Obsah (6)
§ 82§ 396§ 8§ 76§ 108§ 1131065972-22-106597 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 08.08.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-106597 Tsi
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 82
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.
§ 396
lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Holm Bank AS-ga sõlmitud laenulepinguid rikkunud ja ei ole laenuosamakseid vastavalt koostatud maksegraafikutele tasunud. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 222,98 eurot.
§ 8
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
§ 76
sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 82
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
§ 108
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõlgade nõuded õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 222,98 eurot. 7. Intressinõue on kohtu hinnangul samuti õiguslikult põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt Kxxxx Nxxxxxxxx hageja Holm Bank AS kasuks välja intressi summas 19,31 eurot. 8.
§ 113
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 7,41 eurot ning seda alates 06.11.2021. a. Laenulepingu kohaselt (punkt 2) on viivise määr 15,9% aastas, s.o 0,04% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Lepingus on 3
(4)sätestatud, et laenu tähtaegselt tagastamata jätmine võib endaga kaasa tuua lisakohustusi viiviste näol. Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduses välja toodud, et hageja arvestab viivist alates 05.11.
- a tasumata põhiosa osamakselt. Hageja üles laenulepingu üles 11.02.
- a. Hageja esitas 25.02.
- a Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et viivist tuleb arvestada alates 12.02.
- a, s.o lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast alates. Alates 12.02.
- a kuni 12.04.
- a kujuneb viivisesummaks (määras 0,04% päevas) 5,35 eurot.
- Kohus peab põhjendatuks lepingutasu 19,90 eurot (laenulepingu punkt 2) ning menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot (lepingu punkt 13).
- Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 100 eurot. Tsiviilasjas on hagi hinnaks 284,60 eurot. Riigilõivuseaduse lisa I kohaselt tuleb tsiviilasja hinnalt kuni 350 eurot (kaasa arvatud) maksta riigilõivu 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu nõuetekohaselt. Riigilõivu summas 100 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Põhjendatud menetluskuluks on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 120 eurot (100+20). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
(4)