosus, arvestades isiku käitumist äriühingu juhtimisel ja taotletavat täitetoimingut, taotluse rahuldamiseks piisav. X on olnud äriühingu juhatusel liige alates 09.09.2013 ja kuigi äriregistris on märge tema juhatuse liikme volituste lõppemise kohta 12.10.2021, ei ole e-äriregistris olevatel volituse kestvuse kuupäevadel õiguslikku tähendust. Samuti ei olnud äriühingul enne 21.06.2022 ka ühtki teist esindusõigusega isikut (taotluse lisa 1). X on ka enda 28.10.2021 allkirjastatud kirjalike seletuste kohaselt X OÜ ainus juhatuse liige, kursis äriühingu majandustegevusega, saneerimismenetlusega, juhtimisstruktuuriga, raamatupidamise korraldusega, teeb suuremaid otsuseid (taotluse lisa 9). Seega tekkisid äriühingu maksukohustused ajavahemiku 12.2021-05.2022 eest tekkisid ajal, mil X oli äriühingu juhatuse liige . Maksuhaldur on taotluses põhjalikult selgitanud X OÜ maksuvõlgade tekkimist ja nende olulist süvenemist saneerimismenetluse ajal (vt taotluse p 3 ja 4) ning kohus ei korda siinkohal maksuhalduri kirjeldusi. Kohtule nähtub taotluse materjalidest, et äriühingu kasum hakkas oluliselt langema juba
2. aastal, äriühing oli 2015.-
3. aastal kahjumis (sh 2015 ja 2016 oli kahjum üle miljoni euro). Saneerimismenetluse algatamise ajaks oli äriühingu maksuvõlg 224 723,64 eurot, kuigi äriühing osaliselt põhivõlga tasus, suurenes maksuvõlg saneerimiskava muutmise ajaks üle miljoni euro võrra; pankroti väljakuulutamise ajaks oli maksuvõlg 2 654 683,29 eurot (vt taotluse p 3 ja dtl 164). Äriühingu maksuvõlg üle miljoni euro võrra
4. aasta lõpuks ajal, mil äriühingu eesmärk oli tasuda 3 aasta jooksul (s.o
5. aasta lõpuks) 70% saneeritavatest (3 164 000 eurot) nõuetest (vt dtl 80 ja 83). Seejuures laekus alates
6. aasta algusest äriühingu jooksvate maksukohustuste katteks enamasti oluliselt väiksemad summad, kui oleks pidanud (vt tabel taotluse lk 6). Eelnevale tuginedes ei ole ilmselgelt alusetu maksuhalduri järeldus, et
7. aasta sügisel pidi juhatuse liikmele olema selge, et olenemata saneerimisest ei suuda äriühing tasuda isegi oma jooksvaid maksukohustusi ja saneerimiskava muutmise taotlus võidi esitada pelgalt pankroti edasilükkamiseks ja maksukohustuste tasumise vältimiseks. Maksuvõla kasvatamist jätkati ka pärast MTA 02.11.2021 pankrotihoiatust (taotluse lisa 11). Kohus otsustab käesoleva määrusega üksnes täitetoiminguks loa andmise, mitte võimaliku vastutusotsuse õiguspärasuse üle, kuid toodud asjaoludel on täitetoiminguks loa andmise kohta esitatud piisavalt andmeid, millega on põhistatud juhatuse liikme tahtlikku tegevust

§ 8

lõikes 1 sätestatud kohustuste rikkumisel – s.o maksukohustuste enam kui kahekordistumine pärast äriühingu sisulise pankroti teadvustamist või sellest teadma pidamisest. Ka ajutine pankrotihaldur on Harju Maakohtu 17.06.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-18-13536 kohaselt leidnud, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla ka kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga (dtl 233-237). Taotluse kohaselt ei ole X esitanud 08.10.2021 korraldusega nõutud dokumente (taotluse lisad 7 ja 9), äriregistrile on esitamata ka majandusaasta aruanded alates 2019. aastast ning samuti on juhatuse liige müünud pärast eelnimetatud korralduse tegemist talle kuulunud kinnisasja (taotluse lisa 16). Samuti on Xi osalus väärtusega 1300 eurot äriühingus Y lõppenud 02.06.2022 ning alates 15.07.2022 ei ole ta enam selle äriühingu juhatuse liige. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et eelnimetatud äriühingu juhatuses on eelduslikult Xiga seotud isik, mistõttu ei ole välistatud, et X on juba hakanud varjama oma vara. Seega on olukorras, kus Xi juhatuse liikmeks oleku ajal on X OÜ-l tekkinud maksuvõlg, mis olenemata väidetavast saneerimisest on kasvanud hiiglaslikuks, põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et X võib asuda vastutusotsusega määratava maksukohustuse tasumisest kõrvale hoidma. Seejuures on juba viiteid vara võõrandamisele pärast vastutusmenetluse algatamist. 3

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Praegusel juhul on eeldatavad sundtäitmise kulud 9636 eurot, mistõttu peab asendustagatise väärtuseks olema 404 491,20 eurot. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 394 855,20 eurot. Kohus märgib MTA-le teadmiseks, et vastutusmenetlusega jätkamisel tuleb jälgida, kas äriühingul on jätkuvalt õigusvõime (vt Harju Maakohtu 22.08.2022 määrus nr 2-18-13536) ja vajadusel vastutusmenetlus lõpetada. 10. Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, eeldatava vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Kohus rahuldab taotluse annab loa Xile kuuluvale ½ kaasomandile kinnisasjast aadressil xxxxxxxx kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 404 491,20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4