Obsah (6)

§ 233§ 181§ 126§ 175§ 306§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1290 Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Raja

§ 233lg 1, § 238 lg 1 p 4, § 311-312, § 314, § 315 lg 4, 5, § 318 kohus otsustas: Õigeks mõista LAIVI OTS süüdistuses Kar

S § 4231 järgi. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 159,60 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt süüdistatava Laivi Otsa kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest.

§ 181

lg 1 alusel jätta menetluskulud, milleks on kaitsjatasu vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest kokku summas 238,80 eurot ning joobe tuvastamise kulud summas 105 eurot riigi kanda. Kriminaalasja toimikus (tl 48) asuvad ekspertiisist tagastatud pakendid jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 01.06.

1. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 16.06.
2. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUS Laivi Otsa (Ots) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt väärteokorras karistatud 04.09.
3. a PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega nr 2590,20,003720 LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 180 eurot (toimepanemise aeg 04.09.2020) ja 02.06.
4. a PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega nr 2590,21,001214 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 720 eurot (toimepanemise aeg 09.05.2021), juhtis 14.09.
5. a kella 20:38 paiku aadressi xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Eeltoodud käitumisega rikkus Laivi Ots liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega pani Laivi Ots toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUISTUNGIL AVALDATUD SEISUKOHAD Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et Laivi Otsa süü on tõendamist leidnud ja isik tuleks KarS § 4231 alusel süüdi tunnistada. Kommentaarina kaitsja väite kohta, et süstemaatilisust ei esine, avaldas prokurör, et tema hinnangul on selline väide asjakohatu kuna tegemist on suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul toimepandud osategudega ja sisemine seos on täiesti olemas, kuna kõigi kolme sõitmiste puhul ei olnud mingit head põhjendust, miks isik mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtima asus. Süüdistatav Laivi Ots tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses ning kahetses. Kaitsja leidis, et Laivi Ots tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja märkis, et on olemas täiesti konkreetne kohtupraktika ning viimane otsus pärineb möödunud aastast numbriga 1-20-3067, kus Riigikohus tõi välja, millised on isiku vastutusele võtmise eeldused KarS § 4231 järgi. Riigikohus leidis, et kõigepealt on vaja 3 juhtumit, aga sellest ei piisa, need juhtumid peavad olema ka omavahelises seoses ja moodustama süsteemi. Primaarne ei ole ajavahemik, mille vältel need teod toime pandi, kuid seda tuleb ka arvestada muu kõrval, samuti leidis Riigikohus, et tuleb arvestada varasemate juhtumite arvukust. Antud juhul on 3 juhtumit, seega minimaalne nõutav arv. Esimene leidis aset 04.09.2020, teine 09.05.2021 ja kolmas 14.09.
6. Esimese ja teise juhtumi vahel on 8 kuud, teise ja kolmanda juhtumi vahe on 4 kuud. Kui vaadata ajavahemikku esimese ja viimase rikkumise vahel, siis see on 1 aasta 10 päeva. Seega rikkumiste arv on täpselt 3, mis on vastutusele võtmise minimaalseks eelduseks, kuid muude asjaolude kõrval tuleb tuvastada ka juhtumite omavaheline seos ja sellest tulenev süstemaatilisus. Süüdistatava seletuste kohaselt on esimesel kahel juhul selgelt tegemist olukorraga, kus isik juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta tahtlikult, lahendamaks oma olmeprobleeme. Kolmas juhtum eristub selgelt esimesest ja teisest. Alguses juhtis 2 sõidukit kolmas isik, autoomanikul hakkas sõidu ajal halb ning süüdistatav leidis, et ta ei ole oma seisundi tõttu võimeline juhtima ja see oli ka põhjus, miks ta juhtimise üle võttis. Ta sattus sellesse olukorda ootamatult, sõidu ajal, juhtimine polnud etteplaneeritud ning viidatud lahendis on ka Riigikohus märkinud, et mõnel erandjuhul võib süstemaatilisuse vastu rääkida see, kui toimepanija juhib sõidukit olukorras, mis piirneb hädaseisundi või kohustuste kollisiooniga, ent pole piisav nende sätete kohaldamiseks. Seega nendel põhjustel ei ole esimesed kaks juhtumit omavahelises seoses kolmandaga ja süstemaatilisus antud juhul puudub. Täiendavalt märkis kaitsja, et esimese rikkumise eest määratud karistus oli kolmanda episoodi toimepanemise ajaks kustunud, kuivõrd selle esimese trahvi maksis süüdistatav ära 11.09.2020, st mõni päev pärast rikkumist, aga viimane sündmus leidis aset 14.09.2021, seega kolmanda episoodi ajaks oli esimene karistus kustunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tunnistaja, politseiametnik J.V. (V.) ütluste (tl 26 pöördel) kohaselt oli ta patrullteenistuses 14.09.2021 koos patrullpolitseinik T. Vga., nad sõitsid kella 20:38 paiku Rakveres Nortsu teel, kui ta märkas ees liikumas autot N.P registreerimismärgiga xxxx, mis oli ebakindla sõidustiiliga hoides tee paremasse äärde. Papiaru ja Nortsu tee ringristmikul sõitis auto üle äärekivi, mille järel andsid nad sõidukile sini-punase vilkuriga peatumismärguande. Juhti kontrollides selgus, et juhiks oli Laivi Ots ning tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna juhiga ja kaasreisijaga vesteldes olid neil näha narkojoobele viitavad tunnused, siis kutsusid nad kohale lisapatrulli, et toimetada isikud Rakvere politseijaoskonda võimaliku narkojoobe tuvastamiseks. Jaoskonnas Laivi Otsale tehtud test oli positiivne ainetele THC ja COC, isik toimetati Rakvere Haiglasse joobeseisundi tuvastamiseks. Ka süüdistatav Laivi Ots tunnistab 14.09.2021 mootorsõiduki juhtimist ning seda, et tal ei ole vastava kategooria juhiluba, ei ole kunagi olnudki (tl 27 ja tl 35). Seda, et Laivi Otsal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kinnitab ka liiklusregistri väljatrükk (tl 49). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Laivi Ots juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas, s.o 14.09.2021 kella 20:38 paiku Rakveres Nortsu teel, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Liiklusseadusiku (LS) § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kui üldiselt on mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav väärteokorras LS § 201 järgi, siis KarS § 4231 näeb ette kriminaalvastutuse samasuguse tegevuse eest, kui see on toimepandud süstemaatiliselt. KarS §-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on esmaseks eelduseks kolm eraldiseisvat sõidukorda, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega (RKKKo 15.06.2021, p 11). Seega tuleb esmalt tuvastada, kas Laivi Ots on mootorsõidukit juhtinud vähemalt kolmel korral ilma juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, et kõik kolm episoodi oleks käesoleva kriminaalasja esemeks, vaid varasemad juhtimise episoodid võivad tuleneda ka väärteokaristustest LS § 201 järgi. Laivi Otsale esitatud süüdistuse kohaselt on Laivi Ots enne 14.09.2021 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist, saanud sama teo eest väärteokorras karistada 04.09.
7. a PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega nr 2590,20,003720 (tl 40-42) LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 180 eurot (toimepanemise aeg 3 04.09.2020) ja 02.06.
8. a PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega nr 2590,21,001214 (tl 45-46) LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 720 eurot (toimepanemise aeg 09.05.2021). Kohtu hinnangul ei saa aga eeltoodu põhjal siiski Laivi Otsa tegevuses KarS § 4231 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivseid tunnuseid täidetuks lugeda, kuna karistusregistri väljatrükist (tl 38-39) nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 04.09.2020 otsuse nr 2590,20,003720 näol tegemist arhiveeritud väärteokaristusega. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega saab isiku varasemaid karistusi võtta arvesse kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtajani. KarRS § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo ees mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Laivi Otsale 04.09.2020 otsusega LS § 201 lg 1 järgi karistuseks määratud rahatrahv summas 180 eurot tasutud 11.09.
9. Seega kustus nimetatud väärteokaristus KarRS § 24 lg 1 p-st 1 lähtuvalt 11.09.
10. Mis tähendab, et süüdistuses märgitud viimase osateo toimepanemise ajal, 14.09.2021, oli Laivi Otsal vaid üks kehtiv väärteokaristus juhtimisõiguseta juhtimise eest, s.o 02.06.2021 otsusega nr 2590,21,001214 LS § 201 lg 2 alusel määratud rahatrahv 180 trahviühikut summas 720 eurot. Kuivõrd karistusregistrist kustutatud ning arhiivi kandud väärteokaristusele ei saa korduvuse arvestamisel tugineda, siis tuleb asuda seisukohale, et KarS § 4231 sätestatud kuriteokoosseisu esmane eeldus, s.o mootorsõiduki juhtimine vähemalt kolmel korral ilma juhtimisõiguseta, on täitmata ning seetõttu ei saa lugeda tema teos täidetuks nimetatud kuriteokoosseisu objektiivseid tunnuseid. Kuna KarS § 4231 sätestatud kuriteo esmane eeldus on täitmata, ei jätka kohus küsimuse lahendamisega, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega, millele rõhus kohtuistungil süüdistatava kaitsja. MENETLUSKULUD Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulud kokku summas 105 eurot (tl 15) ning

§ 175

lg 1 p 4 kaitsjatasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 79,20 eurot (tl 56). Lisaks on kaitsja esitanud tasutaotluse õigusabi osutamise eest kohtumenetluses summas 159,60 eurot (tl 91-93), kohus leiab, et nimetatud tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning nimetatud kulu tuleb arvata KarS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka.

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, v.a

§-s 182 sätestatud erandid, mis seonduvad tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega ning menetluskulud, mille õigeksmõistetu on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmise või eneserõõnaga. Käesoleval juhul ei esine aluseid menetluskulude osaliseks või täielikuks väljamõistmiseks Laivi Otsalt, seega tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE 4 Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) § 5 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Laivi Ots oli käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 14.09.2021-15.09.2021, s.o 2 päeva (tl 2-4). Käesolevas kriminaalasjas ei ole Laivi Ots ega tema kaitsja kohtueelses ega kohtumenetluses taotlenud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel hüvitise maksmist.

§ 306

lg 1 p 16 kohaselt saab kohus sellekohase otsustuse teha aga üksnes isiku taotluse alusel. Sama menetlusõiguslik põhimõte sisaldub ka

§ 190p-s 3 ja § 314 p-s 6.

Ka SKHS § 18 lg 1 kohaselt tuleb kohtumenetluses vastav taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Eelnevat arvestades ei ole kohtul käesoleval hetkel põhjendatud isikule vastava hüvitise väljamõistmine. SKHS § 21 lg 1 sätestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada

1. või
2. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. ASITÕENDID Kriminaalasja toimikus (tl 48) asuvad ekspertiisist tagastatud pakendid, mis kohtuotsuse jõustumisel jäetakse

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu 25. mai 2022 otsus. 25.05.2022 kohtuotsus 1-22-1290 jõustus osaliselt 16.09.2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Elena Jõgis referent 5