KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.august 2022, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2183 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassimov Christina Jõesaar Kaie Kaseorg Väärteoasi Kaebus Inrika Bõstrova väärtegu LS § 227 lg 2 järgi Inrika Bõstrova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 13.06.2022 otsusele väärteoasjas nr 2610,22,002106 otsuse tühistamiseks Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Kaimar Karm Menetlusosalised Kaebuse esitanud isik: Inrika Bõstrova, isikukood 48512275715, elukoht: xxx, töökoht: xxx, xxx Väärteoasja arutamine Kirjalikus menetluses Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jätta Inrika Bõstrova kaebus rahuldamata ja Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik R. P. 13.06.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,22,002106 muutmata. 2. Edastada käesolev kohtuotsus Inrika Bõstrovale ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik R. P. koostas 13.06.2022 kiirmenetluse otsuse nr 2610,22,002106 selle kohta, et Inrika Bõstrova juhtis 13.06.2022 kell 16.19 xxx kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 116 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
- h)mitte vähem kui 22 km/h võrra. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus I. Bõstrova liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja määras I. Bõstrovale LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 120 eurot /kt lk 9-10/. 2. I. Bõstrova esitas 25.06.2022 Tartu Maakohtule kaebuse, mille kohaselt palub üle vaadata talle määratud karistus. Kaebaja sõnul oli ta väärteo toimepanemise ajal hajevil tänu kahele tagaistmel istuvale lapsele. Ristmikult tulles tegi vasakpöörde, paremale keeras traktor, mis liikus xxx suunas. Kiirendas ja ei märganud kiirust, kuna pidi andma selgitusi, miks traktoril on käru taga ja kuhu ta läheb. Ka sel ajal, kui ametnik I. Bõstrovaga tegeles, olid kaks segajat tagaistmel, mistõttu ei suutnud kaebaja selgelt mõelda ja nõustus kiirmenetlusega. I. Bõstrova tunnistab oma süüd piirkiiruse eiramisel, kuid ei nõustu karistusega /kt lk 1-2 /. 3. Kohtuväline menetleja leidis 04.07.2022 esitatud seisukohas, et otsus väärteoasjas on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel kui ka süü tuvastamisel. Kiirmenetlusotsuse koostamise ajal olid väärteo toimepanemise asjaolud selged, I. Bõstrova nõustus kiirmenetlusega, talle teatati tema õigused VTMS § 19 järgi ning anti võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga patrulligrupi politseiametnikud R. P. ja K. K. teostasid liiklusohutuse tagamise eesmärgil 13.06.2022 kella 16.19 ajal lubatud piirkiiruse mõõtmist xxx, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h ja fikseerisid Valga suunas liikuva sõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx kiiruseks 116 km/h. Kohtuvälise menetleja poolt kasutati kiirusemõõtmisel mõõtevahendit LaserCam 4 nr LE1151. Kiirusemõõtur oli kehtivalt taadeldud, mida tõendab taatlustunnistus nr TTRS-22/00063 ning Tehnilise Järelevalve Amet on 11.12.2013 väljastanud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse TJA 6.13-3/12.18.13, mille kohaselt on laserkiirusmõõtur LaserCam 4 tunnistatud vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele ning tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023 /kt lk 6-7 /. 4. Kohtuväline menetleja selgitab, et väärteomaterjalide juurde on lisatud kiirusemõõtja LaserCam 4 nr LE1151 videosalvestise fail Rec:005049, mille andmetest nähtub, et kell 16:19:07 liigub mõõtja suunas sõiduk, millele on suunatud kiirusmõõteseadme sihik ja ekraanile ilmub nähtavale mõõdetava sõiduki kiirus 116 km/h. Ühtlasi tõendab salvestis, et mõõtmise teostajaks oli R. P., kuna salvestiselt on näha tema töötõendi number xxx. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isiku poolt toimepandud piirkiiruse ületamine leidnud tõendamist väärteomenetluses kogutud tõenditega ja mõõtetulemus on usaldusväärne. Menetlusalune isik on ise kinnitanud piirkiiruse ületamist nii kiirmenetluse otsusel kui ka kaebuses kohtule, videosalvestiselt nähtuvad üheselt kiiruse mõõtmisega seotud asjaolud ning et mõõdeti just I. Bõstrova juhitud sõiduki kiirust. Kohtuvälise menetleja sõnul ei ole kiirmenetluse otsuse tegemisel tuvastatud väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse määramisel on võetud kergendavate asjaoludena arvesse puhtsüdamlikku kahetsust ja kehtivate karistuste puudumist ning määratud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestada tuleb ka teo toimepanemise asjaolusid (suur kiirus, 2 teo toimepanemine elava liiklusega maanteel, lapsed autos) ning karistuse eesmärki mõjutada isikut uusi tegusid mitte toime panema. Seetõttu on kohtuvälise menetleja hinnangul I. Bõstrovale määratud karistus proportsionaalne ning tagab eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja palub lähtuvalt eeltoodust jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses /kt lk 7-8/. 5. 11.08.2022 on I. Bõstrova kohtule saadetud e-kirjass kinnitanud, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT 6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. 7. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 9. 13.06.2022 koostatud kiirmenetluse otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis 13.06.2022 kella 16.19 ajal xxx liikudes Valga suunas mootorsõidukit MercedesBenz numbrimärgiga xxx asulavälisel teel kiirusega 116 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
- h)mitte vähem kui 22 km/h võrra. Oma tegevusega rikkus ta LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo /kt lk 9-10/. 10. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. 11. Kiirmenetluse otsuses on I. Bõstrova kinnitanud allkirjaga, et nõustub kiirmenetlusega ning andnud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Ütlustes põhjendab I. Bõstrova väärteo toimepanemist sellega, et jutustas lastega ja oli hajevil, palub vabandust ning lubab olla edaspidi tähelepanelikum /kt lk 10/. Ka kiirmenetluse otsusele esitatud kaebuses ei vaidlusta I. Bõstrova väärteo toimepanemist. Isik tunnistab ka kaebuses, et oli väärteo toimepanemise ajal kaasreisijana autos viibinud laste tõttu hajevil, kiirendas ja ei märganud kiirust. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd piirkiiruse eiramisel /kt lk 1/. 12. Seadmega LaserCam 4 LE0260 fikseeritud videosalvestise failist nähtub, et kell 16:19:07 liigub mõõtmist teostanud politseiametnike suunas sõiduk, millele on suunatud 3 kiirusmõõteseadme sihik ning mõõteseadme ekraanilt nähtub mõõdetava sõiduki kiirus 116 km/h. 13. Kohtule on esitatud ka kiirusmõõturi taatlustunnistus ja tüübikinnitus. Taatlustunnistuselt nr TTRS-22/00063 nähtub, et kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE1151 on taadeldud 31.03.2022 /kt lk 11/. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2. kohaselt on kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega oli kiiruse mõõtmise ajal kiirusmõõtur nõuetekohaselt taadeldud. Mõõtevahendi siseriiklikust tüübikinnitustunnistusest nähtub, et Tehnilise Järelevalve Amet on laser-kiirusmõõturi LaserCam 4 tunnistanud vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele ning tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023 /kt lk 12-14/. 14. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsuse, seadmega LaserCam 4 LE0260 fikseeritud videosalvestise ning I. Bõstrova ütlustega tõendatud, et I. Bõstrova juhtis 13.06.2022 kella 16.19 ajal xxx km-l liikudes Valga suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz numbrimärgiga xxx asulavälisel teel kiirusega 116 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
- h)mitte vähem kui 22 km/h võrra. 15. Seega on menetlusaluse isiku käitumises realiseerunud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis. 16. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani I. Bõstrova süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 90 km/h ning asjaolu, et I. Bõstrova ületas kiirust vähemalt 22 km/h, siis pidi see olema I. Bõstrova poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 17. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg-s 1 sätestatud alusel. Karistuse kohaldamisest 18. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et I. Bõstrova on toime pannud LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. 19. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Antud juhul ületas I. Bõstrova lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra, s.o LS § 227 lg 2 normis 4 sätestatud määras. Kohtuväline menetleja karistas I. Bõstrovat LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. 20. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 21. Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada I. Bõstrova poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ning I. Bõstrova ületas seda vähemalt 22 km/h. Seejuures oli tuvastatud kiirus lähemal LS § 227 lg-s 1 sätestatud kiiruseületamise ülemisele määrale (kuni 20 km/
- h)kui LS § 227 lg-s 3 sätestatud alumisele määrale (41 km/h), mis lubab hinnata isiku süüd keskmisest väiksemaks. Samas oli aga kiiruse ületamise kohas tegemist suure liiklusega maanteega, s.o Eesti ühe põhimaanteega ning autos viibisid lisaks I. Bõstrovale ka kaks tema väikest last, kelle elu ja tervist I. Bõstrova kiiruse ületamisega lisaks kaasliiklejatele ja endale ohustas. Kokkuvõttes lubavad väärteo asjaolud hinnata I. Bõstrova süüd keskmiseks. 22. Seejärel tuleb tuvastada karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja ning ka kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Kiirmenetluse otsuse põhjendustest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel võtnud karistust kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Ka kohtu saab karistust kergendava asjaoluna võtta arvesse KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt I. Bõstrova poolt nii kiirmenetluses antud ütlustes kui ka kohtule esitatud kaebuses avaldatud kahetsust. 23. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kohtuvälise menetleja poolt kaebusele esitatud seisukohast selgub, et lisaks kahetsuse avaldamisele on karistuse määramisel arvesse võetud ka asjaolu, et I. Bõstroval puuduvad kehtivad karistused. I. Bõstrova on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kogenud juht peab olema teadlik, et lubamatu on igasugune lubatud sõidukiiruse ületamine ning liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd tagajärjed võivad olla pöördumatud. Kuna isikul puuduvad kehtivad karistused, siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et karistuse eripreventiivset eesmärki täidab rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmisest madalamas määras ning see on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 30 trahviühikut ehk 120 eurot, põhjendatud võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, I. Bõstrova süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Määratav karistus on kohtu 5 hinnangul piisav distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama suuremat tähelepanu oma sõidukiirusele. 24. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja I. Bõstrova karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 6