Obsah (9)

§ 663§ 667§ 423§ 477§ 475§ 5§ 173§ 427§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-4888 Kohtuasi X avaldus täitea

) § 423 lg 1 p 8 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
2. Kohtutäitur ei ole teinud oma tööd nõuetekohaselt. Avaldaja maksab aegunud võlga, raha kantakse teadmata kuhu ja korteriomandil on keelumärge. Juhul kui sissenõudja on surnud, siis kuidas tema kontole saab raha kanda. Eeldatavasti on sissenõudjal pärijad.
3. Maakohtu määrus on ebaseaduslik ja paneb avaldaja raskesse olukorda. Kohtupraktikas on täitemenetlus lõpetatud seoses aegumisega ka olukorras, kus sissenõudja oli surnud. Menetluse edasine käik 2 2-22-4888
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 15. Maakohus jättis avalduse

§ 423

lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata, kuivõrd avaldaja ei ole kohtule esitanud ega ka kohus ei ole suutnud leida andmeid, mis võimaldaksid sissenõudjale menetlusdokumente kätte toimetada. Sõja tõttu on postisaadetiste liikumine Eesti ja Ukraina vahel komplitseeritud. Lisaks leidis maakohus, et ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei saada kohus posti Ukrainasse isikule, kes avaldaja andmetel on surnud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult avalduse eeltoodud argumentidel läbi vaatamata. 16.

§ 423

lg 1 p 8 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 475

lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. 17. Tulenevalt

§ 477

lg-st 5 ei ole hagita menetluses kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ja kohtu aktiivset rolli menetluse läbiviimisel, ei võinud maakohus avaldajale ette heita, et avaldaja ei esitanud piisavalt puudutatud isiku kontaktandmeid.

1. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus teinud mõistlikke jõupingutusi selgitamaks välja puudutatud isiku kontaktandmeid ega ole üritanud olemasolevate postiaadresside kaudu menetlusdokumente kätte toimetada.
2. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kohus järelepärimisi kohtutäiturile ja Swedbank AS-ile ning kontrollis puudutatud isiku andmeid rahvastikuregistrist. Nii avaldaja kui ka kohtutäitur ja Swedbank AS esitasid kohtule nendele teadaolevad puudutatud isiku postiaadressid. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks üritanud puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada erinevatele postiaadressidele ega üritanud selgust saada, kas avaldaja kahtlus, et puudutatud isik on surnud, on põhjendatud.
3. Arvestades kohtutäituri selgitusi ja rahvastikuregistri andmeid, on usutav, et puudutatud isik asus 2002 elama Ukrainasse (tl-d 22, 37, 44). Täitemenetluse jätkamise teatest nähtuvalt kohtutäitur väidetavalt edastas puudutatud isikule teate koos avaldaja avaldusega, kuid selgusetuks jääb, kuhu ja millisel viisil see teade edastati ja kas puudutatud isik sellega tutvuda sai (tl 4). Isegi kui kohtutäituril puudus TMS § 10 lg 4 järgi kohustus toimetada täituri teade ja avaldaja avaldus puudutatud isikule kätte, s.t piisas teate edastamisest kohtutäituri valitud viisil, 3 2-22-4888 siis kohtumenetluses tuleb kohtul avaldaja avaldus puudutatud isikule kätte toimetada. Selleks, et kohus saaks kohaldada

§ 423

lg 1 p 8, tuleb kohtul teha suuremaid pingutusi, kui üksnes nentida, et sõjaolukorda arvestades võib postiteenus olla komplitseeritud. Asja materjalide põhjal ei saa väita, et olemasolevatelt aadressidelt puudutatud isik posti teel menetlusdokumente kätte ei saa.

1. Maakohtul tuleb olemasolevatele andmetele tuginedes esmalt proovida menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte toimetada. Juhul, kui kohtule teadaolevatele postiaadressidele ei ole võimalik puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada, on maakohtul võimalus pöörduda teabe saamiseks Ukraina pädeva asutuse poole. Ukrainas asuvale isikule menetlusdokumentide kättetoimetamist tuleb üritada Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise õigusabilepingu alusel. Maakohtul tuleb tähelepanu pöörata ka avaldaja kahtlusele, et puudutatud isik võib olla surnud, ning paluda Ukrainast ühtlasi informatsiooni ka selle fakti tuvastamiseks.
2. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu ei välista puudutatud isiku seisukoht. Aegumise kohaldamise mõtteks ja eesmärgiks on luua õigusrahu ja lõpetada pikka aega sissenõudmisel olnud nõude sissenõudmine. Seega ei ole iseenesest välistatud ka avaldaja avalduse läbivaatamine puudutatud isiku seisukohata.
3. Eeltoodut arvestades on maakohus ebaõigesti jätnud avalduse

§ 423lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt üritada menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte toimetada. Vajadusel tuleb esitada taotlus Justiitsministeeriumile, et Ukraina pädeva asutuse kaudu edastada menetlusdokumendid puudutatud isikule kättetoimetamiseks või tema elukoha tuvastamiseks. Maakohtul tuleb arvestada, et hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (

§ 5lg 3 esimene lause, § 477).

24. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

25. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule (

§ 427esimene lause).

1. Seoses määruskaebemenetluses tasutud riigilõivuga selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 järgi ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. RLS § 59 p 15 järgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
2. Kuivõrd praeguses asjas pöördus võlgnik enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, on avalduse kohtule esitamine riigilõivuvaba. Seega on RLS § 22 lg 1 p-st 111 ja § 59 p-st 15 tulenevalt riigilõivuvaba ka sellises asjas määruskaebuse esitamine. 4 2-22-4888
3. Määruskaebuse esitaja on maakohtu nõudel tasunud määruskaebuselt riigilõivu 30 eurot. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse enam tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Avaldajal on

§ 150

lg 1 p 1 alusel õigus taotleda riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) 5