Obsah (6)

§ 361§ 14§ 36§ 362§ 29§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2022 , Tartu Haldusasja number 3-22-1649 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamis

) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad

§ 361lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alused.

Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.1.. PPA ametnikud kontrollisid

1. augustil 2022 Valga bussijaamas viibivaid isikuid (meesterahvas ja naisterahvas). Isikutel puudusid kehtivad reisidokumendid ja seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikud esitasid suuliselt kell 03.30 soovi taotleda poliitilist varjupaika. Naissoost isik on väidetavalt Venemaa Föderatsiooni kodanik X, sündinud 26.10.
2. Ta esitas kontrollimisel politseile ka Venemaa Föderatsiooni sisepassi. Isik peeti
3. augustil 2022 kell 03.30

alusel kuni 48 tunniks kinni. Isikud toimetati politseijaoskonda ning alustati menetlustoimingutega. Menetlustoimingutel selgitas isik, et väidetavalt proovisid nad koos kaaslasega algselt minna Soome Vabariiki, kuid loobusid sellest ja liikusid Peterburist hoopis Eestisse. Isik kinnitas, et nad saabusid ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ujudes üle Narva jõe Peipsi järve lähedal. Liikusid jalgsi edasi Kauksisse ja sealt bussiga Tartusse. Seejärel sooritasid Tartus sisseoste (riietus ja toit) ning liikusid bussiga edasi Valka. Väidetavalt soovisid isikud pääseda Venemaast võimalikult kaugele ja taotleda rahvusvahelist kaitset (esmased ütlused ja seletused vt seletuskirjas, dtl 16-19). 1.2.

§ 361

lg 2 p 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku samasuse tuvastamise või isiku samasuse kontrollimise eesmärgil ning

§ 361lg 2 p 2 kohaselt siku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks.

Xil puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning ei ole võimalik veenduda, et tegemist on isikuga, kellena ta väidab end olevat. PPA hinnangul ei ole ka välistatud, et tegemist võib olla mõne muu riigi kodanikuga ning ilma tõsikindlate tõenditena ei ole võimalik selles veenduda. Väidetavalt on isikul ka Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi, mille ta jättis koju oma ema juurde, et piiri ääres liikudes ei tekiks probleeme, kui pass on kaasas, aga puudub viisa. 1.3.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, Ei ole vaidlust, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka ta ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik. Isik ei ole proovinud seaduslikult rahvusvahelise kaitse taotlemiseks Eestisse tulla. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt vabadust ja teda sunniti andma kohtus valeütlusi ning tal ei olnud võimalik õpinguid lõpetada. Väited ei ole praegu kuidagi tõendatud ega anna automaatselt alust arvata, et isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. 1.4. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isiku tabamisel ilmnes, et ta oli pigem Eestist lahkumas ja esitas koheselt peale kohtumist politseiga soovi taotleda rahvusvahelist kaitset poliitilise tagakiusu tõttu ning avaldas soovib jääda Eestisse. Isik liigub ringi koos teise isikuga kes on olnud tegevteenistuses mereväes ja teeninud merepiiri valvamisel Mustal merel ning kellel on kaasas dokumendid mis ei kuulu talle. 1.5.

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseksisik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ei pöördunud viivitamatult peale saabumist politseisse ja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Politsei- ja Piirivalveametile viivitamatult peale saabumist (

§ 14lg 1).

PPA hinnangul võis olla isiku soov pigem Eestist lahkumine ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta peale tema tabamist ja edasise liikumise tõkestamisel, kui tekkis oht, et teda võidakse välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. 2 1.5.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Puudub reisidokument, mida oleks võimalik hoiule võtta ning muud leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks isiku kättesaadavuse menetlustoiminguteks. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida.

1. Kohus vaatas PPA taotluse Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks läbi
2. augustil 2022 toimunud kohtuistungil koos PPA taotlusega Y kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks (haldusasi nr 3-22-1647). Isikud kinnitasid, et on kooselulises suhtes ning nõus taotluste lahendamisega samal istungil ja kinnitasid, et neil pole asjaolusid, mida nad ei soovi teisele avaldada. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. Esindaja selgitas, et PPA-l ei ole olnud ajalise piiratuse tõttu võimalik koguda piisavalt tõendeid ebaseadusliku piiriületuse ja kinnipidamise alustega seoses ning, et isikuid ei peeta kinni kauem kui vältimatult vajalik. Esindaja rõhutas puudutatud isiku enda koostöövalmidust. Seoses isikut tõendavate dokumentidega märkis esindaja, et X on küll esitanud enda Venemaa Föderatsiooni sisepassi, kuid esiteks ei ole sellega võimalik tõendada kodakondsust, nende passide turvanõuded ei ole samaväärsed reisidokumentide omadega ning PPA praktikas on esinenud olukordi, kus taoliste passide omanikel kodakondsust enam ei ole.
3. Kohus koostas esmalt
4. augustil 2022 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
5. oktoobrini 2022 (kaasa arvatud). Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. KOHTU SEISUKOHT
6. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

¹ lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

1. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
2. Praegune taotlus on esitatud tuginedes

§ 361lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5.

3

§ 361

lg 2 p 1 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks.

§ 361

lg 2 p 2 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b.

§ 361

lg 2 p 5 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 8. Praegusel juhul on PPA seisukohal, et isikusamasus on tuvastatud Vene Föderatsiooni sisepassi ning isiku enda ütluste järgi. Tal ei olnud endaga kaasas reisidokumenti, mis tal on väidetavalt olemas ning mille abil saaks veenvalt tõendada nii isikusamasust kui ka kodakondsust. Kohus ei pea vältimatult vajalikuks kinnipidamist

§ 361

lg 2 p 1 alusel, kuid nõustub PPAga, et see võib olla vajalik

§ 361

lg 2 p 2 alusel kodakondsuse väljaselgitamiseks, mille kohta pole seni tõendeid esitatud. 9. Kohus möönab, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Sellisteks välja selgitamist vajavateks asjaoludeks võivad olla ka Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb tagakius ja väidetav oht Vene Föderatsioonis. Millegagi pole veenvalt tõendatud isiku ütlused erinevate seletuses nimetatud intsidentide ja isiku jälgimise ning ebasoovitavate isikute nimekirja kandmise kohta. Väited vabaduste puudumise kohta riigis on üldsõnalised. Märkimisäärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.

10. Taotluses tuginetakse ka

§ 361lg 2 p-le 5.

Kogutud tõenditest ja selgitustest ilmneb, et isikud ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast mõningast liikumist Eestis, kuid puutusid kokku Valga bussijaamas isikuid kontrollivate politseiametnikega, ning neile selgus, et edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks. 11.

§ 361

lg 2 p-des 1-5 ja p-s 7 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu praktika kohaselt iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta. Seadus jätab seaduse kohaldaja otsustada, millega põhjendada kinnipidamiskeskusse paigutamist, et tagada

§ 361lg 2 p‑des 1 - 5 sätestatud toimingute tegemine.

Kõigi nende sätete kohaldamise põhjendatust kinnitab näiteks põgenemisoht, ning ka hoolimata sellest, et põgenemisohtu on seadusandja nimetanud üksnes lõike 2 p‑s 4 (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-31-52-14, p 12). 11.1.

§ 361

lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s 68, kus on esitatud nende asjaolude ammendav loetelu. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. VSS § 68 p 3 järgi on põgenemisohuna käsitatavaks asjaoluks ka põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. 11.

1. Asjas ei vaielda selle üle, et puudutatud isik koos oma kaaslasega saabus Eestisse Venemaalt, ületades seejuures ebaseaduslikult riigipiiri ning tal puudus alus Eestis viibimiseks. Samuti selles, et isiku kodakondsuse kohta puuduvad hetkel veenvad tõendid. 4 Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumisega (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13). Taotlusele lisatud tõenditest ja esitatud selgitustest ilmneb, et isik koos oma kaaslasega on eelnevalt soovinud Venemaalt lahkuda Soome, kuid ebaõnnestunult. Isiku liikumine Eestis (Vasknarvast läbi Kauksi ja Tartu Valka) on tekitanud põhjendatud kahtluse soovist tegelikult Eestist lahkuda. 11.
2. Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta, kui ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe pärast Eestisse sisenemist ise politsei- või piirivalveametnike või muu avaliku võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul võib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on viidatud määruses asjas nr 3-20-2119 (p 20) hinnanud kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel oluliseks, et isik on pidanud just Eestit turvaliseks sihtriigiks ja tundnud huvi siin rahvusvahelise kaitse taotlemise vastu. Samas leidis Riigikohus ka, et põgenemisohtu ei saa järeldada üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist. Praegusel juhul ei ole isik kohe Eestisse jõudes otsinud kontakti avaliku võimu esindajatega (politsei), et viivituseta esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, vaid on liikunud koos kaaslasega sadu kilomeetreid Vasknarvast, peatudes Kauksis ja Tartus, suundudes Valka, kus väidetavalt soovisid politseiga ühendust võtta. Jääb arusaamatuks, miks tõsise soovi korral rahvusvahelist kaitset saada ei püüdnud isik vajalikku kontakti luua esimeses asustatud punktis või vähemalt Tartus, mis linna suurust silmas pidades ei saanud jätta kahtlust, et politseiga ühenduse võtmine on võimalik. Isikuga koos Eestisse saabunud kaaslase selgitused, et üle jõe ujudes oli neil selja taga raske teekond ning nad olid külmunud ja märjad (istungil 00:19:54), on küll inimlikult mõistetav, kuid ei veena, et oli tahe esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis võimalikult varakult. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
5. Kohtu hinnangul on PPA taotlus eeltoodud alustel põhjendatud. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe

§ 361lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29.

novembri

1. a otsus asjas nr 3-13-2162).
2. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks Xi puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Nagu PPA taotluses välja tõi, on tal küll kaasas Vene Föderatsiooni sisepass, kuid reisidokumendi on ta väidetavalt jätnud enda ema kätte. Kui isik on saabunud juba Eestisse ebaseaduslikult reisidokumenti kaasa võtmata, on väga tõenäoline tema siirdumine mõnda teise riiki ka juhul, kui PPA tema sisepassi hoiule võtaks. Samuti puuduvad perekondlikud vm sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Isiku kaaslane kinnitas kohtuistungil küll rahaliste vahendite olemasolu, mis võimaldaks korterit üürida, kuid kohtu hinnangul ei veena ülaltoodu, et võimalus elada ajutiselt üürikorteris oleks piisav abinõu isiku kättesaadavuse tagamiseks. 5 14. Xi puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on ta oma terviseseisundit hinnanud rahuldavaks (dtl 16-18) 15. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 3. oktoobrini 2022 (kaasa arvatud). 16.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja isik tuleb viivituseta vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 6