Obsah (5)

§ 175§ 180§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-17-949 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-949 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista B.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada B.Z tasuda kaitsjatasu 120 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 30 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700012337 ning selgitus: „B.Z , 1-17-949, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.Z kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 14.02.2017 otsusega nr 1-17-949 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõisteti 3 2 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati B.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu ja 10 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – vangistus 10 kuud ja 6 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 16 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2016-25.11.2016, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub 11 kuud ja 14 päeva vangistust. B.Z-i karistuse kandmise algust arvatakse alates 14.02.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks oli majandusliku kasu saamise eesmärk ning soodusteguriteks alkoholi tarvitamine ja negatiivne grupi mõju. Viimane karistus on mõistetud süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vangistuses on kinnipeetav täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava korrektselt. Alates 08.03.2017 on isik määratud majandustööle juuksuri ametikohale. 04.04.2017 on kinnipeetavaga toimunud analüüsiv vestlus teemadel: riskeeriv ja hoolimatu elustiil, suhtlusringkonna negatiivne mõju, negatiivset mõju avaldavate isikutega suhtlemisest hoidumine, elustiili analüüs oma tegude tagajärgede mõistmiseks. Lisaks on 16.06.2017 toimunud kojusõit noortele mõeldud motivatsioonisüsteemi raames. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Enne kinnipidamist elas isik aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, mis on rahuldavas seisukorras ning varustatud kõige vajalikuga. Korteris elavad kinnipeetava isa J M, õde A M ja kasuema T M. Vabanemise korral asub B.Z sinna elama. Kinnipeetaval on põhiharidus. Põhikoolis esines tal probleeme, sest ta ei täitnud koolikohustust, seda arutati ka alaealiste komisjonis. Mõjutusvahendina oli isik määratud ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. Lõpuks omandas B.Z põhihariduse ning jätkas õpinguid Tallinna Mehaanikakooli autoeriala I kursusel. Majanduslikel põhjustel ja motivatsiooni puudumise tõttu jättis ta kooli pooleli esimesel poolaastal ja läks isa juurde tööle. Kinnipeetava riigikeele oskus vastab C1 tasemele. Pärast vanglast vabanemist on kinnipeetav huvitatud edasiõppimisest, kuid seda alles
2. aasta sügisest (automehaaniku eriala), sest vajab elamiseks raha. Enne vangistust töötas B.Z peamiselt juhutöödel (ehitus- ja lammutustööd), vahetas tihti töökohti. Ametlikult töötas
3. aastal firmas xxxx, mis tegeleb vanametalli kokkuostuga. Peamiseks sissetulekuks oli oma töötasu ning isa toetus. Isikul puuduvad eriala ning pikemaajalised töökogemused kindlas ametis. Kinnipeetava pere tuleb majanduslikult rahuldavalt toime. Perel on üks regulaarne sissetulek, T M palk. Isa teenib töötasu juhutöödest. Isa J M sõnul on ta üks xxxx osanikest, kes on valmis kinnipeetavale pärast vabanemist tööd pakkuma. Äriregistri B-kaardi väljatrükk ei näita J M juhatuse liikmena ega muul moel ettevõttega seotud olevana. Deniss Markinil on tasumata rahalisi nõudeid summas 687 eurot, vabanemisfondis on 11 eurot. Isik on motiveeritud oma nõudeid tasuma. Kinnipeetava isa on J M, kellega kinnipeetav koos elas ning ema on J Š, kes elab xxxx. Emaga ei ole isik pikalt suhelnud, kuid hiljuti sai kontaktandmed ning alustas emaga suhtlemist. Isa on varasemalt olnud kriminaalkorras karistatud, kuid püüab motiveerida poega õiguskuulekalt käituma. Suhted lähedaste pereliikmetega on head, puuduvad kriminaalset mõtteviisi toetavad liikmed. Isik tunnistas, et viitis varasemalt aega seltskonnas, mis mõjus tema käitumisele 4 negatiivselt, nimelt tarvitas ta nendega koos alkoholi ning pani toime õigusrikkumisi. Hetkel väidab kinnipeetav, et enam nende isikutega ei suhtle ning peale vabanemist on tal õiguskuulekad sõbrad ning sõbranna, kes ei tarvita alkoholi ning kes tegelevad spordiga. Isikul esines varasemalt alkoholi kuritarvitamist ning ta oli suunatud rehabilitatsiooniteenusele xxxx. Isikut on karistatud väärteokorras AS rikkumise eest. Kinnipeetava sõnade kohaselt hakkas ta alkoholi tarvitama
4. eluaastast ning tarvitas seda sagedalt. Kui sattus alkoholi tõttu haiglasse, jättis tarvitamise pikemaks ajaks ning alustas uuesti
5. eluaastast. Isik väidab, et kuriteod pani toime kaine peaga. Peale vanglast vabanemist soovib isik üldse loobuda alkoholi tarvitamisest ning hakata spordiga tegelema. Karistusregistri andmetel on isikut väärteokorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest 19.05.
6. Kinnipeetava sõnade järgi proovis ta paar korda suitsetada kanepit, esimest korda 15 aastaselt, viimati 15-16 aastaselt. Isikule ei meeldinud kanepi mõju ning ta ei taha seda ka tulevikus tarvitada. Isik ei ole vägivaldselt käitunud. Kuriteod sooritas ta hetkeemotsioonist lähtudes ning sõprade negatiivse mõju tõttu. Isik tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks peaks midagi tegema. Hetkel väidab, et on aru saanud, et käitus valesti ning tulevikus püüab hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Isik on koostöövalmis. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, nimelt ei ilmunud registreerimisele ning hoidus üldkasulikust tööst kõrvale. Tema poolt korduvalt vabaduses toime pandud rikkumised viitavad sellele, et ta ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ning suhtus rikkumiste toimepanemisse kergemeelselt. Tänaseks päevaks on ta aru saanud kriminaalhoolduse vajalikkusest ning on valmis selle nõudeid kohusetundlikult täitma. Tema jaoks on tähtis mitte enam seadust rikkuda ning alustada puhtalt lehelt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 44%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.Z tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 28.01.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekaks määrata B.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et B.Z-i ema J Š elab xxxx ning temaga on suhted harvad. Emal on veel kaks last: V (sünd xxxx) ja E (sünd xxxx) ning isal on ühine laps T M - A (sünd xxxx). B.Z tunnistab, et peresuhted on olnud keerulised (tema ja kasuema vahel) ning emaga suhted on katkenud. Hetkel hindab B.Z oma peresuhteid normaalseks, sest on kasuemaga ära leppinud. Ka isa J M tunnistab, et omavahelistes suhetes on olnud probleeme, kuid need on tänaseks lahenenud. B.Z on varasemalt kodust ära jooksnud (
8. ja
9. aastal). Isa J M põhjendab, et B.Z soovis vabaneda kodus kehtestatud reeglitest. B.Z-i sõnul algasid tal probleemid varases nooruses ning siis ei mõelnud ta oma tegude tagajärgedele. Tänaseks on enda sõnul katkestanud suhted sõpradega, kes talle negatiivset mõju on avaldanud ning soovib oma vanadest tuttavatest suhtlema jääda mõne üksikuga, 23-aastase sõbraga, kes töötab xxxx ning 18-aastase tüdruksõbraga, kes tänavu lõpetas
10. klassi. Aadressil xxxx elab isa J M koos elukaaslase T ja tütar A. Perekond kinnitab, et nad ootavad B.Z koju, kus ta hakkab tuba jagama oma õega. Toas on olemas võimalused elamiseks ja õppimiseks. Isa on teadlik, et pojal on võlgnevusi. B.Z ei osanud öelda, kui suures summas tal võlgnevusi on ning ei oma selget ülevaadet nende tasumise kohta. Kaaskinnipeetavatega arutades oli arvanud, et ta peab vabanemisjärgselt minema arestimajja ning võimalust trahve maksta enam pole. Samas kinnitas ta kriminaalhooldajale, et kui antakse võimalus trahvid tasuda rahas, siis ta soovib seda teha. B.Z on olnud alaealiste komisjoni ja noorsoopolitsei vaateväljas korduvalt alates 30.09.2010 – vargused, koolikohustuse mittetäitmine, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, kii vrita ja juhiloata jalgrattaga sõitmine.
11. aastal (13-aastaselt) tarvitas ta alkoholi nii palju, et ta 5 kaotas teadvuse ja ta toimetati kiirabiga Tallinna Lastehaiglasse. Ka on B.Z olnud Jõhvis noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses Corrigo. Isik tunnistab, et tal on varasemalt olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid ta usub, et suudab edaspidi tarvitada alkoholi vastutustundlikult. Tunnistab, et oli mõjutatav sõprade poolt ning usub, et suudab edaspidi valida endale seaduskuulekad sõbrad. B.Z ähikonda kuuluvad isikud, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Avalike kohtulahendite järgi on B.Z-i isa varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku 3 korral (viimati 2010.a) – KarS § 424, § 121 ja § 329 järgi. Samuti on isa elukaaslane T M karistatud KarS § 424 järgi (2017.a). B.Z on ise tunnistanud, et igatseb väga autoga sõitmist taga (hetkel kehtiv karistus mh KarS § 4231 järgi) ning isa sõnul on peres olemas auto, mis kuulub B.Z-ile. Kinnipeetav soovib minna autokooli, et saada juhiluba. Seni soovib ta oma autosõidu himu rahuldada kardirajal kartautodega sõites. B.Z-i enda sõnul kahetseb ta tehtut väga ning tunnistab, et alles vanglas olles jõudsid talle kohale tema tegude tagajärjed. Arvestades ja analüüsides eelpool toodud infot, toimepandud tegude ohtlikkust ja mõistetud karistust, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata B.Z-ile ennetähtaegsel vabanemisel käitumiskontroll katseaja lõpuni, s.o 28.01.
12. Juhul, kui kohus otsustab vabastada B.Z-i tingimisi ennetähtaegselt, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks määrata talle kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. B.Z ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on otsustanud vabaduses olles hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, hakata spordiga tegelema ja ennast harima. Õppima tahab ta minna alates septembrist 2018 automehaaniku erialale, samas koolis ja samal erialal, mis jäi pooleli. Isa ja xxxx teevad pidevalt koostööd. Tema saaks sinna tööd töölepinguga ja hakkaks kas tõstukiga metalli vastu võtma või metalli sorteerima. Vanadest sõpradest, kellega ta suhtles, pole enam kedagi alles. Ta mõistab, et kui uuesti autoga sõidab, läheb tagasi vanglasse. Emaga ta praegu suhtleb. Kui ta vanglasse sattus, siis kontakt emaga kadus. Kontakti emaga taastas ta ühe sõbra kaudu. Suhtlus emaga toimub telefoni teel ja ema on tal ka külas käinud koos õe ja vennaga. Ta siiralt kahetseb oma tegusid. Ta on ennast parandanud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa B.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Asja kohtulike vaidluste käigus on prokuratuur avaldanud arvamust B.Z-i karistuse kohta ning ei pea vajalikuks neid täiendavalt korrata. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, B.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et hiljutine kohtupraktika on olemas, kus peamine küsimus, millele tähelepanu pöörata, on see, kuidas isik on end vanglas üleval pidanud ning kas ja kuidas täitnud individuaalset täitmiskava. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole, ta on sooritanud kõik individuaalse täitmiskava eesmärgid. Järelikult on kõik peamised eeldused vabanemiseks täidetud. On olemas perekonna toetus, perega suhtlemise probleem on lahenenud. Sõbrad, kes negatiivset mõju avaldasid, on minevik. Ta soovib vabaduses hakata spordiga tegelema, see annab vaba aja veetmisele sisu. Mõistab, et suhtles valede inimestega. Vangla kinnitab, et tegemist on vangistuse kestel muutunud inimesega. Kaitsja leiab, et kõik tingimused, mis võimaldavad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, on täidetud. Kaitsja palub isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 6 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.Z-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Alates 08.03.2017 on isik määratud vangla majandustööle juuksuri ametikohale. Kinnipeetavaga on 04.04.2017 läbi viidud analüüsiv vestlus ning 16.06.2017 toimus kojusõit noortele mõeldud motivatsioonisüsteemi raames. Iseloomustusest nähtuvalt tunnistab kinnipeetav oma probleeme ning saab aru, et peab nende lahendamiseks midagi tegema. Ta on motiveeritud tulevikus hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht ning perekond ootab teda koju. Suhted lähedastega on paranenud. Kinnipeetaval on väidetavalt võimalus vabanemisjärgselt asuda tööle xxxx, kus ta töötas ametlikult ka 2015. aastal. 2018. aasta sügisest soovib isik minna edasi õppima automehaaniku erialale. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et isik on motiveeritud asuma õiguskuulekale teele. Kuigi kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, siis tänaseks päevaks on ta aru saanud kriminaalhoolduse vajalikkusest ning on valmis selle nõudeid kohusetundlikult täitma. Kohtu hinnangul tuleks B.Z-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada katseajaks, s.o 6 kuuks, käitumiskontrolli kohaldamisega ning KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustuste panemisega. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Silver Reinsaar, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 120 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus B.Z tasuda menetluskulu ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 30 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik