) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Karl Peipsilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: - joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot; kohtutoksikoloogiaekspertiisi tasu 95 eurot; kaitsjatasu 32,40 eurot; sundraha 981 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Karl Peipsil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1231,40 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üks eurot nelikümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 102,62 eurot ja viimasel 12. kuul tasuda 102,58 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700030265 ning selgituse “Karl Peips, otsus nr 1-21-7302, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Karl Peipsi (Peips) süüdistatakse selles, et tema XXX kella 11.40 paiku juhtis XXX teel mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles narkootilise aine (kokaiin) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Karl Peips rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Karl Peips toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdlane ei pane 1 aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Karl Peips on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1231,40 eurot. Sundraha 981 eurot, uuringu tasu joobeseisundi tuvastamiseks summas 123 eurot (tl 8), kohtutoksikoloogia ekspertiisi tasu summas 95 eurot (tl 19), kaitsjatasu 32,40 eurot.
lg 3 võimaldada Karl Peipsil menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Karl Peips aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör, süüdistatav ning kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 3 Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Karl Peips süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Karl Peipsi menetluskuluks on
lg 1 p 3 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulu 123 eurot, ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 95 eurot ja
lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu 32,40 eurot.
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Karl Peips avaldas, et tema sissetulek on umbes XXX eurot kuus. Eeltoodud põhjusel taotleb ta väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Karl Peipsile ilmselgelt üle jõu. Karl Peips kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiseid makseid. Seega, võttes arvesse Karl Peipsi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Karl Peipsilt sundraha 981 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 123 eurot, ekspertiisi kulu 95 ja kaitsjatasu 32,40 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1231,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.