2-22-8488/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8488 Hagi ese M. M. hagi K. M. a vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja: M. M. , isikukood XXX, elukoht XXX, eXXX Kostja: K. M. , isikukood XXX, elukoht XXX, eXXX Kostja lepinguline esindaja: v.adv R. H., e-post XXX Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg
2. august 2022 Protokollija Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov RESOLUTSIOON
3. Rahuldada M. M. (M. ) hagi K. M. a (M. ) vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada M. M. ja K. M. a vahel XXX sõlmitud abielu, dokumendi number XXX.
5. Taastada K. M. a esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi M..
6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud hageja kanda.
8. Mõista M. M. lt K. M. a (taastatav perekonnanimi M.) kasuks välja menetluskulu 375 eurot.
9. Mõista M. M. lt K. M. a (taastatav perekonnanimi M.) kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD M. M. (hageja) esitas
10. juunil 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. M. a (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid XXX. Pooltel on üks ühine laps, sündinud XXX. Poolte suhted jahenesid ligikaudu kaks aastat tagasi iseloomude sobimatuse tõttu. Pooled kasvasid teiseteisest lahku – kostja oli lastega Eestis, hageja Soomes. Alates
11. jaanuarist 2022 mõistis hageja lõplikult, et abielu ei ole võimalik päästa ning see on vaja lahutada. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamises ega abielu lahutamises notari juures. Kostja märgib
12. juulil 2022 esitatud vastuses, et ta ei vaidle vastu abielu lahutamise nõudele. Kostja ei nõustu hageja põhjendustes esitatud asjaoludega. Hageja lahkus kostja ja poolte ühise lapse juurest
13. jaanuaril
14. Hageja jättis kostja abitusse seisundisse olukorras, kus kostja vajas meditsiinilist abi ja ei olnud võimeline seda ise endale kutsuma. Kostja on juba kohtumenetluse eelselt olnud valmis abielu lahutamiseks. Kostja broneeris rahvastikuregistritoimingute osakonnas vajaliku aja abielu lahutamiseks. Abielu lahutamiseks broneeritud päeval nõudis hageja kostjalt notarisse minekut ja allkirja hageja poolt omakäeliselt koostatud ühisvara jagamise kokkuleppele. Tänasesse olukorda on jõutud hageja ettearvamatu käitumise tõttu. Hageja käis abielu ajal Eestis pere juures kaootiliselt. Viimastel aastatel keeldus hageja kostja kaasavõtmisest enda vanemate koju Lõuna-Eestisse ning keelas endapoolsetel sugulastel tulla lapse juurde koju. Hageja ei ole soovinud ja ei soovi kostjat enda perekonna liikmeks.
15. augusti 2022 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning kinnitas, et temal ei ole leppimise soovi. Kostja ei soovinud samuti leppimiseks aega ega vaielnud abielu lahutamisele vastu. Kostja avaldas, et soovis pärast hagiavalduse kättesaamist jätkuvalt abielu kohtuväliselt lahutada, kuid hageja keeldus sellest. Kostja palus taastada tema esimese abielu eel kantud perekonnanimi M.. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja oli nõus ka kohtuväliselt abielu lahutama ning see oleks õiglane. KOHTU SEISUKOHT Hageja ja kostja vahel on XXX sõlmitud abielu, dokumendi number XXX (väljavõte rahvastikuregistrist, tl 24). Hagejal ja kostjal on üks ühine alaealine laps. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades poolte kirjalikke seisukohti ja selgitusi kohtuistungil, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielusuhete pöördumatut lõppemist kinnitab asjaolu, et hageja kolis
16. jaanuaril 2022 poolte senisest ühisest kodust välja. Seega ei ole hagejal ja kostjal üle kaheksa kuu enam olnud kooselu. Hageja kinnitusel pooled ei suhtle. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Pooled ei avaldanud kohtule leppimise soovi, vaid soovisid mõlemad abielu 2/4 lahutada. Eeltoodust järeldub, et pooltel ei ole enam abielulist kooselu ega tahet kooselu taastada. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel XXX sõlmitud abielu tuleb lahutada. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja soovib kanda esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime M.. Seega tuleb NS § 11 lg 2 p 2 alusel taastada kostja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi Männik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kostja on kohtule selgitanud, et broneeris abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis aja, kuid abielu jäi lahutamata, sest hageja nõudis samal päeval ootamatult allkirja ühisvara jagamise kokkuleppele. Kohus on selle tõendamiseks esitanud kohtule väljavõtte sõnumitest ning koopia käsikirjalisest kokkuleppe tekstist (tl 19-20). Kostja soovis abielu lahutada ka
17. augustil notari juures, kuid hageja teatas viimasel hetkel, et tema esindaja keelas selle ära. Hageja kinnitas istungil, et tema esindaja soovitas nii. Kostja on selgitanud ka, et tema kasvatab üksinda kaht alaealist last, peab üksinda ülal ennast ja lapsi, mistõttu kahjustab iga ootamatu kulutus ülemäära kostja olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul on kostja oma käitumisega näidanud, et ei vaidle abielu lahutamisele vastu ning kostja on teinud aktiivselt toiminguid kohtuväliseks abielu lahutamiseks. Abielu lahutamine kohtuväliselt on jäänud toimumata pigem hageja ootamatu käitumise tõttu (läbirääkimata ühisvara jagamise kokkuleppele allkirja nõudmine abielu lahutamiseks planeeritud päeval, abielu lahutamiseks planeeritud notariajast keeldumine). Hageja ei ole vastu vaielnud, et kostja kasvatab üksinda poolte ühist last ning hagejal on ülalpidamiskohustus täitmata. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja õigusabi tasu 5,5 tundi tunnitasuga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 825 eurot. Kostja palub eeltoodule lisada kohtuistungi ajakulu. Kostja ei ole käibemaksukohuslane. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Abielu lahutamise vaidlus on õiguslikult lihtne vaidlus ning ei eelda tavaolukorras lepingulise esindaja palkamist. Siiski on lepingulise esindaja palkamine mõistetav, kui hagejal on juba lepinguline esindaja. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab korduvaid selgitusi kostjale, sh ühisvara jagamise osas, mis ei puutu abielu lahutamisse. Arvestades asja lihtsust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõustamise, vastuse koostamise ja istungiks ettevalmistamise eest 2 tundi. Asjas toimus üks istung, mis kestis ca 30 minutit. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik seega 2,5 tunni ulatuses. Kostja esindaja 3/4 tunnitasu 125 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Kostja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Kostja esindajakulud on vajalikud ja põhjendatud 375 euro ulatuses (2,5 x 125 x 1,2). Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb kostja menetluskulu 375 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4